Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Handelsgericht Wien (Austria) 22. märtsil 2010 - Eva-Maria Painer versus Standard VerlagsGmbH, Axel Springer AG, Süddeutsche Zeitung GmbH, SPIEGEL-Verlag Rudolf AUGSTEIN GmbH & Co KG, Verlag M. DuMont Schauberg Expedition der Kölnischen Zeitung GmbH & Co KG
(kohtuasi C-145/10)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Handelsgericht Wien
Põhikohtuasja pooled
Hageja: Eva-Maria Painer
Kostjad: Standard VerlagsGmbH, Axel Springer AG, Süddeutsche Zeitung GmbH, SPIEGEL-Verlag Rudolf AUGSTEIN GmbH & Co KG, Verlag M. DuMont Schauberg Expedition der Kölnischen Zeitung GmbH & Co KG
Eelotsuse küsimused
Kas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
1, artikli 6 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte kohaldamist ja seega ühist menetlemist ei takista asjaolu, et mitme kostja vastu autoriõiguste sisu poolest identsete rikkumiste tõttu esitatud hagid põhinevad siseriiklikult erinevatel, kuid sisu poolest peamistes joontes identsetel õiguslikel alustel - nagu need kehtivad kõikides Euroopa riikides süüst sõltumatu tegevusest hoidumise nõude ja autoriõiguse rikkumistest tuleneva sobiva hüvitise nõude ning õigusvastasest kasutamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude puhul?
a) Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas
2, artikli 5 lõike 3 punkti d, võttes arvesse artikli 5 lõiget 5, tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamist ei takista asjaolu, et teost või muud objekti tsiteeriv pressiteade ei ole autoriõigusega kaitstud keeleteos?
b) Kas direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punkti d, võttes arvesse artikli 5 lõiget 5, tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamist ei takista asjaolu, et tsiteeritud teosele või muule objektile ei ole lisatud autori või esitaja nime?
a) Kas direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 3 punkti e, võttes arvesse artikli 5 lõiget 5, tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamine avaliku julgeoleku tagamise raames toimuva kriminaalmenetluse huvides eeldab julgeolekuasutuste konkreetset aktuaalset ja sõnaselget üleskutset fotode avaldamiseks, st fotode avaldamine tagaotsimise eesmärgil peab toimuma ametliku korralduse alusel ning vastasel juhul on tegemist õigusrikkumisega?
b) Kui vastus küsimusele 3a) on eitav: kas ajakirjandus võib tugineda direktiivi artikli 5 lõike 3 punktile e ka siis, kui ta otsustab ametiasutuse poolse vastava tagaotsimispalveta omal initsiatiivil, et fotode avaldamine toimub "avaliku julgeoleku huvides"?
c) Kui vastus küsimusele 3b) on jaatav: kas sellisel juhul on piisav, et ajakirjandus väidab tagantjärele, et foto avaldamine toimus tagaotsimise eesmärgil, või on igal juhul vajalik konkreetne tagaotsimisteade saamaks lugejate kaasabi kuriteo lahendamisel, mis peab olema vahetult seotud fotode avaldamisega?
4. Kas direktiivi 2001/29 artikli 1 lõiget 1, koosmõjus artikli 5 lõikega 5 ning Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (Pariisi 24. juuli 1971. aasta redaktsiooni) 28. septembri 1979. aasta muudatustega versiooni artikliga 12, võttes eriti arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) 20. märtsi 1952. aasta lisaprotokolli nr 1 artiklit 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta
3 artiklit 17, tuleb tõlgendada nii, et fotograafiateostel ja/või fotodel, eriti portreeülesvõtetel on töötlemise puhul "nõrgem" autoriõiguse kaitse või puudub see täiesti, sest "realistliku ülesvõtte" tõttu on nende puhul vähe kujundusvõimalusi?