AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)
14. september 2010
Kohtuasi F‑85/09
Francisco Rossi Ferreras
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – 2001/2002. aasta hindamine – Karjääriarengu aruanne – Tühistamisotsuse täitmine – Akti tühistamise tagajärjed – Eesmärkide kindlaksmääramine
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega F. Rossi Ferreras palub tühistada tema „ajavahemikul 1. juuli 2001–31. detsember 2002” karjääriarengu aruanne.
Otsus: Jätta hageja hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Kokkuvõte
1. Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju – Haldusmenetlust lõpetava akti tühistamise tagajärjed
(EÜ artikkel 233)
2. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
3. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Komisjoni kehtestatud süsteem – Üleminek vanalt süsteemilt uuele süsteemile
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
4. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Kohtulik kontroll – Piirid
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
5. Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Hinnangute muudatus võrreldes varasema hindamisega – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(Personalieeskirjad, artikkel 43)
1. Sellise akti tühistamine liidu kohtu poolt, millega lõpetatakse mitut etappi hõlmav haldusmenetlus, ei too ilmtingimata kaasa vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluse tühistamist, sõltumata tühistava kohtuotsuse sisust või menetlust puudutavatest põhjustest.
(vt punkt 49)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 15. oktoober 1998, kohtuasi T‑2/95: Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu (EKL 1998, lk II‑3939, punkt 91).
Avaliku Teenistuse Kohus: 25. aprill 2007, kohtuasi F‑50/06: Lebedef-Caponi vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑109 ja II‑A‑1‑597, punkt 37); 22. oktoober 2008, kohtuasi F‑46/07: Tzirani vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑323 ja II‑A‑1‑1773, punkt 53).
2. Kui karjääriarengu aruande projekti koostamine ei olnud nõuetekohane seetõttu, et hindaja ei viinud eelnevalt läbi nõutud hindamisvestlust, siis see viga on tõhusalt parandatud, kui hindaja või aruande kinnitajaga on korraldatud formaalne vestlus pärast asjaomase aruande koostamist, kuid enne aruande lõplikku kinnitamist, ning asjaomane isik saab selle vestluse jooksul esitada oma seisukoha.
(vt punktid 53 ja 54)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑411 ja II‑1865, punktid 159–161).
3. Komisjoni võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 4 lõikest 1 ja artikli 7 lõikest 1 tuleneb, et ametnike tulemuslikkuse hindamine 2001/2002. aasta hindamise raames toimub hoolimata sellest, et eesmärke ei ole eelnevalt kindlaks määratud. Selline kindlaksmääramata jätmine ei välista siiski seda, et ülemused määravad ametnikule konkreetsed ülesanded.
Neil asjaoludel võib hindaja märkida karjääriarengu aruandesse viiteperioodi osas, et ametnik ei ole oma eesmärke täitnud, kui see on nii, kuna tema ülesanded olid määratletud ametikoha kirjelduses, millest ta oli teadlik.
Sellise aruande kehtivust ei saa kahtluse alla seada argumendiga, et ametnikule määratud ülesanded ei olnud piisavalt täpsed selleks, et tal oleks võimalik teha kindlaks, kuidas neid ülesandeid täita. Sellisel juhul peab ametnik küsima oma ülemustelt vajalikke selgitusi ja näpunäiteid.
(vt punktid 55–57)
4. Liidu institutsioonidel on oma ametnike töö hindamiseks ulatuslik kaalutlusõigus. Ametnikele karjääriarengu aruandes antud väärtushinnangud jäävad väljapoole kohtulikku kontrolli, mida teostatakse üksnes võimalike vormivigade, administratsiooni hinnangus tehtud ilmsete faktivigade ja võimaliku võimu kuritarvitamise üle.
(vt punkt 72)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 12. september 2007, kohtuasi T‑249/04: Combescot vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑181 ja II‑A‑1‑1219, punkt 78).
5. Administratsioonil on kohustus karjääriarengu aruannet piisavalt ja üksikasjalikult põhjendada ning teha asjaomasele isikule võimalikuks esitada nende põhjenduste kohta oma märkused, kusjuures nende nõuete täitmine on seda olulisem juhul, kui aruandes on eelneva aruandega võrreldes hindeid alandatud.
Kuna hageja sooritused võivad siiski viiteperiooditi erineda, on selleks, et hindajal ja aruande kinnitajal lasuks eriline põhjendamiskohustus, vaja, et üksteisele järgnevate karjääriarengu aruannete vahel oleks olemas piisavalt oluline erinevus.
(vt punktid 79 ja 81)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 12. juuni 2002, kohtuasi T‑187/01: Mellone vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑81 ja II‑389, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑50/04: Micha vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑339 ja II‑1499, punkt 36).
Avaliku Teenistuse Kohus: 15. märts 2007, kohtuasi F‑111/05: Sanchez Ferriz vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑71 ja II‑A‑1‑425, punkt 65); 10. november 2009, kohtuasi F‑93/08: N vs. parlament (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑433 ja II‑A‑1‑2339, punkt 86).