ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

5. mai 2011

Kohtuasi T‑402/09 P

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Ühiseeskirjad Euroopa ühenduste ametnike õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse kohta – Haiguse kutsehaiguseks tunnistamise menetlus – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ning osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 20. juuli 2009. aasta määruse peale kohtuasjas F‑86/07: Marcuccio vs. komisjon selle kohtumääruse tühistamiseks.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ning osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Jätta Luigi Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud apellatsioonimenetluses.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Nõue tühistada kohtueelse menetluse otsus, millega jäeti kahju hüvitamise nõue rahuldamata

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Käitumine, mille eesmärk on objektiivselt võttes asjaomast isikut diskrediteerida või tema töötingimusi halvendada

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

3.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Tõendamiskoormis – Asjaomase isiku kohustus esitada prima facie tõendid

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

4.      Apellatsioonkaebus – Väited – Avaliku Teenistuse Kohtu poolse tõendite hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa, artikkel 11)

5.      Apellatsioonkaebus – Väited – Teabe hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine

(ELTL artikli 256 lõige 2)

1.      Avaliku teenistuse valdkonnas on ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule esitatud kahju hüvitamise nõude kaudse tagasilükkamise ainus tagajärg see, et kahju kannatanud pool saab esitada kahju hüvitamise nõude liidu kohtule, ilma et see mõjutaks Avaliku Teenistuse Kohtu järeldust, et selle tagasilükkamisotsuse tühistamise nõue ei ole vastuvõetav.

(vt punkt 23)

Viide:

Üldkohus: 6. märts 2001, kohtuasi T‑77/99: Ojha vs. komisjon, (punkt 68).

2.      Psühholoogiline ahistamine on käitumine, mille eesmärk on objektiivselt võttes kolleegi diskrediteerida või tahtlikult tema töötingimusi halvendada.

(vt punkt 35)

Viide:

Üldkohus: 16. mai 2006, kohtuasi T‑73/05: Magone vs. komisjon (punkt 79).

3.      Ametnik, kes väidab, et teda on psühholoogiliselt ahistatud, peab selle kohta esitama prima facie tõendid.

(vt punkt 39)

4.      Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artiklist 11 tuleneb, et Üldkohtule esitatud apellatsioonkaebus võib puudutada üksnes õigusküsimusi. Ainult Avaliku Teenistuse Kohus on pädev tuvastama faktilisi asjaolusid – välja arvatud juhul, kui tema poolt tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb talle esitatud toimikumaterjalidest – ja neid faktilisi asjaolusid hindama. Seni, kuni pole tegemist Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud tõendite moonutamisega, ei kujuta faktiliste asjaolude hindamine endast iseenesest apellatsioonikohtu kontrollile alluvat õigusküsimust.

(vt punkt 43)

Viited:

Euroopa Kohus: 2. oktoober 2001, kohtuasi C‑449/99 P: EIP vs. Hautem (punkt 44); 5. juuni 2003, kohtuasi C‑121/01 P: O’Hannrachain vs. parlament (punkt 35); 27. aprill 2006, C‑230/05 P: L vs. komisjon (punkt 45)

5.      Kohtuasja poole esitatud menetlust korraldavate või uurimismeetmete taotluse osas on Avaliku Teenistuse Kohus esimese astme kohtuna ainupädev otsustama, kas lahendamisel olevates kohtuasjades esitatud teavet on vaja täiendada.

(vt punkt 50)

Viide:

Euroopa Kohus: 10. juuli 2001, kohtuasi C‑315/99 P: Ismeri Europa vs. kontrollikoda (punkt 19)