Language of document : ECLI:EU:T:2018:57

Kohtuasi T423/14

Larko Geniki Metalleftiki kai Metallourgiki AE

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Kreeka antud abi – Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobimatuks – Mõiste „riigiabi“ – Eelis – Erainvestori kriteerium – Tagasinõutava abi summa – Komisjoni teatis garantiidena antava riigiabi kohta

Kokkuvõte – Üldkohtu 1. veebruari 2018. aasta otsus (kuues koda)

1.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

(ELTL artikli 296 teine lõik)

2.      Tühistamishagi – Väited – Puuduvad või ebapiisavad põhjendused – Sisulise õiguspärasuse väitest erinev väide

(ELTL artikkel 263)

3.      Riigiabi – Mõiste – Abisaajatele eelise andmine – Riigigarantii – Komisjoni kohus eelist tõendada – Hindamine kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid arvestades

(ELTL artikli 107 lõige 1)

4.      Riigiabi – Mõiste – Hindamine erainvestori kriteeriumi kohaselt – Hindamine kõikide vaidlusalust tehingut ja selle konteksti puudutavate asjaolude alusel – Liikmesriigi kohustus esitada objektiivsed ja kontrollitavad tõendid, millest ilmneb tema tegevuse majanduslik laad

(ELTL artikli 107 lõige 1)

5.      Riigiabi – Mõiste – Õiguslik tähendus – Tõlgendamine objektiivsete asjaolude alusel – Kohtulik kontroll – Ulatus

(ELTL artikli 107 lõige 1)

6.      Riigiabi – Mõiste – Raskustes olevale ettevõtjale garantii andmine riigiasutuste poolt – Finantsraskused – Hindamiskriteeriumid – Negatiivne omakapital ja käibe oluline vähenemine

(EÜ artikli 107 lõige 1; komisjoni teatis 2004/C 244/02)

7.      Riigiabi – Mõiste – Erainvestori kriteerium – Kapitalisüst – Erainvestorite ja avalik-õiguslike investorite kapitalisüstide samaaegsus – Hindamiskriteeriumid

(ELTL artikli 107 lõige 1)

8.      Riigiabi – Mõiste – Riigi meede, millega vähendatakse ettevõtjal tavaliselt lasuvat maksukoormust – Hõlmamine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

9.      Riigiabi – Mõiste – Riigi ressurssidest antav abi – Riigi antud garantii – Hõlmamine – Riigi ressursside viivitamatu ja konkreetse kasutuselevõtmise puudumine – Mõju puudumine

(ELTL artikli 107 lõige 1)

10.    Riigiabi – Keeld – Erandid – Ulatus – Kitsas tõlgendamine – Otseselt loodusõnnetuste või muude erakorraliste sündmuste tekitatud majanduslik kahju

(ELTL artikli 107 lõige 1 ja lõike 2 punkt b)

11.    Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Tema poolt suuniste vastuvõtmine abi siseturuga kokkusobivuse hindamiseks – Tagajärjed – Enda kaalutlusõiguse piiramine

(ELTL artikli 107 lõige 3)

12.    Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Eelnenud olukorra taastamine – Tagasinõutava summa arvutamine – Garantii vormis antud abi

(ELTL artikli 108 lõige 2)

13.    Riigiabi – Ebaseadusliku abi tagasinõudmine – Tagasinõutava summa arvutamine – Üksikgarantii vormis antud abi – Abielemendi kindlaksmääramine olukorras, kui garantiid ei antud turuhinnaga – Väga keerulises olukorras olev ettevõtja – Arvutamine erakorraliste asjaolude esinemise põhjal – Lubatavus

(ELTL artikli 108 lõike 2 esimene lõik; nõukogu määrus nr 659/1999, artikli 14 lõige 1; komisjoni teatis 2004/C 244/02, punkti 4.1 kolmanda lõigu alapunkt a)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 26)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 43)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 50–55)

4.      Kui liikmesriik tugineb haldusmenetluses erainvestori kriteeriumile, peab ta kahtluse korral tõendama üheselt ning lähtudes objektiivsetest ja kontrollitavatest tõenditest, et rakendatav meede pärineb temalt kui aktsionärilt. Nendest tõenditest peab selgelt nähtuma, et asjaomane liikmesriik otsustas enne majandusliku eelise andmist või samal ajal sellega investeerida tegelikult rakendatud meetme abil riigi kontrollitavasse ettevõtjasse. Nõutavad võivad selles osas olla eelkõige tõendid, millest ilmneb, et kõnealune otsus põhineb majandushinnangutel, mis on sarnased nendega, mille käesoleva juhtumi asjaoludel oleks mõistlik erainvestor, kes on nimetatud liikmesriigiga võimalikult sarnases olukorras, enne selle investeeringu tegemist hankinud, et kindlaks teha sellise investeeringu kasumlikkus tulevikus.

Seevastu kui majandushinnangud koostatakse pärast eelise andmist, ei piisa asjaomase liikmesriigi tehtud investeeringu tegeliku kasumlikkuse tagantjärgi tuvastamisest või tegelikult kasutatud menetluse valiku hilisemast põhjendamisest, selleks et tõendada, et liikmesriik tegi enne eelise andmist või eelise andmise ajal niisuguse otsuse aktsionärina. Uurimaks seda, kas riik tegutses turumajanduse tingimustes tegutseva investori kombel, tuleb arvestada finantsabi meetmete võtmise ajalist konteksti, et hinnata riigi käitumise majanduslikku ratsionaalsust ja seega hoiduda hinnangust, mis põhineb hilisemal olukorral. Eelkõige on see nii, kui komisjon kontrollib, kas riigiabiga on tegemist sellise meetme puhul, millest talle ei teatatud ning mille asjaomane avalik-õiguslik üksus oli selleks hetkeks, kui komisjon oma kontrolli teostas, juba võtnud.

(vt punktid 56, 57, 83 ja 86)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 58–61)

6.      Negatiivset omakapitali võib lugeda oluliseks näitajaks äriühingu finantsraskuste kohta. Sama kehtib ka asjaomase ettevõtja käibe olulise vähenemise ja kahjumi tekkimise kohta, millele muu hulgas viidatakse ka ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punktis 11.

(vt punkt 79)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 119)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 142 ja 151)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 149)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 156)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 166 ja 167)

12.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 180, 182 ja 189)

13.    Kui riigiabi valdkonnas on äriühing väga keerulises olukorras, eelkõige tema käibe pideva vähenemise ning negatiivsete omavahendite tõttu, mis andis mõista, et äriühingu kogu osa- või aktsiakapital oli kadunud, siis ei saa komisjonile ette heita, et ta järeldas, et esinesid erakorralised asjaolud ühenduse suuniste raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta punkti 4.1 kolmanda lõigu alapunkti a tähenduses, mille tagajärjel oli asjaomasel äriühingul võimatu enda vahenditega kogu laenu tagasi maksta, või järeldas, et sellele äriühingule riigigarantii vormis antud riigiabi summa on võrdne laenude kogusummaga.

(vt punktid 193 ja 194)