Language of document : ECLI:EU:F:2013:198

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

12. detsember 2013

Kohtuasi F‑68/12

Giorgio Lebedef

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamisaruanne – 2010. aasta hindamine – Nõue tühistada hindamisaruanne – Nõue tühistada antud edutamispunktide arv

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega G. Lebedef palub tühistada ajavahemiku 1. jaanuar–31. detsember 2010 hindamisaruanne ning täpsemalt soorituse tase ja seejärel antud edutamispunktide arv.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta G. Lebedefi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Hindajate kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Karistus – Madalamale palgaastmele viimine – Mõiste – Saadud edutamispunktide vähendamine järgnevate hindamisperioodide ja hindamiste käigus – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artiklid 43 ja 86; IX lisa artikkel 9)

1.      Hindajatel on nende hinnata olevate isikute töö üle otsustamisel väga ulatuslik kaalutlusõigus. Seega on kohtu kontroll hindamisaruannete sisu üle piiratud menetluse nõuetekohasuse ja faktivigade kontrolli ning ilmselgete hindamisvigade või võimu kuritarvitamise puudumise kontrolliga. Avaliku Teenistuse Kohtu ülesanne ei ole kontrollida ametniku kutseoskustele administratsiooni antud hinnangu põhjendatust, kui see sisaldab kompleksseid hinnanguid, mida nende olemuse tõttu ei saa objektiivselt kontrollida.

(vt punkt 53)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 29. september 2011, kohtuasi F‑74/10: Kimman vs. komisjon (punkt 89).

2.      Sellise ametniku poolt saadud edutamispunktide arvu vähendamine järgnevate hindamisperioodide ja hindamise käigus, kes viidi otsusega madalamale palgaastmele on selle otsuse tagajärg, mitte lisakaristus. Nimelt kui säilitataks selline edutamispunktide arv nagu enne otsust viia ametnik madalamale palgaastmele, siis selle tagajärjel saaks asjaomane ametnik oma kolleegidest suurema võimaluse kiireks edutamiseks järgmisele palgaastmele, mis oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, mis eeldab, et samale palgaastmele edutatud kõikidel ametnikel peavad võrdväärselt olema samad edutamisvõimalused. Samadel põhjustel ei saa ametnik nõuda oma teenistusstaaži säilitamist. Vastupidi järeldus muudaks vähemalt osaliselt olematuks madalamale palgaastmele viimise karistuse.

(vt punkt 63)