Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 4. jaanuaril 2021 – Fédération des entreprises de la beauté versus Agence nationale de sécurité du médicament et des produits de santé

(kohtuasi C-4/21)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Fédération des entreprises de la beauté

Vastustaja: Agence nationale de sécurité du médicament et des produits de santé

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi „Tarbijate, keskkonna ja tervishoiu tehnoloogia“ üksuse juhataja 27. novembri 2019. aasta kirja tuleb käsitada aktina, mis valmistab ette otsuse, millega komisjon teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta1 artikli 27 lõike 3 alusel kindlaks, kas liikmesriigi ajutine meede on põhjendatud või mitte, võttes arvesse selle kirja sõnastust ning samuti, et selles ei ole midagi, mis näitaks, et allakirjutanud esindajal on esindusõigus, mis annab talle pädevuse võtta vastu otsus komisjoni nimel, või seda tuleb käsitada niisuguse otsusena, milles väljendatakse Euroopa Komisjoni lõplikku seisukohta?

Kas juhul, kui 27. novembri 2019. aasta kirja tuleb pidada aktiks, mis valmistab ette otsuse, millega komisjon teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 27 lõike 3 alusel kindlaks, kas liikmesriigi ajutine meede on põhjendatud või mitte, võib liikmesriigi kohus juhul, kui tema poole pöördutakse seoses liikmesriigi ametiasutuse poolt selle artikli lõike 1 alusel võetud ajutise meetme õiguspärasusega, kuni komisjoni otsuse tegemiseni otsustada, kas see ajutine meede on selle artikliga kooskõlas, ja kui vastus on jaatav, siis ka otsustada, millisel määral ja millistes aspektides, või kas ta peab seni, kuni komisjon ei ole tunnistanud meedet põhjendamatuks, pidama ajutist meedet selle artikliga kooskõlas olevaks?

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklit 27 tuleb tõlgendada nii, et see lubab võtta sama ainet sisaldavate toodete kategooria suhtes ajutisi meetmeid?

Kas juhul, kui 27. novembri 2019. aasta kirja tuleks käsitada otsusena, mis väljendab komisjoni lõplikku seisukohta vaidlusaluse ajutise meetme kohta, võib selle otsuse kehtivust vaidlustada liikmesriigi kohtus, kuigi selle otsuse peale ei ole esitatud tühistamishagi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel, võttes arvesse asjaolu, et selle kirja sõnastus andis alust arvata, et tegemist on üksnes ettevalmistava aktiga, ja et riiklik ravimi- ja tervisetoodete ohutuse amet, kes on kirja adressaat, saatis sellele vastuse, milles ta väljendas oma erimeelsust ja märkis, et ta säilitab oma ajutise meetme kuni Euroopa Komisjon lõpliku otsuse tegemiseni, kes sellele ise ei vastanud?

Kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas 27. novembri 2019. aasta kirjale on alla kirjutanud esindaja, kellel on esindusõigus, mis annab talle pädevuse teha otsus komisjoni nimel, ning kas kiri on kehtiv osas, milles see tugineb asjaolule, et selles artiklis ette nähtud kaitseklausli mehhanism „näeb ette individuaalsed meetmed kosmeetikatoodete kohta, mis on turul kättesaadavaks tehtud, mitte aga üldise ulatusega meetmeid, mida kohaldatakse teatud ainet sisaldavate toodete kategooria kohta“, arvestades, kuidas tuleb tõlgendada määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 27 sätteid koostoimes selle määruse artikli 31 sätetega?

Kas juhul, kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav või kui 27. novembri 2019. aasta kirja ei saa käesolevas vaidluses enam vaidlustada, tuleb määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 27 alusel võetud ajutine meede lugeda selle määrusega vastuolus olevaks algusest peale või alles alates ajast, mil see kiri riiklikule ravimi- ja tervisetoodete ohutuse ametile teatavaks tehti, või hoopis alates mõistlikust tähtajast, mis hakkab jooksma alates sellest teatavaks tegemisest, mis on mõeldud selleks, et meedet saaks kehtetuks tunnistada, arvestades ka ebakindlust seoses selle kirja ulatusega ja seda, et komisjon ei vastanud ametile, kes teatas, et ta „kavatseb oma 13. märtsi 2019. aasta otsuse ettevaatusabinõuna säilitada, kuni komisjon teeb määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 27 alusel otsuse“?

____________

1 ELT 2009, L 342, lk 59.