Kohtuasi T‑442/08
International Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC)
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Autoriõigused seoses muusikateoste avaliku esitamisega internetis ning taasedastamisega satelliidi ja kaabellevivõrgu kaudu – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsus – Geograafilise turu jagamine – Siseriiklike kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelised kahepoolsed lepingud – Kooskõlastatud tegevus, mis välistab võimaluse anda mitut piirkonda ja repertuaari hõlmavat litsentsi – Tõend – Süütuse presumptsioon
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 12. aprill 2013
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus konkurentsivastase tegevuse tuvastamise kohta – Hagi, mille on esitanud organisatsioon, mille tegevuse raames kõnealuse konkurentsivastase tegevuse aluseks olnud kokkulepped välja töötati – Organisatsiooni otsene puutumus
(EÜ artikkel 81 ja EÜ artikli 230 neljas lõik)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Isiklik puutumus – Kriteeriumid – Komisjoni otsus konkurentsivastase tegevuse tuvastamise kohta – Hagi, mille on esitanud organisatsioon, mille tegevuse raames kõnealuse konkurentsivastase tegevuse aluseks olnud kokkulepped välja töötati – Läbirääkija positsiooni mõjutamine – Tihe seotus haldusmenetluses
(EÜ artikkel 81 ja EÜ artikli 230 neljas lõik)
3. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada rikkumise tõend – Tõendamiskoormise ulatus
EÜ artikli 81 lõige 1;nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)
4. Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Konkurentsi valdkonna menetlus – Rikkumise tuvastamise otsus, millega ei määrata trahvi – Kohaldatavus
(EÜ artikli 81 lõige 1; EL artikli 6 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1)
5. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine – Nõutava tõendusjõu tase seoses üksikult võetud tõenditega – Üksnes ettevõtjate tegevusel põhinevad tõendid – Rikkumise olemasolu vaidlustavate ettevõtjate tõendamiskohustused – Komisjoni kohustused ettevõtjate poolt esitatud selgituste usutavuse vaidlustamisel (EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)
6. Keelatud kokkulepped – Keeld – Kartellikokkulepped, mille mõju kestab pärast nende formaalset lõppemist edasi – EÜ artikli 81 kohaldamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
7. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Tegevuse paralleelsus – Kooskõlastatud tegevuse eeldamine – Piirid – Siseriiklike kollektiivse esindamise organisatsioonide keeldumine lubada teises liikmesriigis asuval kasutajal pääseda otse ligi nende repertuaarile – Konkurentsi kahjustamine
(EÜ artikli 81 lõige 1)
1. Otsese puutumusega seonduva hagi vastuvõetavuse tingimus eeldab esiteks seda, et vaidlusalune meede avaldaks otsest mõju hageja õiguslikule olukorrale, ja teiseks seda, et see ei jätaks meedet rakendama kohustatud adressaatidele mingit kaalutlusõigust, kuna akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme
Komisjoni otsus konkurentsivastase tegevuse tuvastamise kohta, mille panid toime vastastikuse esindamise lepingute alusel muusikateoste avalikku esitamist puudutavate autoriõiguste kollektiivse esindamise ühingud, puudutab otseselt sellist valitsusvälist organisatsiooni, mille tegevuse raames kõnealused lepingud välja töötati ja mis on asjakohane hindamaks, kas kõnealused ühingud on vaidlustatud otsust täitmas, lõpetades tuvastatud rikkumise ja vältides analoogse käitumise kordumist tulevikus.
(vt punktid 66–68, 72)
2. Vaidlustatud akt puudutab isiklikult organisatsiooni, kes ei ole selle akti adressaat, kui tal on endal põhjendatud huvi eelkõige seetõttu, et tema kui läbirääkija positsiooni mõjutab akt, mille tühistamist taotletakse.
Nii on olukord organisatsiooni puhul, kes vaidlustab komisjoni otsuse konkurentsivastase tegevuse tuvastamise kohta, mille panid toime vastastikuse esindamise lepingute alusel muusikateoste avalikku esitamist puudutavate autoriõiguste kollektiivse esindamise ühingud, ja mis mõjutab tema kui kõnealuste siseriiklike kollektiivse esindamise organisatsioonide vahelise koostöö hõlbustaja rolli.
Isiklikku puutumust kinnitab asjaolu, et hagejaks olev organisatsioon, kes oli vastuväiteteatise adressaat ja haldusmenetlusega komisjonile olulise vastaspoolena tihedalt seotud, täitis selgelt piiritletud ja otsuse esemega lähedalt seotud läbirääkija positsiooni, mis asetas ta tegelikult olukorda, mis eristas teda kõikidest teistest isikutest.
(vt punktid 73–77)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 91 ja 138)
4. Konkurentsi valdkonnas tuleb liidu kohtu kahtluse korral otsustada ettevõtja kasuks, kes on rikkumise tuvastamise otsuse adressaat. Seega ei saa kohus järeldada, et komisjon on tõendanud rikkumise toimepanemist õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi, eriti hagi puhul, milles nõutakse trahvi määrava otsuse tühistamist.
Nimelt tuleb arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, nagu see tuleneb Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikest 2 ning mis on üks neist põhiõigustest, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt kuulub liidu õiguse üldpõhimõtete hulka. Arvestades asjassepuutuvate rikkumiste laadi ning nendega kaasneda võivate karistuste laadi ja raskust, kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet eelkõige ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade rikkumiste menetlustes, milles võidakse määrata trahv või karistusmakse.
See kohtupraktika, mis on kujundatud juhtumites, kus komisjon on määranud trahvi, on samuti kohaldatav sellises olukorras nagu käesolev, kus rikkumise tuvastamise otsus ei päädinud trahvi määramisega. Lisaks tuleb arvesse võtta olulist kahju füüsilise või juriidilise isiku mainele, mis tekib asjaolu tõttu, et teda süüdistatakse konkurentsieeskirjade rikkumises.
(vt punktid 92–95)
5. Konkurentsi valdkonnas tuleb komisjonil esitada piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saab tuvastada, et EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumine on toime pandud. Komisjoni iga esitatud tõend ei pea aga rikkumise iga elemendi puhul tingimata vastama nendele kriteeriumidele. Piisab, kui tõendite kogum, millele institutsioon tugineb, vastab tervikuna hinnatult sellele nõudele.
Nimelt, kuna keeld osaleda konkurentsivastastes tegevustes ja kokkulepetes ning sanktsioonid, mis rikkujatele võidakse määrata, on üldtuntud, siis on tavapärane, et selliseid toiminguid ja kokkuleppeid sisaldav tegevus toimub varjatult, et kohtumisi korraldatakse salaja ning et seonduvat dokumentatsiooni on võimalikult vähe. Isegi kui komisjon avastab ettevõtjatevahelist õigusvastast kontakti otseselt tõendavad dokumendid, nagu kohtumise protokoll, on need tavaliselt üksnes katkendlikud ja korrapäratud, mistõttu on sageli vaja teatud üksikasjad tuletamise teel taastada. Kui aga konkurentsiõiguse rikkumises süüdistatavate ettevõtjate vahel toimuvate kohtumiste kontekst näitab, et need kohtumised olid vajalikud käsitlemaks ühiselt küsimusi, mis ei puuduta mainitud õiguse rikkumisi, ei saa komisjon eeldada, et nende kohtumiste ese oli konkurentsivastaste tegevuste omavaheline kooskõlastamine. Enamikul juhtudest tuleb konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis koostoimes ning muu ühtse selgituse puudumisel võivad moodustada tõendi konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.
Juhul, kui tõendid ettevõtjatevahelise kooskõlastatud tegevuse kohta ei tulene pelgast käitumise paralleelsuse tuvastamisest turul, vaid tõenditest, mis kinnitavad, et kõnealused tegevused olid kooskõlastamise tagajärg, ei pea asjaomased ettevõtjad mitte üksnes esitama komisjoni tuvastatud faktide kohta muud väidetavat selgitust, vaid vaidlustama tuvastatud faktide olemasolu komisjoni esitatud tõendeid arvestades.
Samas, kui komisjoni arutluskäik põhineb oletusel, et kindlaks tehtud faktilisi asjaolusid ei saa seletada muuga kui ettevõtjatevahelise kooskõlastatud tegevusega, siis piisab, kui kõnealused ettevõtjad toovad välja asjaolud, mis seavad komisjoni kindlaks tehtud faktid teistsugusesse valgusesse ja mis võimaldavad seega anda neile faktidele komisjoni omast erineva selgituse.
Kui komisjon kasutab teatud näiteid, et muuta asjaomase ettevõtja tees ebausutavaks, on tal kohustus tõendada, miks need näited on asjakohased. Lisaks ei saa komisjon asjaomasele ettevõtjale ette heita seda, et ta ei ole esitanud täpsustusi oma muu selgituse osas, kuna rikkumise tõendamise kohustus lasub komisjonil. Seega, kui komisjon leiab haldusmenetluse etapis, et asjaomane ettevõtja ei ole oma selgitust piisavalt põhjendanud, peab ta asja uurimist jätkama või oma otsuses tõdema, et puudutatud isikud ei ole suutnud esitada vajalikku teavet, et kontrollida, kas asjaomaste ettevõtjate käitumise paralleelsuse selgitamiseks esineb usutavaid selgitusi.
Enne kui hinnata, kas paralleelset tegevust selgitavad muud põhjused kui kooskõlastamine, tuleb kontrollida, kas komisjon on tõendanud rikkumist tõenditega, mis lähevad kaugemale kui pelk tõdemus paralleelsest tegevusest. Nimelt eelneb selle küsimuse analüüsimine muude kui kooskõlastust puudutavate selgituste põhjendatuse hindamisele, sest kui Üldkohus jõuab järeldusele, et sellised tõendid on esitatud, ei muuda mainitud selgitused, isegi kui need on usutavad, asjaolu, et see rikkumine on tuvastatud.
(vt punktid 96–99, 101, 107 ja 161)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 123)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 137)