Language of document : ECLI:EU:C:2010:80

Kohtuasi C‑310/08

London Borough of Harrow

versus

Nimco Hassan Ibrahim

ja

Secretary of State for the Home Department

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division))

Isikute vaba liikumine – Kolmanda riigi kodaniku, kes on liikmesriigi kodaniku abikaasa, ja nende liikmesriigi kodanikest laste elamisõigus – Liikmesriigi kodaniku tasustatud töö tegemise lõppemine, millele järgneb tema lahkumine vastuvõtvast liikmesriigist – Laste kandmine õppeasutuse nimekirja – Elatusvahendite puudumine – Määrus (EMÜ) nr 1612/68 – Artikkel 12 – Direktiiv 2004/38/EÜ

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Isikute vaba liikumine – Töötajad – Töötaja laste õigus hariduse kättesaadavusele vastuvõtvas liikmesriigis – Elamisõigus üldhariduskoolis õpingute jätkamiseks

(Nõukogu määrus nr 1612/68, artikkel 12)

2.        Isikute vaba liikumine – Töötajad – Pereliikmete elamisõigus – Vastuvõtvas liikmesriigis töötava või töötanud liikmesriigi kodaniku lapsed – Vanem, kes tegelikult oma lapsi hooldab

(Nõukogu määrus nr 1612/68, artiklid 10 ja 12; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38)

1.        Euroopa Liidu kodaniku lastel – kes on asunud elama liikmesriiki ajal, mil nende vanem kasutas elamisõigust võõrtöötajana selles liikmesriigis – on õigus elada kõnesolevas riigis, et käia seal üldhariduskoolis vastavalt määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires artiklile 12. Asjaolu, et nende vanemad on vahepeal lahutatud, kui ka asjaolu, et vaid üks vanem on liidu kodanik ning et ta ei ole enam võõrtöötaja vastuvõtvas liikmesriigis, ei oma selles küsimuses mingit tähtsust.

(vt punkt 29)

2.        Vastuvõtvas liikmesriigis töötava või töötanud liikmesriigi kodaniku lapsed ja neid tegelikult hooldav vanem võivad tuletada vastuvõtvas riigis elamise õiguse üksnes määruse nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires, mida on muudetud määrusega nr 2434/92, artiklist 12, ilma et see õigus oleks seatud sõltuvaks tingimusest, et neil on piisavalt vahendeid ja üldine ravikindlustus selles riigis.

Määruse nr 1612/68 artikliga 12 võõrtöötaja lapsele antud õigus jätkata võimalikult heades tingimustes vastuvõtvas liikmesriigis kooliteed, hõlmab tingimata seda, et antud lapsel on õigus olla koos teda tegelikult hooldava vanemaga ja järelikult seda, et nimetatud isikul oleks õigus elada koos temaga kõnealuses liikmesriigis tema õpingute ajal. Nimetatud artiklit tuleb seega kohaldada sõltumatult teistest liidu õiguse sätetest, mis reguleerivad teises liikmesriigis elamise õiguse kasutamise tingimusi. Nimetatud artikli 12 selline sõltumatus sama määruse artiklist 10 peab kehtima ka suhtes direktiivi 2004/38, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221, 68/360, 72/194, 73/148, 75/34, 75/35, 90/364, 90/365 ja 93/96, sätetega. Vastupidine lahendus kahjustaks eesmärki integreerida võõrtöötaja perekond vastuvõtva liikmesriigi ühiskonda, nagu seda näeb ette määruse nr 1612/68 põhjendus 5. Sellise integratsiooni õnnestumise vältimatu eeldus on, et liikmesriigi kodanikust töötaja lapsel oleks võimalus alustada vastuvõtvas liikmesriigis kooliteed ja ülikooliõpinguid ning vajaduse korral need selles liikmesriigis ka edukalt lõpetada.

Mis puudutab tingimust, et huvitatud isikutel on piisavalt vahendeid ja vastuvõtva liikmesriigi üldine ravikindlustus, siis määruse nr 1612/68 artikkel 12 sellist tingimust ei sisalda ning seda artiklit ei saa tõlgendada kitsendavalt ega võtta sellelt mingil tingimusel selle kasulikku mõju. Teatud olukordades ei sea ka direktiiv 2004/38 koolis käivate laste ja neid tegelikult hooldava vanema elamisõigust vastuvõtvas liikmesriigis sõltuvaks sellest, kas neil on piisavad vahendid ja üldine ravikindlustus.

(vt punktid 31, 42, 43, 52, 56, 59 ja resolutsioon)