Kohtuasi T‑797/19
Anglo Austrian AAB AG, varem Anglo Austrian AAB Bank AG
ja
Belegging-Maatschappij „Far-East“ BV
versus
Euroopa Keskpank
Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 22. juuni 2022. aasta otsus
Majandus- ja rahapoliitika – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – EKP‑le antud järelevalvealased eriülesanded – Otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – Direktiivi 2005/60/EÜ üle võtvate riigisiseste sätete oluline rikkumine – Proportsionaalsus – Krediidiasutuste juhtimist reguleerivate õigusnormide rikkumine – Kaitseõigused – Ilmne hindamisviga – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele
1. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Euroopa Keskpangale (EKP) antud eriülesanded – Krediidiasutuste tegevuslubade andmine ja kehtetuks tunnistamine – Asjasse puutuvate sätete, sealhulgas direktiivi 2013/36 üle võtvate riigisiseste sätete kohaldamine
(Nõukogu määrus nr 1024/2013, artikli 4 lõike 1 punkt a, artikkel 3 ja artikli 14 lõige 5; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36)
(vt punktid 29–32)
2. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Euroopa Keskpanga (EKP) otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – Kehtetuks tunnistamise tingimused – Direktiivi 2005/60 üle võtva rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alase riigisisese õiguse raske rikkumine – Sellise rikkumise tuvastamine liikmesriigi haldusotsustega – Lubatavus – Rikkumine, mis võib olla toime pandud kaua aega tagasi või heastatud – Mõju puudumine tegevusloa kehtetuks tunnistamisele
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artikli 18 punkt f ja artikli 67 lõike 1 punkt o; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60)
(vt punktid 48, 50, 51, 59–61, 66)
3. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Euroopa Keskpanga (EKP) otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – Kehtetuks tunnistamise tingimused – Direktiivi 2005/60 üle võtva rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alase riigisisese õiguse raske rikkumine – Võimatus tugineda niisuguse rikkumise aegumisele, mis on tuvastatud lõplikult jõustunud otsusega
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artikli 18 punkt f ja artikli 67 lõike 1 punkt o; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60)
(vt punktid 69, 70)
4. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Euroopa Keskpanga (EKP) otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – Kehtetuks tunnistamise tingimused – Direktiivi 2005/60 üle võtva rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alase riigisisese õiguse raske rikkumine – Tuvastatud rikkumise raskuse hindamine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artikli 18 punkt f ja artikli 67 lõike 1 punkt o; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60)
(vt punktid 86–89)
5. Tühistamishagi – Väited – Hagi Euroopa Keskpanga (EKP) otsuse peale krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks tunnistada – EKP pädevus sellist otsust vastu võtta – Väite, et õiguslik alus on väär, mõju puudumine EKP antud sisulisele hinnangule – Edutu väide
(ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 1024/2013)
(vt punktid 107–109)
6. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Euroopa Keskpanga (EKP) otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – Kehtetuks tunnistamise tingimused – Krediidiasutuste juhtimist reguleerivate õigusnormide rikkumine – Rikkumine, mis võib olla toime pandud kaua aega tagasi või mis on vähetähtis – Mõju puudumine tegevusloa kehtetuks tunnistamisele
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artikli 18 punkt f, artikli 67 lõike 1 punkt d ja artikkel 74)
(vt punktid 134–136)
7. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Euroopa Keskpanga (EKP) otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine
(Nõukogu määrus nr 1024/2013; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36, artikli 18 punkt f ja artikli 67 lõige 1)
(vt punktid 171, 200)
8. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Euroopa Keskpanga (EKP) otsus krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta – EKP keeldumine peatada selle otsuse kohaldamine – Õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikkel 34)
(vt punktid 210–212, 215, 217–219, 222, 223, 225)
9. Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Liidu finantssektori järelevalve – Ühtne järelevalvemehhanism – Krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve – Kaitseõiguste tagamine – Õigus olla ära kuulatud usaldatavusnõuete täitmise järelevalve menetluses – Võimalus esitada märkusi Euroopa Keskpanga (EKP) selle otsuse projekti suhtes, millega kavatsetakse krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks tunnistada – EKP kohustus teha kindlaks asjasse puutuvad asjaolud – Rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41; nõukogu määrus nr 1024/2013, artikli 4 lõiked 1 ja 3, artikli 14 lõige 5; Euroopa Keskpanga määrus nr 468/2014, artikkel 31, artikli 81 lõige 2 ja artikkel 83)
(vt punktid 230–236, 257–261, 265, 266)
10. Tühistamishagi – Väited – Hagi Euroopa Keskpanga (EKP) otsuse peale krediidiasutuse tegevusluba kehtetuks tunnistada – Väide, mille kohaselt on rikutud aktsionäri omandiõigust – Asjasse puutuva krediidiasutuse õiguse puudumine tugineda oma aktsionäri omandiõigusele
(ELTL artikkel 263)
(vt punktid 285, 286)
Kokkuvõte
Üldkohus jättis muutmata otsuse tunnistada kehtetuks krediidiasutuse AAB Bank tegevusluba
EKP poolt selle tegevusloa kehtetuks tunnistamine on põhjendatav eelkõige sellega, et AAB Bank pani toime rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonna õigusnormide raskeid rikkumisi
Alates 2010. aastast andis Österreichische Finanzmarktbehörde (Austria finantsturgude järelevalveasutus, edaspidi „FMA“) Austrias asuvale krediidiasutusele AAB Bank mitmeid korraldusi ja määras talle mitmeid karistusi. Selle tõttu esitas FMA 2019. aastal Euroopa Keskpangale (EKP) otsuse eelnõu AAB Banki krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. EKP tühistas oma otsusega(1) selle tegevusloa. Sisuliselt leidis ta, et FMA järelduste põhjal – mille viimane tegi oma usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ülesannete raames ning mille kohaselt oli AAB Bank jätkuvalt ja korduvalt rikkunud nõudeid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ning asutusesisese juhtimise valdkonnas – ei olnud AAB Bank võimeline tagama oma riskide usaldusväärset juhtimist.
Üldkohtu üheksas koda laiendatud koosseisus jättis hagi EKP otsuse tühistamise nõudes rahuldamata. Oma otsuses tegi Üldkohus esimest korda lahendi kohtuasjas, mis puudutas krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamist rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust ja krediidiasutuste juhtimist käsitlevate õigusnormide raskete rikkumiste tõttu.
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt asus Üldkohus seisukohale, et käesolevas asjas olid täidetud direktiivis 2013/36(2) ette nähtud ja liikmesriigi õigusesse ülevõetud tegevusloa kehtetuks tunnistamise tingimused.
Esiteks leidis Üldkohus, et EKP ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta järeldas, et AAB Bank on tunnistatud vastutavaks direktiivi 2005/60(3) alusel(4) vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse riigisiseste sätete raskete rikkumiste eest.
Alustuseks täheldas Üldkohus, et teostades oma pädevust seoses krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamisega, peab EKP muu hulgas kohaldama neid liikmesriigi õigusnorme, millega direktiiv 2013/36 üle võeti.
Üldkohus märkis käesolevas asjas, et arvestades eelkõige FMA otsuseid ja Austria kohtute otsuseid, leidis EKP, et AAB Bank oli mitmeid aastaid rikkunud direktiivi 2013/36 üle võtnud riigisiseseid õigusnorme. Nimelt ei olnud tal rahapesu tõkestamiseks sobivat riskijuhtimismenetlust ning ta oli tunnistatud süüdi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust reguleerivate riigisiseste õigusnormide raskete, korduvate ja süstemaatiliste rikkumiste eest.
Üldkohus leidis, et võttes arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tähtsust, võib krediidiasutuse raskete rikkumiste eest vastutavaks tunnistada liikmesriigi pädeva asutuse haldusotsustele tuginedes, ning nendest üksi piisab tegevusloa kehtetuks tunnistamise põhjendamiseks. Asjaolu, et rikkumised pandi toime kaua aega tagasi või on heastatud, selle vastutuse tekkimist ei mõjuta. Nimelt ei näe asjakohane riigisisene õigus ette tähtaega, mille jooksul on võimalik varasemaid vastutuse tuvastamise otsuseid arvesse võtta. Need normid ei nõua ka, et rasked rikkumised ei oleks katkenud või et need vältaksid tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse vastuvõtmise ajal, seda enam, et käesolevas asjas tuvastati rikkumised ainult mõni aasta enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist. Mis puudutab AAB Banki seisukohta, et rikkumised heastati ja järelikult ei saa nendele tuginedes enam tegevusloa kehtetuks tunnistamist põhjendada, siis täpsustas Üldkohus, et selline lähenemine seaks kahtluse alla eesmärgi kaitsta Euroopa pangandussüsteemi, kuna see võimaldaks raskeid rikkumisi toime pannud krediidiasutustel jätkata oma tegevust seni, kuni pädevad asutused tõendavad uuesti nende poolt uute rikkumiste toimepanemist. Lisaks ei saa krediidiasutus, kes on lõplikult jõustunud otsusega tunnistatud vastutavaks raskete rikkumiste eest, tugineda niisuguste rikkumiste võimalikule aegumisele.
Üldkohus lükkas tagasi ka AAB Banki argumendid, milles vaieldi vastu tuvastatud rikkumiste raskusele.
Sellega seoses rõhutas ta eriti, et rikkumiste raskust ei saa vaidlustada EKP haldusmenetluse staadiumis, kuna FMA tühistamisettepanekust varasemates otsustes, mis olid vaidlustatud otsuse kuupäevaks lõplikult jõustunud, olid pädevad asutused tunnistanud AAB Banki nende rikkumiste eest vastutavaks. Lisaks ei saa Euroopa pangandusturu kaitse tagamise eesmärki arvestades EKP-le ette heita tema järeldust, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust reguleerivate riigisiseste õigusnormide rasked, korduvad ja süstemaatilised rikkumised tuleb kvalifitseerida rasketeks rikkumisteks, mis õigustavad tegevusloa kehtetuks tunnistamist.
Teiseks kinnitas Üldkohus EKP seisukohta, et AAB Bank ei ole kehtestanud juhtimiskorda, mida nõuavad pädevad asutused vastavalt direktiivi 2013/36 üle võtnud riigisisestele õigusnormidele.(5) Selles kontekstis lükkas ta tagasi AAB Banki argumendid, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval ei olnud tema tegevus juhtimiskorda reguleerivate õigusnormidega vastuolus. Ta märkis, et tõlgendus, mille kohaselt ei saa tegevusloa kehtetuks tunnistamist põhjendada rikkumistega, mis on toime pandud minevikus või mida on vähendatud, ei tulene direktiivist 2013/36 ega asjakohasest riigisisesest õigusest.
Edasi järeldas Üldkohus, et vaidlustatud otsuse kohaldamise peatamisest keeldumise tõttu ei pannud EKP toime mingit rikkumist. Ta märkis eelkõige, et EKP keeldumine peatada selle otsuse viivitamatu kohaldamine ei olnud takistuseks AAB Banki poolt tühistamishagi ja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse esitamisele. Lisaks otsustas Üldkohtu president vaidlustatud otsuse täitmise peatada kuus päeva pärast selle vastuvõtmist ja seda aega oli vaja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lahendamiseks. Seega ei saa tuvastada õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele rikkumist.
Seejärel leidis Üldkohus, et vaidlustatud otsus võeti vastu AAB Banki kaitseõigusi järgides. Sellega seoses täpsustas ta, et AAB Bank kuulati vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel nõuetekohaselt ära. Nimelt anti talle võimalus esitada oma märkused selle otsuse projekti kohta. Samas ei olnud EKP kohustatud edastama AAB Bankile FMA otsuse eelnõud ega võimaldama tal sellele reageerida.
Lisaks asus Üldkohus seisukohale, et EKP ei ole käesolevas asjas jätnud hoolikalt ja erapooletult kindlaks määramata, uurimata või hindamata kõiki tegevusloa kehtetuks tunnistamisega seotud olulisi asjaolusid. Täpsemalt, EKP väljendas pärast omapoolset hindamist korrakohaselt arvamust, et ta nõustub FMA järeldustega AAB Banki rikkumise toimepanemise kohta, ning seda arvamust kinnitasid nii FMA haldusotsused kui ka riigisiseste kohtute otsused. Oma hinnangu tulemusel kvalifitseeris EKP uuritud asjaolud sellisteks, mis tõendavad rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevate riigisiseste õigusnormide raskeid rikkumisi AAB Banki poolt. Samuti ei piirdunud ta FMA nende järelduste kordamisega, mis puudutasid AAB Banki poolt vajaliku juhtimiskorra kehtestamata jätmist. Vastupidi, EKP tugines omaenda hinnangule selle kohta, kas asjakohaseid riigisiseseid õigusnorme on järgitud.
Lõpuks lükkas Üldkohus tagasi AAB Banki väite, et vaidlustatud otsus muutis olematuks tema kapitalis osalust omava aktsionäri aktsiate majandusliku väärtuse ja kahjustas aktsionäri omandiõiguse sisu. Nimelt ei kuulu see omandiõigus AAB Bankile ning ta ei saa seega sellele oma tühistamishagi põhjendamiseks tugineda.