EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(ainukohtunik)

18. juuni 2013

Kohtuasi F‑143/11

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametisse nimetava asutuse poolt menetlusega seotud kulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine – Tühistamishagi, millel on kohtukulude kindlaksmääramise taotlusega sama ese – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega L. Marcuccio palub eelkõige tühistada Euroopa Komisjoni otsus jätta rahuldamata tema 16. augusti 2011. aasta taotlus, ning maksta 3316,31 euro suurune summa, millele on lisatud viivitusintress ja trahvid, menetlusega seotud kulusid kohtuasjas, milles tehti Avaliku Teenistuse Kohtu 15. veebruari 2011. aasta otsus F‑81/09: Marcuccio vs. komisjon (edaspidi „15. veebruari 2011. aasta kohtuotsus”), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑238/11 P.

Otsus:      Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta L. Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused – Ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi – Ulatus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

2.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Sellise hagi esitamine, millel on kohtukulude kindlaksmääramise taotlusega sama ese – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 270; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 92 lõige 1; personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikkel 76 sätestab, et kui hagi on tervikuna või osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu, võib Avaliku Teenistuse Kohus ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

Sellega seoses tuleb märkida, et kui toimiku lugemisel on kohtukoosseis – toimikus sisalduvaid andmeid otsuse tegemiseks piisavateks hinnates – täiesti veendunud hagiavalduse ilmselges vastuvõetamatuses ning leiab veel, et kohtuistungi pidamine ei pakuks selles osas mingit uut teavet, siis hagiavalduse läbivaatamata jätmine põhistatud määrusega kodukorra artikli 76 alusel ei järgi mitte ainult menetlusökonoomia põhimõtet, vaid aitab kokku hoida kohtuistungi pidamisest tekkivaid poolte kulusid.

(vt punktid 16 ja 17)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. aprill 2012, kohtuasi F‑108/11: Oprea vs. komisjon (punkt 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Euroopa Liidu avaliku teenistuse õiguses on ette nähtud kohtukulude kindlaksmääramise erimenetlus juhul, kui pooled vaidlevad hüvitamisele kuuluvate kohtukulude suuruse ja laadi üle pärast kohtulahendi tegemist, millega Avaliku Teenistuse Kohus vaidluse lahendas ja tegi otsuse kohtukulude kandmise kohta. Seega, kui vastavalt kodukorra artikli 92 lõikele 1 tekib hüvitatavate kulude suuruse ja laadi üle vaidlus, lahendab Avaliku Teenistuse Kohus selle huvitatud poole taotlusel ja pärast vastaspoole seisukohtade ärakuulamist põhistatud kohtumäärusega.

Lisaks välistab erimenetlus, mis on kodukorra artikli 92 lõikes 1 kohtukulude kindlaksmääramiseks ette nähtud, samade summade või samal eesmärgil kulutatud summade nõudmise personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 alusel esitatud hagis. Seega ei ole hagejal lubatud esitada ELTL artikli 270 ja personalieeskirjade artikli 91 alusel hagi, millel on tegelikult kohtukulude kindlaksmääramise taotlusega sama ese. Nii on see tühistamishagiga, mis on suunatud sellise taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale, millega hageja taotleb, et ametisse nimetav asutus hüvitaks teatud summa menetlusega seotud kulusid.

(vt punktid 19, 20 ja 22)

Viited:

Euroopa Kohus: 16. juuli 2009, kohtuasi C‑440/07 P.

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑351/03: Schneider Electric vs. komisjon (punkt 297).

Avaliku Teenistuse Kohus: 10. november 2009, kohtuasi F‑70/07: Marcuccio vs. komisjon (punkt 17); 20. juuni 2011, kohtuasi F‑67/10: Marcuccio vs. komisjon (punkt 21), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑475/11 P.