Kohtuasi T‑36/09

dm‑drogerie markt GmbH & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi dm taotlus – Varasem siseriiklik kujutismärk dm – Haldusmenetlus – Vastulausete osakondade otsused – Tühistamine – Tehniliste vigade parandamine – Õigustühine akt – Apellatsioonikojale esitatud kaebuste vastuvõetavus – Kaebuse esitamise tähtaeg – Õiguspärane ootus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artiklid 59, 60a, 63 ja 77a (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklid 60, 62, 65 ja 80) – Määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskiri 53

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Ühtlustamisameti otsused – Parandamine – Piirid

(Komisjoni määrus nr 2868/95, eeskirja 53 esimene artikkel)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulausete osakonna pädevus vaadata läbi oma otsused – Parandamine – Teenistusest vabastamine – Läbivaatamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artiklid 60a ja 77a; komisjoni määrus nr 2868/95, eeskirja 53 esimene artikkel)

3.      Institutsioonide aktid – Õiguspärasuse eeldamine – Õigustühine akt – Mõiste

4.      Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Haldusasutuse antavad konkreetsed tagatised – Mõiste – Haldusasutuse vaikimine – Välistamine

5.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Kaebuse tähtaeg ja vorm – Õiguspärase ootuse põhimõttele tuginemine aegumise vältimiseks – Tingimused

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 59)

1.      Kui Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) saab kas omal algatusel või menetlusosaliste pöördumise kaudu teada keeleveast, kirjaveast või ilmselgest eksimusest otsuses, siis hoolitseb ta määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) eeskirja 53 kohaselt selle eest, et asja eest vastutav osakond või muu üksus oma vea või eksimuse parandaks. Sellisest sõnastusest tuleneb, et kõnealuse sätte kohaselt tehtud parandused saavad tähendada üksnes õigekirja- või grammatikavigade, ümberkirjutamise vigade – näiteks poolte nimesid või tähiste kirjapilti puudutavad vead – või selliste vigade parandamist, mis on nii ilmsed, et ei oleks olnud mõeldav ükski muu sõnastus kui see, mis tuleneb muudatusest.

(vt punkt 73)

2.      Nagu määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) põhjendustes 11 ja 12 on täpsustatud, soovis seadusandja seda määrust vastu võttes määrata kindlaks Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) ja tema iga talituse pädevuse. Vastulausete osakondade tehtud otsuste vaidlustamise tavapärane viis seisneb selles, et pooled, kelle huve need otsused riivavad, kasutavad määruse nr 40/94 VII jaotises ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks on nimetatud määruses ette nähtud kolm juhtumit, mille korral vastulausete osakonnad võivad ise tühistada otsused, mis nad on vastu võtnud, st otsuste parandamine vastavalt määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94) eeskirjale 53, otsuste tühistamine vastavalt määruse nr 40/94 artiklile 77a ning otsuste ülevaatamine inter partes juhtudel vastavalt määruse nr 40/94 artiklile 60a. Need olukorrad on ammendavad. Määrusega nr 40/94 kehtestatud haldusmenetluse normide üldisest ülesehitusest tuleneb, et üldjuhul vastulausete osakondade pädevus ammendub, kui nad teevad selle määruse artikli 43 alusel otsuse, ning et neil puudub pädevus väljaspool määruses ette nähtud juhtumeid tühistada või muuta otsuseid, mille nad on vastu võtnud.

(vt punkt 80)

3.      Liidu institutsioonide, organite ja ametite õigusaktide suhtes kehtib üldjuhul seaduslikkuse presumptsioon ja seetõttu isegi juhul, kui nendes esineb rikkumisi, tekitavad need õiguslikke tagajärgi nii kaua, kuni neid ei ole tühistatud või kehtetuks tunnistatud. Erandina sellest põhimõttest tuleb siiski akte, milles esineb nii ilmse raskusega rikkumine, et seda ei saa liidu õiguskorras lubada, isegi ameti omal algatusel käsitada aktidena, mis ei ole õiguslikke tagajärgi tekitanud, see tähendab pidada neid õigustühiseks. Selle erandi eesmärk on säilitada tasakaal kahe olulise, kuid mõnikord vastandliku nõude vahel, millele õiguskord peab vastama ning milleks on õigussuhete stabiilsus ja seaduslikkuse tagamine. Kuna akti õigustühisuse tuvastamisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed on rasked, võib õiguskindlusest tulenevatel põhjustel tuvastada õigustühisuse üksnes äärmuslikel juhtudel.

Rikkumised, mille tõttu liidu kohus võib akti pidada õigustühiseks, erinevad rikkumistest, mille tuvastamine toob üldjuhul kaasa nende aktide tühistamise, mille seaduslikkust kontrollitakse vastavalt asutamislepingule, mitte nende laadi tõttu, vaid nende raskuse ja ilmselguse tõttu. Õigustühiseks tuleb pidada nimelt akte, milles esineb rikkumisi, mille raskus on nii ilmne, et see mõjutab aktide olulisi tingimusi.

(vt punktid 83, 86)

4.      Isegi seda tõendavate konkreetsete aktide puudumisel on võimalus tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele kõigil isikutel, kellel institutsioon on konkreetseid kinnitusi andes tekitanud põhjendatud lootusi. Sellisteks kinnitusteks on mis tahes vormis edastatud täpne, tingimusteta ja ühtne teave, mis on pärit volitatud ja usaldusväärsest allikast. Seevastu ei saa haldusasutuse antud konkreetsete kinnituste puudumise korral selle põhimõtte rikkumisele viidata. Poolel ei ole alust õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele viitamiseks tugineda haldusasutuse vaikimisele.

(vt punktid 108–110)

5.      Mis puudutab nimelt võimalust tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele selleks, et pääseda kaebuse aegumistähtaja kohaldamisest, siis peab hageja olema võimeline selgitama, milles seisnevad põhjendatud lootused, mis rajanevad ühenduse ametiasutuse poolt talle antud konkreetsetel kinnitustel, mis ajasid segadusse heauskse isiku, kes on näidanud üles kogu nõutavat hoolsust, mida tavapäraselt teadliku isiku puhul eeldatakse.

Võttes arvesse määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) artiklis 59 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja kohustuslikkust Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) vastulausete osakonna otsuse peale, mida hagejale teavitamise käigus meelde tuletati, ja seda, et hageja ei esitanud selle tähtaja jooksul isegi tagamismeetmena selle otsuse peale kaebust, ei näidanud hageja käesolevas asjas üles hoolsust, mida tavapäraselt nõutakse selleks, et oleks võimalik tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele.

(vt punktid 114 ja 115)