27. detsembril 2013 esitatud hagi – Ricoh Belgium versus nõukogu

(kohtuasi T-691/13)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Pooled

Hageja: Ricoh Belgium NV (Vilvoorde, Belgia) (esindajad: advokaadid N. Braeckevelt ja A. de Visscher)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

tühistada nõukogu 29. oktoobri 2013. aasta otsus, millega tehti tellimuse „Mustvalgete mitmeotstarbeliste printerite ja sinna juurde kuuluvate hooldusteenuste ost või rent Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi hoonetes – viitenumber 2013/S 83-138901” osa 4 ülesandeks mitte äriühingule Ricoh Belgium NV, vaid ühele teisele äriühingule;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide, et rikutud on ELTL artikli 15 sätestatud läbipaistvuse põhimõtet ning määruse nr 966/2012¹ artikli 102 lõiget 1.

Täpsemalt väidab hageja, et kuigi kohaldatavates spetsifikatsioonides ei olnud seda mainitud, testis kostja hageja printereid (nende kiirust) stardihetkest alates, mitte aga kõige tõhusamas faasis. Seetõttu erinesid hageja pakkumuses esitatud näidud/näitajad testitulemuste omast, mis olid kokkuvõttes madalamad ning andsid halvema tulemuse. Hagejal ei ole võimalik kontrollida, kas tema konkurentide seadmeid testiti samasugustel (ebasoodsatel) tingimustel. Lisaks saatis kostja pärast lepingu sõlmimise selle kriteeriumi (kriteerium C „Seadmete testipõhine tehnoanalüüs”) testide lõppu hagejale oma arvutused ning lõpptulemuse. See tulemus (nimelt 41,2%) erineb aga vaidlustatud otsuse tabelisse märgitud tulemusest (nimelt 38,61%).

Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust, mis tuleneb määruse nr 966/2012 artikli 113 lõikest 2 ja delegeeritud määruse nr 1268/2012² artikli 161 lõikest 3, samuti kohustust sõlmida pakkumuste esitamisel leping majanduslikult soodsaima pakkumuse tegijaga, nagu nähtub määruse nr 966/2012 artikli 110 lõikest 2 ja delegeeritud määruse nr 1268/2012 artikli 149 lõike 1 punktist b.

Hagejale hiljem esitatud selgitustes tunnistas kostja, et ta oli algselt teinud vea. Testitulemusi oleks pidanud võrdlema spetsifikatsioonides kirjas olevate standarditega (koopia ja väljatrükk 100/minutis), mitte aga hageja esitatud pakkumuses toodud standarditega (koopia ja väljatrükk 110/minutis).

Olgugi et kostja selgitas lõpptulemuse nn parandust asjaoluga, et testi tulemusi oleks pidanud hindama madalama normi alusel (võrdlema 110 asemel 100-ga), saavutas hageja seeläbi arusaamatul ja (matemaatiliselt) täiesti ebaloogiliselt ning lisaks ka ilma igasuguse konkreetse arvestuse või põhjenduseta järsku madalama tulemuse (38,61 punkti 41,2 punkti asemel, samas kui spetsifikatsiooni standarditega võrdluse tulemusel oleks olnud oodata kõrgemat tulemust ehk 44,3 punkti).

Pidades silmas osa 4 mõlema pakkuja lõppkokkuvõttes väga väikest vahet, nimelt 90,81 punkti teisel ettevõtjal ja 89,67 punkti hagejal, siis oleks hageja korrektse arvutuse korral teinud majanduslikult soodsaima pakkumuse.

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, lk 1).

² Komisjoni delegeeritud 29. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, lk 1)