ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)
14. aprill 2005(*)
Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk CELLTECH – Absoluutsed keeldumispõhjused – Eristusvõime – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T-260/03,
Celltech R & D Ltd, asukoht Slough, Berkshire (Ühendkuningriik), esindajad: barrister D. Alexander, ja solicitor N. Jenkins,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: I. de Medrano Caballero ja A. Folliard-Monguiral,
kostja,
mille esemeks on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 19. mai 2003. aasta otsuse (asi R 659/2002-2) peale, mis puudutas sõnalise tähise CELLTECH ühenduse kaubamärgina registreerimise taotlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja esimees M. Jaeger ning kohtunikud V. Tiili ja O. Czúcz,
kohtusekretär: ametnik C. Kristensen,
arvestades Esimese Astme Kohtu kantseleisse 18. juulil 2003 esitatud hagiavaldust,
arvestades Esimese Astme Kohtu kantseleisse 28. novembril 2003 esitatud kostja vastust,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja, endine Celltech Chiroscience Ltd, esitas 30. juunil 2000 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Hageja taotles sõnalise tähise CELLTECH registreerimist kaubamärgina.
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 5, 10 ja 42 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 5: „farmaatsia-, veterinaar- ja hügieenitarbed, -segud ja -ained”;
– klass 10: „kirurgiaseadmed ja -riistad, meditsiiniseadmed ja -riistad, hambaraviseadmed ja -riistad, veterinaariaseadmed ja -riistad”;
– klass 42: „bioloogia-, meditsiini- ja keemiaalased uurimus-, arendus- ja nõustamisteenused”.
4 Kontrollija lükkas 4. juuni 2002. aasta otsusega registreerimistaotluse tagasi, tuginedes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c. Ta leidis, et asjaomane tähis koosnes kahe sõna „cell” (rakk) ning „tech” (lühend sõnadest „tehniline” või „tehnoloogia”) grammatiliselt õigest liitmisest. Seetõttu leidis ta, et taotletav kaubamärk ei suuda kaupade ja teenuste, mille jaoks registreerimist taotletakse, päritolu näidata, arvestades, et kõik need kaubad ja teenused kuulusid rakutehnoloogia valdkonda.
5 Hageja esitas 2. augustil 2002 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel ühtlustamisametile kaebuse kontrollija otsuse peale.
6 Teine apellatsioonikoda jättis 19. mai 2003. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata väitega, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b takistab sõnamärgi CELLTECH registreerimist, kuna seda võidi pidada vahetult ja ühemõtteliselt terminiks, mis tähistab rakutehnoloogia valdkonna tegevust ning selle tegevuse raames kasutatavaid või selle tulemiks olevaid kaupu, seadmeid ja materjali. Apellatsioonikoda märkis, et kaubamärk CELLTECH, mis koosneb ingliskeelsest sõnast „cell” ja ingliskeelsest lühendist „tech”, millel mõlemal eraldi võetuna puudub eristusvõime, kujutas endast üksnes nende kahe koostisosa summat. Seetõttu leidis apellatsioonikoda, et seos registreerimistaotluses märgitud kaupade ja teenuste ning kaubamärgi vahel ei olnud piisavalt kaudne, et anda kaubamärgile kasvõi minimaalset eriomast eristusvõimet, mida nõutakse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktiga b.
Poolte nõuded
7 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsus;
– teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus osas, mis puudutab kaupu klassis 5 või klassides 5 ja 10;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
8 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Poolte argumendid
9 Hageja esitab vaid ühe õigusliku aluse, milles viitab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele.
10 Hageja väidab, et apellatsioonikoda tegi vea kaubamärgi ja selle koostisosade hindamisel.
11 Ta leiab esiteks, et levinud kaubandussõnavaras ei suuda tähis CELLTECH kirjeldada registreerimistaotluses märgitud kaupu ja teenuseid. Tegelikult ei seisne see termin tervikuna üksnes kahe termini liitmises, millest kumbki otseselt kirjeldab asjaomaseid kaupu või teenuseid. Ühest küljest on sõna „celltech” viimane silp mitte sõna, vaid üksnes lühend ja teisest küljest ei ole selle sõna esimene silp omadussõna. Ta lisab teiseks, et termin „celltech” on enamat kui selle sõnaliste koostisosade summa. Kolmandaks väitis hageja kohtuistungil viitega Euroopa Kohtu 16. septembri 2004. aasta otsusele kohtuasjas C-329/02 P: SAT.1 v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2004, lk I-8317, edaspidi „kohtuotsus SAT.1”), et tähist CELLTECH tajutakse iseseisva sõnana, mis tervikuna võetuna võimaldab tarbijal identifitseerida asjaomast äriühingut ning selle kaupu või teenuseid. Seetõttu on asjaomane tähis piisavalt originaalne, et täita minimaalse eristusvõime nõuet.
12 Teise võimalusena heidab hageja ühtlustamisametile ette, et viimane ei analüüsinud piisavalt neid kaupu või teenuseid, mille kohta registreerimistaotlus esitati. Sellega seoses märgib ta, et kaubad, mille kohta registreerimistaotlus esitati, on klasside 5 ja 10 osas farmaatsiatooted. Tegelikult ei ole ühtegi liiki farmaatsiatooteid, mida spetsialist või ka mitte-spetsialist saaks kirjeldada kui „celltech’i farmaatsiatoodet” või mille puhul termin „celltech” väljendaks, millega on tegu.
13 Ühtlustamisamet meenutab, et tähise eristusvõime olemasoluks peab see esiteks määratlema ja eristama müüjat ja mitte üksnes andma tarbijatele teavet asjaomaste kaupade ja teenuste kohta. Seega ei ole eristusvõimet tähistel, mis üksnes teavitavad võimalikke ostjaid toodete arvatavast omadusest või nende võimest täita teatud ülesannet.
14 Ühtlustamisamet väidab, et käesolevas asjas koosneb asjaomane avalikkus nii väga tähelepanelikest kutseala esindajatest (kaubad ja teenused klassides 5, 10 ja 42) kui ka spetsialiseerumata tarbijatest (kaubad klassis 5, välja arvatud segud ja ained), kes on tavapäraselt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikud, arukad ja kellel on inglise keeles teadmisi.
15 Ühtlustamisameti sõnul moodustub tähis CELLTECH lihtsalt kahe inglise keele sõnavarasse kuuluva sõna liitmisest. Ta väidab, et sõna „cell” seletus bioloogia valdkonnas on järgmine:
„[k]õige väiksem organismi osa, mis on võimeline iseseisvalt toimima. Koosneb tuumast, mis sisaldab geneetilist materjali, mis on ümbritsetud tsütoplasmast, milles on mitokondrid, lüsosoomid, ribosoomid ja teised organellid. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan; taimerakke ka veel välimine rakusein.”
16 „Tech” on tavapärane lühend kas sõnast „technical” (tehniline) või „technology” (tehnoloogia).
17 Ühtlustamisameti arvates kasutatakse sõnu „cell” ja „tech” sageli meditsiini- ja farmaatsiavaldkonnas, mis tegeleb kaupade ja teenustega, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, ja üksikult võetuna on nende tähendus selge, kui neid kasutatakse seoses nende kaupade ja teenustega. Tegelikult annavad need terminid teavet asjaomaste kaupade ja teenuste eesmärgi ja olemuse kohta, st nende rakendamise kohta rakutehnoloogia valdkonnas või nende algupära kohta, mis on seotud selle valdkonnaga. Ta lisab, et asjaolul, et kummalgi neist sõnadest võiks olla teine tähendus muus kontekstis, ei ole siin tähtsust.
18 Ta leiab, et nende kahe sõna kombinatsioonis ei ole midagi tavatut ning neid kasutatakse sageli koos meditsiini- ja farmaatsiavaldkonna kohta käivate klasside 5 ja 10 kaupade ning klassi 42 teenuste eristamiseks. Tegelikult koosneb tähis CELLTECH kahe ingliskeelse sõna tavapärasest süntaktilisest liitmisest ja tal peaaegu puudub märgatav erinevus leksikaalselt õige konstruktsiooniga „cell technology” (rakutehnoloogia) võrreldes. Asjaolu, et sõnad „cell” ja „tech” ei ole sõnaraamatus liidetud kujul, ei tähenda veel, et see liitsõna oleks originaalne, tavatu või leidlik.
Esimese Astme Kohtu hinnang
19 Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel ei registreerita kaubamärke, millel puudub eristusvõime, ning sama lõike punkti c alusel neid, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi (Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-383/99 P: Procter & Gamble v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2001, lk I-6251, punkt 35).
20 Kohtupraktikast tuleneb, et kaubamärgi oluliseks ülesandeks on tagada tarbijale või lõppkasutajale kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse algupära, mis võimaldab tal eristada ilma võimaliku segiajamiseta seda kaupa või teenust teise algupäraga kaubast või teenusest (vt eelkõige Euroopa Kohtu 23. mai 1978. aasta otsus kohtuasjas 102/77: Hoffmann-La Roche, EKL 1978, lk 1139, punkt 7 ja 18. juuni 2002. aasta otsus kohtuasjas C-299/99: Philips, EKL 2002, lk I-5475, punkt 30).
21 Sellega seoses tuleb meenutada, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 toodud keeldumispõhjused on teineteisest sõltumatud ja nõuavad eraldi uurimist. Muu hulgas tuleb neid keeldumispõhjuseid tõlgendada nende kõigi aluseks oleva üldise huvi valguses. Kõigi keeldumispõhjuste hindamisel arvesse võetav avalik huvi võib või isegi peab väljendama erinevaid kaalutlusi, sõltuvalt käsitlusel olevast põhjusest (Euroopa Kohtu 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑456/01 P ja C-457/01 P: Henkel v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I-5089, punktid 45 ja 46 ja kohtuotsus SAT.1, punkt 25).
22 Sellegipoolest esineb selle sätte punktides b–d toodud põhjuste vahel kattumisi (Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsused kohtuasjas C-265/00: Campina Melkunie, EKL 2004, lk I-1699, punkt 18 ja C-363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I-1619, punkt 67; Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-289/02: Telepharmacy Solutions v. Sisturu Ühtlustamise Amet (TELEPHARMACY SOLUTIONS), EKL 2004, lk II-2851, punkt 23).
23 Eelkõige ilmneb Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu praktikast, et sõnamärgil, mis kirjeldab kaupade või teenuste omadusi määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, puudub seetõttu tingimata ka eristusvõime nende samade kaupade või teenuste suhtes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses (eespool viidatud kohtuotsus Campina Melkunie, punkt 19, eespool viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punkt 86 ja eespool viidatud kohtuotsus TELEPHARMACY SOLUTIONS, punkt 24).
24 Seega, et näidata, et määruse artikli 7 lõike 1 punkti c keeldumispõhjuse alla mitte käival kaubamärgil puudub eristusvõime sama sätte punkti b tähenduses, peab ühtlustamisamet esitama põhjused, miks ta arvab, et sellel kaubamärgil puudub eristusvõime (kohtuotsus SAT.1, punkt 42).
25 Vaidlustatud otsusest (punktid 10–12) tuleneb, et apellatsioonikoda jättis kaebuse rahuldamata, kuna määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b takistas sõnamärgi CELLTECH registreerimist, sest seda võidi pidada vahetult ja ühemõtteliselt terminiks, mis tähistab rakutehnoloogia valdkonna tegevust ning selle tegevuse raames kasutatavaid või selle tulemiks olevaid kaupu, seadmeid ja materjali. Apellatsioonikoda märkis, et kaubamärk CELLTECH, mis koosneb ingliskeelsest sõnast „cell” ja ingliskeelsest lühendist „tech”, millel mõlemal eraldi võetuna puudub eristusvõime, kujutas endast üksnes nende kahe osa summat. Apellatsioonikoja sõnul „vastab sõnade järjekord süntaktilises mõttes täpsele sõnade „cell technology” (rakutehnoloogia) kasutusele”, „[m]is tähendab, et see termin on üksnes kahe erineva sõna otsese tähenduse väljendus”. Apellatsioonikoja sõnul tajub sihtgrupiks olev avalikkus sõnalist tähist CELLTECH „kui sellega tähistatavate kauba- ja teenuste liikide näitajat, mitte aga nende algupära tähistust”. Seetõttu leidis apellatsioonikoda, et seos registreerimistaotluses märgitud kaupade ja teenuste ning kaubamärgi vahel ei olnud piisavalt kaudne, et anda kaubamärgile kasvõi minimaalne eristusvõime, mida nõutakse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktiga b.
26 Seega leidis apellatsioonikoda sisuliselt, et tähisel CELLTECH puudus eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna asjaomane avalikkus tajuks seda kui asjaomaste kaupade ja teenuste liiki kirjeldavat terminit.
27 Niisiis tuleb esiteks hinnata, kas apellatsioonikoda tõendas, et taotletav sõnaline tähis kirjeldas asjaomaseid kaupu ja teenuseid. Jaatava vastuse korral tuleb vaidlustatud otsust kinnitada ülal punktis 23 märgitud kohtupraktika alusel, mille kohaselt puudub igasugusel kirjeldaval tähisel eristusvõime. Kui aga seevastu asjaomane tähis ei kirjelda registreerimistaotluses märgitud kaupu ja teenuseid, tuleb kooskõlas ülalviidatud kohtuotsusega SAT.1 kindlaks teha, kas apellatsioonikoda tõi välja ka teisi argumente, et järeldada, et taotletaval tähisel puudub eristusvõime.
28 Vastavalt kohtupraktikale tuleb nii tähise eristusvõimet (Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-64/02 P: Siseturu Ühtlustamise Amet v. Erpo Möbelwerk, EKL 2004, lk I-10031, punkt 43 ja Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-355/00: DaimlerChrysler v. Siseturu Ühtlustamise Amet (TELE AID), EKL 2002, lk II-1939, punkt 51) kui ka selle kirjeldavust (Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-356/00: DaimlerChrysler v. Siseturu Ühtlustamise Amet (CARCARD), EKL 2002, lk II-1963, punkt 25) hinnata ühest küljest seoses kaupade või teenustega, mille osas registreerimistaotlus on esitatud, ja teisest küljest seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus kaubamärki tajub.
29 Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et kaubamärgitaotluses mainitud kaubad ja teenused kuuluvad farmaatsia valdkonda.
30 Järelikult, nagu ühtlustamisamet on õigest märkinud, leidis apellatsioonikoda korrektselt, et asjaomane avalikkus koosneb nii meditsiinivaldkonnas spetsialiseerunud isikutest kui ka keskmisest tarbijast; seda järeldust ei ole hageja vaidlustanud.
31 Muu hulgas määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 2 alusel ei ole asjaomane avalikkus, kelle suhtes absoluutset keeldumispõhjust tuleb hinnata, mitte üksnes keskmine ingliskeelne tarbija, kuna asjaomane tähis koosnes ingliskeelsetest osadest, vaid ka kõik meditsiinivaldkonna spetsialistid, kes olenemata oma emakeelest tunnevad oma ainevaldkonna teaduslikke termineid.
32 Tuleb veel märkida, et sõnaline tähis CELLTECH koosneb kahest inglise keele nimisõnast, millest teine esineb lühendi kujul. Sõna „cell” viitab vaieldamatult bioloogia valdkonnas kõige väiksemale organismi osale, mis on võimeline iseseisvalt toimima. Samuti on sõna „tech” tavapärane lühend sõnast „technology” (tehnoloogia) ja ei välju seega lühendina inglise keele sõnaõpetuse reeglitest (vt selles tähenduses kohtuotsus SAT.1, punkt 31).
33 Seega tuleb sedastada, et vähemalt üks sõnalise tähise CELLTECH tähendus on „cell technology” (rakutehnoloogia).
34 Mis aga puudutab seost sõnalise tähise CELLTECH ja asjaomaste kaupade ja teenuste vahel, leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 12, et see termin tähistab rakutehnoloogia valdkonda kuuluvat tegevust ning selle tegevuse raames kasutatavaid või selle tulemiks olevaid kaupu, seadmeid ja materjali.
35 Seega tuleb hinnata, kas apellatsioonikoda on tõendanud, et sõnaline tähis CELLTECH, tähenduses „cell technology”, kirjeldas asjaomaseid farmaatsiavaldkonna kaupu ja teenuseid.
36 Sellega seoses tuleb märkida, et ei apellatsioonikoda ega ka ühtlustamisamet ei ole välja toonud rakutehnoloogia teaduslikku tähtsust. Tegelikult esitas ühtlustamisamet üksnes kostja vastuse lisas inglise keele sõnaraamatust Collins English Dictionary väljavõtte, milles esitatakse terminite cell ja tech määratlused.
37 Ei apellatsioonikoda ega ka ühtlustamisamet selgitanud, kuidas need terminid annavad edasi teavet registreerimistaotluses märgitud kaupade ja teenuste otstarbe ja olemuse kohta, eelkõige viisi kohta, kuidas neid kaupu ja teenuseid rakutehnoloogias kasutatakse või kuidas nad sellest tulenevad.
38 Tõepoolest on registreerimistaotluses märgitud kaubad ja teenused üldiselt farmaatsiatooted ja -teenused ja neil on seetõttu seos rakkudest koosneva kehaga. Sellegipoolest ei näidanud apellatsioonikoda, et asjaomane avalikkus loob järele mõtlemata ja vahetult konkreetse ja otsese seose kõnealuste farmaatsiatoodete ja -teenuste ning sõnalise tähise CELLTECH tähenduse vahel (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2001. aasta otsus kohtuasjas T-359/99: DKV v. Siseturu Ühtlustamise Amet (EuroHealth), EKL 2001, lk I-1645, punkt 35).
39 Pealegi, isegi kui asjaomaseid kaupu ja teenuseid võidaks kasutada rakutehnoloogiaga seonduvas funktsionaalses kontekstis, ei piisaks sellest asjaolust, et järeldada, et sõnalist tähist CELLTECH võiks kasutada nende otstarbe kirjeldamiseks. Tegelikult kujutaks selline kasutamine äärmisel juhul ühte mitmest kasutusvaldkonnast, mitte aga tehnilist funktsionaalsust (eespool viidatud kohtuotsus CARCARD, punkt 40).
40 Eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et apellatsioonikoda ei ole tõendanud, et terminit „celltech” võiks – isegi rakutehnoloogia tähenduses – pidada vahetult ja üheselt mõistetavaks terminiks, mis tähistab rakutehnoloogia valdkonna tegevust ning selle tegevuse raames kasutatavaid või selle tulemiks olevaid kaupu, seadmeid ja materjali. Samuti ei ole ta tõendanud, et asjaomane avalikkus mõistab seda üksnes kui tähistatavate kaupade ja teenuste liigi näitajat.
41 Järelikult tuleb sedastada, et apellatsioonikoda ei ole tõendanud, et sõnaline tähis CELLTECH kirjeldas kaupu ja teenuseid, mille kohta registreerimistaotlus esitati.
42 Seega tuleb hinnata, kas apellatsioonikoda esitas vaidlustatud otsuses muid argumente, et näidata asjaomase sõnalise tähise eristusvõime puudumist.
43 Sellega seoses tuleb meenutada, et sõnadest koosneva kaubamärgi korral võib võimalikku eristusvõimet hinnata osaliselt iga termini või selle osa kohta eraldi, ent see peab igal juhul tuginema terviku hindamisele. Asjaolu, et iga osa üksikuna on ilma eristusvõimeta, ei välista seda, et koostoimes võib neil olla eristusvõime (vt selle kohta kohtuotsus SAT.1, punkt 28).
44 Apellatsioonikoda ei tõendanud, et asjaomane tähis tervikuna ei võimaldaks asjaomasel avalikkusel eristada hageja kaupu ja teenuseid teist päritolu kaupadest ja teenustest.
45 Kõike eelnevat arvestades tuleb sedastada, et apellatsioonikoda ei tõendanud taotletava kaubamärgi vastuolu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktiga c. Arvestades, et apellatsioonikoda ei esitanud muid põhjuseid, miks tema arvates sellel kaubamärgil ei olnud eristusvõimet sama sätte punkti b tähenduses, on ta eksinud, leides, et sõnalisel tähisel CELLTECH puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses.
46 Seega tuleb hagi rahuldada.
Kohtukulud
47 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja kostja on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud kostjalt välja.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 19. mai 2003. aasta otsus (asi R 659/2002-2).
2. Mõista kohtukulud välja kostjalt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. aprillil 2005 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |