Euroopa Kohtu (esimene koda) 14. mai 2024. aasta otsus (Sofiyski rayonen sadi eelotsusetaotlus - Bulgaaria) – Kriminaalasi järgmise isiku suhtes: CH
(kohtuasi C-15/24 PPU1 , Stachev2 )
(Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Direktiiv 2013/48/EL – Õigus kaitsjale kriminaalmenetluses – Artikli 3 lõike 6 punkt b – Ajutine erand õigusest kaitsjale erandjuhtudel – Artikkel 9 – Kaitsja kohalolekust või abist loobumine – Tingimused – Artikli 2 lõige 2 – Kaitseõiguste ja õiglase menetluse tagamine – Tõendite lubatavus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 – Kirjaoskamatu kahtlustatava kirjalik loobumine õigusest kaitsjale – Selgituse puudumine sellest õigusest loobumise võimalike tagajärgede kohta – Tagajärjed hilisematele uurimistoimingutele – Otsus sobiva tõkendi kohta – Selliste tõendite hindamine, mis on saadud õigust kaitsjale rikkudes)
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sofiyski rayonen sad
Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled
CH
Menetluses osales: Sofyiska rayonna prokuratura
Resolutsioon
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiivi 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega, artikli 3 lõike 6 punkti b
tuleb tõlgendada nii, et
kui seda sätet ei ole riigisisesesse õiguskorda üle võetud, ei või asjaomase liikmesriigi politseiasutused tugineda sellele sättele kahtlustatava või süüdistatava suhtes, et teha erand selles direktiivis selgelt, täpselt ja tingimusteta ette nähtud õigusest kaitsjale.
Direktiivi 2013/48 artikli 9 lõikeid 1 ja 2
tuleb tõlgendada nii, et
kirjaoskamatu kahtlustatava avaldust õigusest kaitsjale loobumise kohta ei saa pidada selle artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavaks, kui asjaomast isikut ei teavitatud sellise loobumise võimalikest tagajärgedest viisil, mis võtab nõuetekohaselt arvesse tema konkreetset olukorda, ja kui loobumist ei ole riigisisese menetlusõiguse kohaselt dokumenteeritud viisil, mis võimaldaks kontrollida nende nõuete järgimist.
Direktiivi 2013/48 artikli 9 lõiget 3
tuleb tõlgendada nii, et
kui haavatav isik loobub õigusest kaitsjale selle direktiivi artikli 13 tähenduses, tuleb seda isikut teavitada võimalusest see loobumine tühistada enne, kui tehakse mis tahes hilisem uurimistoiming, mille käigus – võttes arvesse uurimistoimingu intensiivsust ja olulisust – võib kaitsja puudumine eriti kahjustada selle isiku huve ja õigusi.
Direktiivi 2013/48 artikli 12 lõiget 2 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 esimese ja teise lõiguga
tuleb tõlgendada nii, et
sellega on vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt puudub kohtul, kes uurib süüdistatava võimalikku osalemist kuriteos, et teha kindlaks, kas süüdistatava suhtes kohaldatav tõkend on sobiv, sel hetkel, kui peab tegema otsuse selle isiku vahi alla jätmise kohta, võimalus hinnata, kas tõendid on saadud selle direktiivi nõudeid rikkudes, ning vajaduse korral jätta need tõendid arvesse võtmata.
____________
1 ELT C 2016, 18.3.2023.
1 Käesoleval kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.