ÜLDKOHTU OTSUS (kolmas koda)

14. juuni 2023(*)

[30. novembri 2023. aasta kohtumäärusega parandatud tekst]

Teenuste hanked – Hankemenetlus – Keeleõppeteenuste osutamine liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele – Pakkuja paigutamine paremusjärjestusse – Põhjendamiskohustus – Pakkumuse elemendid, mis on kättesaadavad hüperlingi kaudu – Ilmsed hindamisvead – Võimu kuritarvitamine

Kohtuasjas T‑376/21,

Instituto Cervantes, asukoht Madrid (Hispaania), esindaja: avocat E. van Nuffel d’Heynsbroeck,

hageja,

keda toetab

Hispaania Kuningriik, esindaja: I. Herranz Elizalde,

menetlusse astuja,

versus

Euroopa Komisjon, esindaja: M. Ilkova,

kostja,

ÜLDKOHUS (kolmas koda),

koosseisus: president F. Schalin, kohtunikud I. Nõmm ja D. Kukovec (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik H. Eriksson,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades 13. detsembri 2022. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hageja Instituto Cervantes palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Euroopa Komisjoni 19. aprilli 2021. aasta otsus, millega viimati nimetatu tunnistas Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste jaoks keeleõppe raamlepingute sõlmimise hankemenetluse (HR/2020/OP/0014) 3. osa (hispaania keel) suhtes edukaks pakkujate ühenduse CLL Centre de Langues-Allingua (edaspidi „pakkujate ühendus CLL“) ja paigutas hageja paremusjärjestuses teisele kohale (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

 Vaidluse taust

2        Komisjon kuulutas 20. novembril 2020 Euroopa Liidu Teataja lisas (ELT 2020/S, 227‑555213) avaldatud hanketeatega välja avatud hankemenetluse HR/2020/OP/0014 „Keeleõppe raamlepingud Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste jaoks“. Hange oli jaotatud kaheksaks osaks, mille hulgas oli 3. osa „Hispaania keele (ES) õpe“.

3        Vaidlusaluse hanke alusdokumentides oli märgitud, et hankija tunnistab hindamiskriteeriumidest „Hind“ (30%) ja „Kvaliteet“ (70%) lähtudes edukaks majanduslikult soodsaima pakkumuse.

4        Hindamiskriteerium „Kvaliteet“ hõlmas kahte kriteeriumi, nimelt kriteerium 1 „Pakutavate kursuste kvaliteet“ ja kriteerium 2 „Kvaliteedikontroll ja järelevalve“. Hanke alusdokumentides oli muu hulgas ette nähtud, et maksimaalselt antakse kvaliteedi eest 100 hindamispunkti.

5        Mõlemad kriteeriumid olid jaotatud kolmeks alakriteeriumiks, mille eest anti hindamispunkte järgmiselt:

Kriteerium 1: Pakutavate kursuste kvaliteet (70 punkti)	Kriteerium 2: Kvaliteedikontroll ja järelevalve (30 punkti)
Alakriteerium 1.1: Sisu (30 punkti) Alakriteerium 1.2: Pedagoogika (30 punkti) Alakriteerium 1.3: Veebiplatvormid (10 punkti)	Alakriteerium 2.1: Töötajate valimise meetod (6 punkti) Alakriteerium 2.2: Kvaliteedikontroll (15 punkti) Alakriteerium 2.3: Valikukorraldus (9 punkti)

6        Hanke alusdokumentides oli veel ette nähtud, et pakkumus peab saama vähemalt miinimumpunktid iga kriteeriumi ja alakriteeriumi eest, st 70% konkreetse kriteeriumi või alakriteeriumi eest antavatest hindamispunktidest. Seega pidi pakkumus saama vähemalt 70 punkti 100st.

7        Pakkumuste esitamise viisi kohta oli hanke alusdokumentides muu hulgas ette nähtud, et pakkumused tuleb esitada rakenduse eSubmission kaudu.

8        Kuus pakkujat, sealhulgas hageja, esitasid hankeosale nr 3 pakkumuse.

9        Pakkumuste hindamise aruanne koostati 10. märtsil 2021 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1; edaspidi „finantsmäärus“), artikli 168 lõikele 4. Hankeosale nr 3 pakkumuse esitanud ettevõtjad olid pakkujate ühendus CLL, kes oli paremusjärjestuses esimene ja hageja teine.

10      Hanke alusdokumentidest nähtub, et pakkumused on paremusjärjestusse paigutatud parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

11      Hanke alusdokumentide kohaselt tunnistatakse edukaks kaks esimestele järjekohtadele paigutatud pakkumust, mis esiteks vastavad hankedokumentides täpsustatud miinimumnõuetele ja mille on esitanud pakkujad, kes saavad hankemenetluses osaleda, teiseks ei ole nad hankemenetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras ja kolmandaks vastavad nad kvalifitseerimise tingimustele. Paremusjärjestuses määratakse kindlaks see, millises järjekorras raamlepingu täitmise ajal lepingupartneritele konkreetseid lepinguid pakutakse.

12      Komisjon võttis 19. aprillil 2021 hindamiskomisjoni soovituste alusel vastu vaidlustatud otsuse. Komisjon tunnistas hankemenetluse HR/2020/OP/0014 „Keeleõppe raamlepingud Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste jaoks“ hankeosa nr 3 (hispaania keel) suhtes niisiis edukaks esimesena pakkujate ühenduse CLL ja teisena hageja.

13      Samal päeval saatis komisjon hagejale teatise, milles teavitas teda menetluse tulemustest. Kirjas teatati talle muu hulgas, et tema pakkumus hankeosale nr 3 valiti välja raamlepingu sõlmimiseks ja ta paigutati teisele järjekohale kvaliteedi eest antud punktisummaga 82 punkti 100st, pakkumuse maksumusega 2 670 560 eurot ja kogupunktidega 87,40 punkti 100st. Kirja lisas 1 olid esitatud ka täpsemad põhjendused tema pakkumuse hindamise kohta hanke alusdokumentides esitatud kvaliteedikriteeriumide alusel. Lõpuks täpsustas komisjon selles kirjas, et tema otsuse peale võib esitada hagi Üldkohtule ja ta kohaldab kümnepäevast ooteaega enne lepingu allkirjastamist.

14      Teatise kättesaamisega samal päeval palus hageja komisjonil talle teatada kõige kõrgemale järjekohale paigutatud üksuse nimi, tema pakkumuse omadused ja eelised.

15      Vastuseks sellele taotlusele teatas komisjon 26. aprilli 2021. aasta e-kirjaga hagejale asjaomase raamlepingu sõlmimise hankemenetluses esimesele järjekohale paigutatud pakkuja nime ning teabe, et tollele anti kvaliteedi eest 94 punkti 100st, eduka pakkumuse maksumuse (3 469 020 eurot) ja hindamistulemuste kogusumma 88,89 punkti 100st.

16      19. ja 26. aprilli 2021. aasta teabevahetusest nähtub, et hindamiskriteeriumi „Kvaliteet“ alakriteeriumide eest anti järgmised hindamispunktid:

	Pakkujate ühendus CLL	Instituto Cervantes
alakriteerium 1.1	28 punkti 30st	22 punkti 30st
alakriteerium 1.2	27 punkti 30st	21 punkti 30st
alakriteerium 1.3	10 punkti 10st	10 punkti 10st
alakriteerium 2.1	6 punkti 6st	6 punkti 6st
alakriteerium 2.2	14 punkti 15st	15 punkti 15st
alakriteerium 2.3	9 punkti 9st	8 punkti 9st

17      Vastuseks hageja 1. mai 2021. aasta taotlusele, milles väideti, et see teave ei ole finantsmääruse artikli 170 lõike 3 nõudeid arvestades piisav, tegi komisjon 10. mai 2021. aasta e-kirjas teatavaks selle, kuidas pakkujate ühenduse CLL pakkumust kvaliteedikriteeriumide alusel hinnati. Kõnealuse e-kirja lisa sisaldas pakkujate ühenduse CLL pakkumuse hindamise tabelit, milles olid esitatud hindamiskomisjoni kommentaarid iga hindamiskriteeriumi ja alakriteeriumi kohta, nagu need on hanke alusdokumentides välja toodud. Selles e-kirjas kohustus komisjon ka kinni pidama uuest kümne kalendripäeva pikkusest ooteajast enne raamlepingu allkirjastamist alates selle vastuse saatmisele järgnevast päevast.

18      Komisjon esitas 25. mai 2021. aasta kirjas veel selgitusi, viidates juba esitatud teabele ja selgitustele ning märkis, et ooteaeg on nüüdseks möödunud.

19      Käesoleva vaidluse aluseks olevas menetluses esitas hageja platvormil eSubmission oma pakkumuses kirjeldatud tehnilise pakkumuse teatud elemendid, mis olid ligipääsetavad üksnes tema pakkumuses esitatud hüperlinkide kaudu. Komisjon teavitas 19. aprillil 2021 edastatud hindamistabeliga ning eespool mainitud 10. ja 25. mai 2021. aasta e-kirjas hagejat sellest, et ta oli need elemendid tagasi lükanud ja ei hinnanud neid põhjusel, et need ei vastanud hanke alusdokumentidele, samuti sellest, et esineb oht, et pakkumust muudetakse pärast pakkumuste esitamise tähtaega nende hüperlinkide abil. Nii leidis komisjon, et dokumente, mis on kättesaadavad üksnes nende hüperlinkide kaudu, ei olnud esitatud (edaspidi „puudus dokumentides“).

20      Komisjon allkirjastas 7. juunil 2021 raamlepingu HR/2020/OP/0014 – hankeosa nr 3 pakkujate ühendusega CLL kui paremusjärjestuses esimese lepingupartneriga. Samal päeval allkirjastas komisjon hagejaga kui paremusjärjestuses teise lepingupartneriga raamlepingu HR/2020/OP/0014 – hankeosa nr 3.

 Poolte nõuded

21      Hageja, keda toetab Hispaania Kuningriik, palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

22      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Vastuvõetavus

23      Komisjon esitas 29. septembril 2021 Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga Üldkohtu kodukorra artikli 130 lõike 1 alusel vastuvõetamatuse vastuväite, mille kohaselt on hagi esitatud hilinenult.

24      Komisjon väidab, et vaidlustatud otsuse peale hagi esitamise tähtaeg, mis tehti hagejale teatavaks 19. aprillil 2021, möödus 29. juunil 2021, samas kui hagi esitati 2. juulil 2021.

25      Komisjon ei nõustu hageja argumendiga, et vaidlustatud otsuse teatavaks tegemise kuupäeval ei olnud hagejal veel piisavalt teavet oma hagi esitamiseks.

26      Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et ELTL artikli 263 kuuendas lõigus sätestatud tähtaeg on imperatiivne ja tagab nii õiguslike olukordade selguse ja kindluse ning võimaldab hoida ära meelevaldse kohtlemise õigusemõistmise käigus.

27      Eelkõige väidab komisjon, tuginedes 12. septembri 2013. aasta kohtumäärusele Ellinika Nafpigeia ja 2. Hoern vs. komisjon (C‑616/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:884), et kohtupraktikast tuleneb, et akti väidetav selguse või põhjenduse puudumine on selle akti õiguspärasuse kontrolli, mitte hagi esitamise tähtaja alguse kindlakstegemise küsimus. Lisaks nähtub sellest kohtumäärusest, et hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise hetk tuleb kindlaks määrata objektiivselt, võttes aluseks vastuvõetud otsusest saadud teadmised, ilma et võetaks arvesse selliseid subjektiivseid asjaolusid nagu väited selle otsuse väidetavate puuduste kohta.

28      Seetõttu ei nõustu komisjon hageja argumendiga, et hagi esitamise tähtaeg ei saa hakata kulgema seni, kuni hankija ei ole objektiivselt arusaadavalt selgitanud oma valiku põhjusi.

29      Hageja vaidleb vastu komisjoni vastuvõetamatuse vastuväite raames esitatud argumentidele ja palub see väide tagasi lükata.

30      Sellega seoses tuleb korrata, et ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai.

31      Kõigepealt tuleb märkida, et kohtupraktika, millele komisjon vastuvõetamatuse vastuväite põhjendamiseks tugineb (vt eespool punkt 27), mis puudutab riigiabi tagasinõudmist käsitleva komisjoni kirja peale esitatud hagi, ei ole asjakohane, kuna hankemenetlustes kohaldatavate eeskirjade loogika on teistsugune kui riigiabi tagasinõudmise eeskirjadel.

32      Nimelt tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et hankemenetlustes hakkab ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud hagi esitamise tähtaeg pakkuja pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale või – nagu käesoleval juhul – otsuse peale, millega selle pakkuja pakkumus paigutatakse esimesest madalamale järjekohale, kulgema alles põhjendatud otsuse teatavakstegemisest, tingimusel et pakkuja on esitanud oma nõude põhjendatud otsuse tegemiseks mõistliku aja jooksul oma pakkumuse tagasilükkamise otsusest teada saamisest või – nagu käesoleval juhul – tema pakkumuse paigutamisest esimesest madalamale järjekohale teada saamisest (vt selle kohta 20. septembri 2011. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. EIP, T‑461/08, EU:T:2011:494, punkt 107 ja seal viidatud kohtupraktika).

33      Täpsemalt hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema alles siis, kui tehakse teatavaks kõrgemale järjekohale paigutatud pakkumuse omadused ja suhtelised eelised juhul, kui esialgne teave asjaomase pakkuja pakkumuse tagasilükkamise kohta ei sisalda mingeid andmeid kõrgemale järjekohale paigutatud pakkumuse kohta (vt selle kohta 29. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Direct Way ja Direct Way Worldwide vs. parlament, T‑126/13, EU:T:2015:819, punktid 34–36, ja 15. novembri 2018. aasta kohtumäärus Intercontact Budapest vs. CdT, T‑809/17, ei avaldata, EU:T:2018:794, punktid 19–24).

34      Kaebeõiguse tõhusaks kasutamiseks on hagejal vaja teatud miinimumteavet, mis võimaldab tal kindlaks teha, ega hankija valikul ei toimunud mingit eeskirjade eiramist või kui nõude alusel antud teave jääb lünklikuks, esitada põhjenduste puudumise väide (vt selle kohta 15. novembri 2018. aasta kohtumäärus Intercontact Budapest vs. CdT, T‑809/17, ei avaldata, EU:T:2018:794, punkt 25).

35      Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuses, mis tehti hagejale teatavaks 19. aprillil 2021, on piirdutud sellega, et hagejat teavitati asjaolust, et tema pakkumus paigutati teisele järjekohale, ning sellega, et talle edastati talle antud hindamispunktid ja tema pakkumusele antud hinnang (vt eespool punkt 13). Seevastu ei sisalda vaidlustatud otsus mingit teavet hageja pakkumusest paremusjärjestuses kõrgemale paigutatud pakkumuse kohta ega ühtegi põhjendust, mis selgitaks, miks hageja pakkumus paigutati esimesega võrreldes madalamale järjekohale. Kuna vaidlustatud akt ei sisalda mingit teavet kõrgemale järjekohale paigutatud pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste kohta, ei saanud vastavalt eespool punktides 32 ja 33 viidatud kohtupraktikale hakata kulgema hagi esitamise tähtaeg.

36      Sama käib 26. aprilli 2021. aasta kirja kohta, milles komisjon teatas hagejale üksnes eduka pakkuja nime, pakkumuse maksumuse, kvaliteedikriteeriumide alusel saadud hindamispunktid ja hindamispunktide summa.

37      Nagu nähtub eespool punktidest 11–17, sai hageja alles 10. mai 2021. aasta teatisest teavet pakkujate ühenduse CLL pakkumuse omaduste hindamise kohta, mis võimaldas tal tõhusalt teostada oma kaebeõigust. Seega hakkas tähtaeg kulgema 10. mail 2021.

38      Seega tuleb tõdeda, et kuna hagi esitati 2. juulil 2021, on hagi vastuvõetav, mistõttu tuleb komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.

 Sisulised küsimused

39      Hageja põhjendab oma hagi viie väitega.

40      Esimeses väites toob hageja esile, et komisjon ei põhjendanud vaidlustatud otsust vastavalt finantsmääruse artikli 170 lõikele 3, sest tal ei olnud võimalik teada saada, millised on eduka pakkumuse suhtelised eelised.

41      Teises väites leiab hageja, et komisjon rikkus finantsmääruse artikli 167 lõiget 4, kuna ta võrdles pakkumusi ja hanke alusdokumente eraldi, selle asemel, et võrrelda neid ka tehnilisest küljest.

42      Kolmandas väites märgib hageja, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta jättis kõrvale elemendid, mis olid kättesaadavad pakkumuses esitatud hüperlingi kaudu.

43      Hageja esitab seejärel neljanda väite, mis on esitatud teise võimalusena esimesele väitele. See väide koosneb kolmest osast:

–        esimeses osas toob ta esile tema pakkumuse individuaalsel hindamisel põhjenduste esitamata jätmise, mistõttu ei olnud tal võimalik mõista, millisel moel on seotud enamjaolt positiivsed kommentaarid ja antud hindamispunktid, samuti viitab ta ilmsele hindamisveale, kuna alakriteeriumide 1.1 ja 1.2 hindamise ja antud hindamispunktide vaheline seos ei ole loogiline;

–        väite teises osas viitab ta ilmsele hindamisveale, kuna komisjon pidas dokumentide puudumist ebaproportsionaalselt tähtsaks;

–        kolmandas osas analüüsib ta sama väidetavalt ebaproportsionaalset mõju läbipaistvuse põhimõtte seisukohast ja väidab, et komisjon kehtestas tagantjärele uue hindamiskriteeriumi.

44      Viiendas ja viimases väites toob hageja esile, et rikutud on hankeõiguse aluspõhimõtteid (hankemenetluste võimalikult laiaulatuslik väljakuulutamine, läbipaistvus ja võrdsus) ning finantsmääruse artiklit 160 ja artikli 167 lõiget 3, kuna komisjon sõlmis kõik hanked sama pakkujaga, st pakkujate ühendusega CLL.

45      Kõigepealt peab Üldkohus otstarbekaks uurida esimest väidet koos neljanda väite esimese osaga, kuna need puudutavad põhjendamiskohustuse küsimust. Seejärel käsitletakse neljanda väite esimest, teist ja kolmandat osa ning lõpuks kolmandat, teist ja viiendat väidet, mis puudutavad vaidlustatud otsuse põhjendatust.

 Esimene väide ja neljanda väite esimene osa, mis puudutavad põhjendamiskohustuse rikkumist

46      Esimeses väites ja neljanda väite esimeses osas heidab hageja komisjonile ette finantsmääruse artikli 170 lõike 3 kohaste piisavate põhjenduste esitamata jätmist, esiteks pakkumuste suhteliste eeliste võrdleva analüüsi ja teiseks tema pakkumuse individuaalse analüüsi kohta. Hageja keskendub kriteeriumi 1 „Pakutavate kursuste kvaliteet“ ja täpsemalt alakriteeriumide 1.1 „Sisu“ ja 1.2 „Pedagoogika“ hindamisele.

47      Esiteks heidab hageja oma esimeses väites komisjonile ette, et edastatud põhjendustes ei ole selgelt välja toodud pakkujate ühenduse CLL pakkumuse omadusi ja suhtelisi eeliseid, kuna ühelt poolt nähtub hinnangutest pakkujate ühenduse CLL ja hageja pakkumusele, et nende omadused on sisuliselt samaväärsed või üldjoontes sarnased, või isegi identsed või sarnased, kui mitte hageja pakkumuses isegi paremad, ning teiselt poolt nähtub hageja pakkumuse kohta antud hinnangust, vastupidi, olulisi kvaliteedierinevusi.

48      Sellega seoses ei ilmne komisjoni edastatud põhjendustest olulist kvalitatiivset puudust ühegi hindamiskriteeriumi olulise elemendi puhul või kvaliteedipuuduste kogumit, mis võiks õigustada hinnangut, et hageja pakkumus on vaevu rahuldav. Samuti ei võimalda asjaolu, et hindamiskomisjon ei hinnanud teatud dokumente tema pakkumuses põhjusel, et need tehti kättesaadavaks hüperlinkide abil, mõista märkimisväärset erinevust hindamispunktides, kuna see hinnang hindamistabelis ei tundu olevat eristav tegur ning see puudutab vaid piiratud hulka elemente, nimelt harjutustülesannete sisu.

49      Teiseks väidab hageja osas, milles neljanda väite esimene osa puudutab põhjendamiskohustuse rikkumist, et kõnealuste alakriteeriumide eest antud väga madalad hindamispunktid ei näi olevat kooskõlas tema hinnanguga, kui seda eraldi vaadata, sest see on nende alakriteeriumide iga elemendi puhul valdavalt positiivne. Selles osas ei ole tema väitel võimalik tuvastada komisjoni esitatud põhjendustes konkreetset puudust kvaliteedis, mis võiks õigustada märkimisväärset punktide mahaarvamist.

50      Hageja vaidlustab asjaolu, et puudus dokumentides võib kujutada endast puudust kvaliteedis, mis võiks hindamispunktide mahaarvamist selgitada. Ta märgib, et ühelt poolt mainitakse hinnangus alakriteeriumi 2.3 kohta ka puudust dokumentides, mis on väljendatud samas sõnastuses kui alakriteeriumi 1.1 puhul, kuid hinnangut pakkumusele alandati vaid veidi enam kui kümnendiku võrra (8 punkti 9-st). Hageja väidab, et teiselt poolt käsitles komisjon alakriteeriumide 1.1 ja 1.2 puhul puudust dokumentides eriti olulise puudusena, mis on ainsaks asjaoluks, mis võiks põhjendada pakkumusele antud negatiivset hinnangut, sest komisjon ei suutnud selgitada, mil moel erineb mõju, mille põhjustab puudus dokumentides, mõjust teistele alakriteeriumidele, ega seda, millist mõju avaldasid alakriteeriumidele 1.1 ja 1.2 antud hinnangule muud nõrgaks või negatiivseks hinnatud elemendid.

51      Sellega seoses väidab hageja, et komisjoni hinnang jaotati igas alakriteeriumis kirjeldatud elemendi ja alaelemendi kaupa. Täpsemalt mõjutas puudus dokumentides ainult ühte alakriteeriumides 1.1 ja 1.2 kindlaks määratud elementi ja seetõttu on tema väitel selle mõju väga väike. Hageja leiab, et kuigi alakriteeriumidega seotud elementide ja nende alaelementide eest hindamispunkte ei antud, ei tähenda see siiski, et nende suhteline osakaal võiks pakkumuste hindamisel olla oluliselt erinev, ilma et sellest oleks hanke alusdokumentides teada antud. Lisaks eksitab see pakkujate õiguspäraseid ootusi. Puuduse dokumentides mõju jääb ikkagi kindlaks määramata, kuna ei ole võimalik aru saada, kas puudus dokumentides mõjutas kõiki neid elemente või mõnda neist.

52      Lisaks väidab hageja, et alakriteeriumide 1.3, 2.1, 2.2 ja 2.3 osas anti tema pakkumusele alakriteeriumidele 1.1 ja 1.2 antud hinnanguga samaväärne või sarnane hinnang. Tema pakkumus sai ikkagi maksimaalsed või peaaegu maksimaalsed hindamispunktid nende nelja alakriteeriumi osas.

53      Hispaania Kuningriik, kes astus menetlusse hageja nõuete toetuseks, nõustub täielikult hageja argumentidega.

54      Neljanda väite esimeses osa kohta toob Hispaania Kuningriik veel esile, et ei ole võimalik mõista täpseid põhjusi, miks arvati maha konkreetne arv hindamispunkte, kui „teatud dokumente“ ei hinnatud.

55      Hispaania Kuningriik rõhutab, et läbipaistvuse puudumine, mis varjutab põhjenduse meelevaldsust, seisneb selles, et ei ole võimalik mõista esiteks seda, millised hüperlinkide kaudu kättesaadavate pakkumuse dokumentide konkreetsed aspektid jättis komisjon hindamata; teiseks seda, millises ulatuses need aspektid esitatud pakkumuses ei sisaldu, ja kolmandaks seda, miks toob asjaolu, et online-harjutusülesannete sisuga ei ole võimalik tutvuda, konkreetselt kaasa hindamispunktide mahaarvamise. Teisisõnu ei ole võimalik aru saada, miks hagejat karistati alakriteeriumi 1.1 puhul 8 hindamispunkti mahaarvamisega näiteks 5 või 12 punkti asemel.

56      Komisjon vaidleb vastu nii hageja kui ka Hispaania Kuningriigi argumentidele ning palub esimese väite ja neljanda väite esimese osa tagasi lükata.

57      Sellega seoses tuleb märkida, et hageja väidab oma esimeses väites sisuliselt, et ei ole võimalik mõista, milliste tema tehnilise pakkumuse konkreetsete elementide alusel hinnati pakkujate ühenduse CLL pakkumus hageja pakkumusest paremaks.

58      Lisaks väidab hageja neljanda väite esimeses osas, mis käsitleb põhjendamiskohustuse rikkumist, et ei ole võimalik mõista seost hindamispunktide märkimisväärse mahaarvamise ja tema pakkumusele antud pigem positiivse hinnangu vahel ning eelkõige seda, millises ulatuses toob puudus dokumentides konkreetselt kaasa punktide mahaarvamise.

59      Lisaks väidavad hageja ja Hispaania Kuningriik sisuliselt, et ebapiisav põhjendus takistab komisjoni hinnangu kohtulikku kontrolli.

60      Käesolevas asjas peab Üldkohus kontrollima, kas komisjoni esitatud põhjendused on piisavad.

61      Kõigepealt tuleb märkida, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hindamistabelid sisaldavad põhjendust. Selles osas tuleb märkida, et hageja möönab oma repliigi punktis 11, et ta võib kahtlemata aru saada, et tema pakkumus tunnistati eri hindamiskriteeriumide osas halvemaks.

–       Väidetav võimatus teada saada, millised on eduka pakkumuse suhtelised eelised

62      Esiteks tuleb esitada kohtupraktikast tulenevad põhimõtted, mis puudutavad komisjoni põhjendamiskohustuse ulatust teenuste hangete valdkonnas, ja teiseks kontrollida, kas komisjon on neid põhimõtteid käesolevas asjas õigesti kohaldanud.

63      Sellega seoses tuleneb Üldkohtu praktikast, et kui liidu institutsioonidel on – nagu käesolevas asjas – ulatuslik kaalutlusõigus, on liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste järgimine seda olulisem. Nende tagatiste hulgas on eelkõige pädeva institutsiooni kohustus oma otsuseid piisavalt põhjendada (17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Ricoh Belgium vs. nõukogu, T‑691/13, ei avaldata, EU:T:2015:641, punkt 33, ja 10. veebruari 2021. aasta kohtuotsus Sophia Group vs. parlament, T‑578/19, ei avaldata, EU:T:2021:77, punkt 162).

64      Seevastu ei saa hankijalt nõuda, et ta edastaks edutule pakkujale lisaks tema pakkumuse tagasilükkamise põhjendustele kõigepealt põhjaliku kokkuvõtte selle kohta, kuidas tema pakkumuse iga üksikasja selle hindamisel arvesse võeti, ja seejärel eduka pakkumuse tunnuste ja suhteliste eeliste edastamise raames eduka pakkuja ja edutu pakkuja pakkumuse põhjaliku võrdleva analüüsi (3. mai 2018. aasta kohtuotsus EUIPO vs. European Dynamics Luxembourg jt, C‑376/16 P, EU:C:2018:299, punkt 57; 14. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Close ja Cegelec vs. parlament, C‑447/19 P, ei avaldata, EU:C:2020:826, punkt 37, ja 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Global Translation Solutions vs. komisjon, T‑404/20, ei avaldata, EU:T:2021:654, punkt 126).

65      Nagu Üldkohus märkis 5. märtsi 2019. aasta kohtuotsuse Eurosupport – Fineurop support vs. EIGE (T‑450/17, ei avaldata, EU:T:2019:137) punktis 50, peavad pakkumusele antud hindamispunktid, mille alusel see pakkumus paigutatakse paremusjärjestusse, põhimõtteliselt kajastama tugevaid ja nõrku külgi, mille hindajad oma kommentaarides on välja toonud. Siiski ei saa hankijalt nõuda, et ta tooks esile nii nõrgad kui ka tugevad küljed. Eelkõige võib 15. oktoobri 2013. aasta kohtuotsuse European Dynamics Belgium jt vs. EMA (T‑638/11, ei avaldata, EU:T:2013:530) punktist 49 järeldada, et komisjon ei pea tingimata esitama konkreetseid negatiivseid kommentaare, vaid piisab, et edutul pakkujal on võimalik mõista, miks edukas pakkumus on edutust pakkumusest parem.

66      See peab võimaldama liidu kohtul kontrollida hanke alusdokumentide ja edukaks tunnistamise otsuse põhjenduste alusel erinevate tehniliste hindamiskriteeriumide ja alakriteeriumide osakaalu hindamisel, st hindamispunktide koguarvu arvutamist ning iga kriteeriumi või alakriteeriumi eest antavate punktide miinimum- ja maksimumarvu (vt selle kohta 4. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑629/11 P, ei avaldata, EU:C:2012:617, punktid 21 ja 29, ning 27. aprilli 2016. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. EUIPO, T‑556/11, EU:T:2016:248, punkt 250).

67      Täpsemalt on otsustatud, et põhimõtteliselt on komisjon kohustatud selgitama alakriteeriumide alapunktide tasandil hindamispunktide andmist, kui hanke alusdokumentides on ette nähtud nende alapunktide konkreetne arvuline osakaal (vt selle kohta 4. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑629/11 P, ei avaldata, EU:C:2012:617, punkt 29, ja 27. aprilli 2016. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. EUIPO, T‑556/11, EU:T:2016:248, punkt 250).

68      Seega peavad hagejale edastatavad hindamiskomisjoni kommentaarid, võimaldama esiteks tuletada tema ja eduka pakkuja saadud hindamispunktide arvu, mis peab mõlemal puhul olema jaotatud alakriteeriumide kaupa, ja iga alakriteeriumi osakaalu hindamispunktide kogusumma, ning teiseks selgitama hindamiskriteeriumide kaupa, miks komisjon leidis, et eduka pakkuja pakkumus oli hageja omast parem (4. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, C‑629/11 P, ei avaldata, EU:C:2012:617, punktid 21 ja 29, ning 27. aprilli 2016. aasta kohtuotsus European Dynamics Luxembourg jt vs. EUIPO, T‑556/11, EU:T:2016:248, punktid 250 ja 251).

69      Neid kohtupraktikast tulenevaid põhimõtteid arvestades tuleb analüüsida, kas komisjon täitis käesolevas asjas oma põhjendamiskohustust.

70      Esiteks tuleb enne hindamistabelite analüüsimist analüüsida hanke alusdokumentide asjakohaseid klausleid. Kõnealune raamleping käsitleb liidu institutsioonide, organite ja asutuste keeleõpet. Kriteeriumi 1 „Pakutavate kursuste kvaliteet“ kohta on hanke alusdokumentides ette nähtud, et pakkuja peab esitama juhtumiuuringu põhjal hankija jaoks välja töötatud standardkursuste kirjelduse. Kvaliteeti hinnatakse kvaliteedi alakriteeriumide alusel, mida kohaldatakse juhtumiuuringu tulemustele, mille pakkujad peavad esitama koos oma pakkumusega.

71      Alakriteerium 1.1 „Sisu“ koosneb neljast alapunktist, mida hindamiskomisjon peab hindamisel arvesse võtma. Esimene alapunkt „A. Eesmärgid“ puudutab muu hulgas kursusel omandatavaid oskusi ja seda, mil määral on pakutud kursuse eesmärgid seotud konkreetsete oskusnõuetega. Teise alapunkti „B. Sihtrühm“ eesmärk on kontrollida, mil määral vastab pakutav kursus konkreetse sihtrühma vajadustele. Kolmas alapunkt „C. Sisu kureerimine“ käsitleb peamiselt kursuste sisu jaotamist hallatavateks ühikuteks, nende järjestust ja sisu. Neljas ja viimane alapunkt „D. Õppematerjalide kvaliteet“ keskendub eelkõige sellele, mil määral vastavad õppematerjalid kavandatud eesmärkidele, on loodud täiskasvanute õpetamiseks ega sisalda vigu. Seega koosneb iga alapunkt teatud lõikudest, st elementidest, mida tuleb hindamisel arvesse võtta.

72      Alakriteerium 1.2 „Pedagoogika“ sisaldab omakorda kolme kirjeldavat alapunkti. Esimese „A. Õpetajate roll“ eesmärk on määratleda õpetajate tugevad küljed. Teine „B. Hindamine“ käsitleb muu hulgas seda, mil määral on konstruktiivsed märkused ja pidev hindamine osa õppetööst. Viimane, „C. Metoodika“ hõlmab eelkõige küsimust, mil määral keskendub metoodika koostööle ja suhtlusele ning kas see edendab keeleoskust.

73      Ülejäänud hindamiskriteeriumid ja alakriteeriumid, mida käesolevas hagis ei käsitleta, on esiteks alakriteerium 1.3 „Veebiplatvormid“, mis käsitleb pakkujate pakutavate veebipõhiste õppeplatvormide toimimist ja kasutajasõbralikkust, ning teiseks kriteerium 2 „Kvaliteedikontroll ja järelevalve“, mis on jagatud kolmeks alakriteeriumiks: 2.1 „Personalivaliku meetod“, 2.2 „Kvaliteedikontroll“ ja 2.3 „Valikukorraldus“.

74      Teiseks tuleb analüüsida komisjoni 19. aprilli ja 10. mai 2021. aasta kirja, mis saadeti hagejale pärast tema nõuet saada täiendavat teavet tema pakkumuse tagasilükkamise kohta, et teha kindlaks, kas ta tõepoolest sai eespool punktides 62–68 esitatud põhimõtetest lähtuvalt mõista tema pakkumuse ja pakkujate ühenduse CLL pakkumuste tugevaid ja nõrku külgi alakriteeriumide 1.1 ja 1.2 puhul.

75      Mis puudutab kõigepealt alakriteeriumi 1.1 „Sisu“, siis sai hageja 22 hindamispunkti 30st. Hageja pakkumust kirjeldatakse kui head ja enamikus aspektides ootustele vastavat. Pakkujate ühendus CLL sai omakorda hindeks 28 punkti 30st. Tema pakkumust nimetatakse suurepäraseks ja ootusi ületavaks enamikus aspektides, mis hõlmavad ka väga olulisi ja asjakohaseid aspekte.

76      Kursuste eesmärkide kohta leidis komisjon, et pakkujate ühenduse CLL pakkumus oli parem kui hageja pakkumus, mis kirjelduse kohaselt sisaldab „väga asjakohast sotsiaalkultuuriliste teemade loetelu“. Sisu kureerimise kohta leidis hindamiskomisjon, et pakkujate ühenduse CLL pakkumus oli parem, kuna selles pakuti sisu väga head järjestust, mis hõlmab kaugõpet otseõppe kinnistamiseks ja ettevalmistamiseks. Komisjoni arvates tagab juhtumiuuring ka „asjakohase“ teooria ja praktika tasakaalu. Lisaks rõhutas komisjon, et juhtumiuuring sisaldab uuenduslikke elemente. Seejärel märkis komisjon, et õppekava on väga üksikasjalik ja selle ülesehitus on ülimalt selge. Lõpuks märkis komisjon, et õppemudel on väga asjakohane. Õppematerjalide kvaliteedi puhul piirdus komisjon märkusega, et need vastavad hankija ootustele, hõlmates veebikomponenti, mis sisaldab „palju“ täiendavaid õppematerjale.

77      Samas leidis komisjon hageja pakkumuse kohta, et selles on asjakohaselt kirjeldatud eri liiki õppematerjale ja et hageja pakkus veebis kättesaadavat õpikut, mis annab samuti juurdepääsu hulka õppematerjale sisaldavale platvormile. Komisjoni sõnul nimetas hageja ka mitut digitaalset vahendit iseõppimise soodustamiseks. Ülejäänud õppematerjali osas leidis komisjon, et ta ei saa hinnata pakkumuses esitatud elektroonilise õppematerjali sisu.

78      Lisaks, mis puudutab sihtrühma elementi, siis on hageja pakkumust kirjeldatud positiivsemalt kui pakkujate ühenduse CLL oma, kuna hindamistabelis on märgitud, et pakkumus kannab sihtrühmaga sarnaseid väärtusi ning seda kasutatakse konkreetsete teemade ning kultuuri- ja tsivilisatsiooniteemade õpetamiseks. Sisu kureerimise kohta leitakse veel, et hageja pakkumus on nõrgem, kuna ta sisaldab „lihtsat, kuid selget“ otseõppe kirjeldust. Lisaks rõhutas komisjon, et iseõppe sisu ei ole esitatud ning tal oli võimalik märgata uuenduslikke elemente „siin ja seal“. Mis puudutab lõpuks õppematerjali kvaliteeti, siis märkis komisjon, et ta ei saanud hinnata nende harjutusülesannete sisu, mis on kättesaadavad hüperlinkide kaudu. Ta märkis siiski, et kontseptsioon sisaldab selliste digitaalsete vahendite loetelu, mis soodustavad iseõpet.

79      Nagu nähtub eespool punktidest 75–78 alakriteeriumi 1.1 „Sisu“ kohta, siis tuleb märkida, et komisjon tõi välja nii pakkujate ühenduse CLL pakkumuse tugevamad aspektid kui ka hageja pakkumuse nõrkused või puudused.

80      Alakriteeriumi 1.2 „Pedagoogika“ puhul sai hageja 21 hindamispunkti 30st. Tema pakkumust nimetatakse heaks ja ootustele vastavaks. Pakkujate ühendus CLL sai 27 hindamispunkti 30st. Pakkujate ühenduse CLL pakkumust on kirjeldatud suurepärasena ja ootusi ületavana mitmes aspektis ning selles on esitatud ka täiendavaid ja olulisi aspekte.

81      Õpetajate rolli kohta märkis komisjon, et pakkujate ühenduse CLL pakkumuses on nende roll „eriti“ selgelt määratletud ja selge. Õpetajad kasutaksid otseseid ja kaudseid strateegiaid, et aidata osalejatel omandada keele kasutamisel iseseisvus. Lisaks looks õpetaja asjakohased tingimused edukaks õppeks. Hindamiselemendi kohta märkis komisjon, et pakkujate ühendus CLL tagab „väga professionaalse“ hindamise ja määratleb „väga hästi“ hindamismeetodid, mis on „väga asjakohased“ ja õiged.

82      Lisaks märkis hindamiskomisjon õppijate hindamise kohta, et hageja pakkumuses oli vaid üks parem aspekt, nimelt, pidev hindamine ja tagasiside „võimaldab sisu kohandada“ õppija vajadustele, et „suunata ja edendada“ motivatsiooni ja iseseisvust. Hindamiskomisjon märkis siiski, et hageja pakkumuses olid meetodid määratletud „lühidalt“ ning need olid vaid „sobivad ja nõuetekohased“. Lisaks märkis komisjon, et andmed kokkuvõtva lõpphindamise kohta ja koolituste hindamise kriteeriumid olid esitatud veebiversioonis ja neid ei olnud võimalik hinnata. Metoodikat puudutava viimase elemendi osas on hinnangud samad, välja arvatud märkus hageja pakkumuse kohta, mille kohaselt „[p]akkuja kirjeldab õppemeetodeid üksikasjalikult“.

83      Kõigepealt tuleb tõdeda, et kuigi alakriteeriumide 1.1 ja 1.2 kohta antud hinnangud on kokkuvõtlikud, on eespool punktis 65 viidatud kohtupraktika tähenduses ikkagi võimalik mõista, et pakkujate ühenduse CLL pakkumusel on mitu omadust, mis on paremad hageja pakkumusest ja mida on kirjeldatud eespool punktides 76 ja 81. Seega on võimalik aru saada, et hageja pakkumuse kvaliteeditase on madalam. Lõpuks ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et dokumentide puudumine keelekursuse ühe olulise elemendi kohta, nimelt harjutusülesannete kohta, on esitatud hageja pakkumuse nõrga punktina, mille tõttu kaotas ta hindamispunkte. Seega tuleb tagasi lükata hageja argument, et tal ei olnud võimalik teada saada eduka pakkumuse eeliseid.

84      Samal põhjusel tuleb tagasi lükata hageja argument, et komisjon ei määratlenud täpselt, mis tehnilises pakkumuses õigustab hinnangut „suurepärane“ ja mis eristab ühte pakkumust teisest.

85      Arvestades, et hindamiskomisjon tuvastas, et edukas pakkumus oli mitmes punktis kvaliteedilt parem, tuleb tagasi lükata ka hageja argument, mille kohaselt oli puudus dokumentides ainus põhjus, miks komisjon eelistas pakkujate ühenduse CLL pakkumust.

–       Komisjoni väidetav kohustus selgitada, kuidas mõjutab puudus dokumentides hindamispunktide maha arvamist

86      Järgmiseks tuleb uurida neljanda väite esimest osa, mis puudutab võimatust teada saada hindamispunktide täpset arvu, mis on dokumentide puudumise tõttu maha arvatud.

87      Sellega seoses ei saa kõigepealt nõustuda hageja viitega kohtupraktikale, mis tuleneb 5. märtsi 2019. aasta kohtuotsusest Yellow Window vs. EIGE (T‑439/17, ei avaldata, EU:T:2019:136, punktid 73 ja 74) ning 5. märtsi 2019. aasta kohtuotsusest Eurosupport – Fineurop support vs. EIGE (T‑450/17, ei avaldata, EU:T:2019:137, punktid 49 ja 50), mille kohaselt peavad olema vastastikku seotud ühelt poolt pakkumuse tugevaid ja nõrku külgi kirjeldavad kommentaarid ning teiselt poolt nende kriteeriumide ja alakriteeriumide alusel antud hindamispunktid. Nimelt ei ole need kohtupraktika viited asjakohased, kuna seal käsitletakse konkreetseid asjaolusid, mis erinevad käesolevast juhtumist. Viidatud otsused puudutavad eelkõige olukorda, kus hindamiskomisjoni kommentaaridest ei nähtu selgelt, kas sama puudus õigustas punktide maha arvamist konkreetse kriteeriumi või alakriteeriumi alusel, mille suhtes punkte maha arvati, mis käesoleval juhul tegelikult nii ei ole, sest puudus dokumentides ja sellele antud hinnang on omavahel seotud.

88      Samadel põhjustel ei saa nõustuda ka hageja viitega kohtupraktikale, mis tuleneb 27. aprilli 2016. aasta kohtuotsusest European Dynamics Luxembourg jt vs. EUIPO (T‑556/11, EU:T:2016:248), mille kohaselt tuleb konkreetsete negatiivsete kommentaaride ja hindamispunktide mahaarvamise vastastikust seost selgitada, sest hankija ühelt poolt täpsustas hanketingimuste kriteeriume ja alakriteeriume ning seda, milliseid elemente või asjaolusid arvesse võetakse, ning teiselt poolt seostas konkreetsed hinnangud sellega, kuidas pakkumus vastab nendele kriteeriumidele, alakriteeriumidele või elementidele.

89      Viimati nimetatud kohtupraktika ei ole samuti asjakohane, kuna selle aluseks olevad faktilised asjaolud erinevad käesoleva kohtuasja omadest. Käesoleval juhul teatas hankija hagejale kõik hagejale antud hindamispunktid alakriteeriumide kaupa ja neile olid lisatud konkreetsed kommentaarid. Seevastu varasemas kohtuasjas oli hankija esiteks kohaldanud matemaatilist valemit, andes ühelt poolt alakriteeriumi või alapunkti kohta hindamispunktide murdosad ning esitas selle kohta konkreetsed negatiivsed hinnangud, samas jättis ta teiselt poolt edastamata hagejale ja edukatele pakkujatele antud hindamispunktide arvu alakriteeriumide kaupa.

90      Käesoleval juhul tuleb tõdeda, nagu märkis õigesti komisjon vasturepliigi punktides 56 ja 57, et hanke alusdokumentides ei ole ette nähtud mingit osakaalu iga alakriteeriumi kirjeldavatele eri elementidele, kuna tegemist ei ole „ala-alakriteeriumidega“, mida hinnatakse eraldi, vaid iga alakriteeriumi sisu kirjeldusega. Sellest järeldub kokkuvõttes, et hinnangus igale positiivsele või negatiivsele kommentaarile konkreetse osakaalu andmine ei ole vajalik, vaid on vajalik selleks, et hageja võiks mõista põhjusi, miks komisjon andis tema pakkumusele konkreetsed hindamispunktid iga alakriteeriumi eest, mis oli tal ka võimalik.

91      Järelikult tuleb asuda seisukohale, et hindamiskomisjon tõi välja eduka pakkumuse suhtelised eelised alakriteeriumide kaupa ning käesoleval juhul ei saa komisjonilt nõuda, et ta näeks iga alakriteeriumi kirjeldava eri elemendi igale positiivsele või negatiivsele kommentaarile ette konkreetse osakaalu.

–       Väidetav võimatus kontrollida Üldkohtu hinnangut

92      Lõpuks tuleb analüüsida hageja argumenti, mis tugineb sisuliselt eespool punktis 88 viidatud kohtupraktikast tulenevatele põhimõtetele, ja Hispaania Kuningriigi argumenti, mis on esitatud eespool punktis 55, mille kohaselt on Üldkohtul väidetavalt võimatu teostada oma kontrolli lähtudes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 47 sätestatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest.

93      Esiteks väidab Hispaania Kuningriik, et selliste väidetavalt ebatäpsete väljendite nagu „teatud sisuosad“ või „pakkumuse teatud elemendid“ korduv ja teadlik kasutamine ning laiemalt võttes liiga lakooniline põhjendus muudavad komisjoni hinnangu mis tahes kontrollimise võimatuks.

94      Arvestades liidu kohtu kohustust kontrollida, ega institutsioonide otsused ei ole tehtud meelevaldselt, ei piisa sellel puhul lihtsalt väitest, et hagejal oli tõepoolest võimalik mõista, et tema pakkumuse ühe osa tagasilükkamine võttis temalt edukaks tunnistamise võimaluse, nagu sisuliselt väidab komisjon oma vastuses esimese väite kohta. Vastupidi, põhjendus peab olema asjakohane ja sidus, et liidu kohus saaks kontrollida selle põhjendatust.

95      Kõigepealt tuleb korrata, et eespool punktis 83 tõdeti, et need hinnangud ei ole identsed, vaid sisaldavad vaatamata nende lühidusele selgeid ja ühemõttelisi erinevusi, mis viitavad eduka pakkumuse suhtelistele eelistele.

96      Seejärel tuleb märkida, et oluline erinevus tehnilistele pakkumustele antud hindamispunktide vahel, st 12-punktiline erinevus, ei räägi samuti kõrgendatud põhjendamiskohustuse kasuks, mis tuleneb 17. septembri 2015. aasta kohtuotsusest Ricoh Belgium vs. nõukogu (T‑691/13, ei avaldata, EU:T:2015:641, punkt 63) ja14. detsembri 2017. aasta kohtuotsusest European Dynamics Luxembourg ja Evropaïki Dynamiki vs. parlament (T‑164/15, ei avaldata, EU:T:2017:906, punkt 50).

97      Lõpuks tuleb veel meelde tuletada, et endine finantsmääruse artikli 113 lõige 2, millele vastab nüüd finantsmääruse artikli 170 lõige 3, nõuab, et hankija esitaks edutule pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise tegelikud põhjused. Lisaks peab esitatud põhjendus kajastama hindamismenetluse tegelikku kulgu. Põhjendus, milles ei ole määratletud pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegelikku põhjust ja mis ei kajasta täpselt seda, kuidas tagasilükatud pakkumust hinnati, ei ole läbipaistev ega vasta endise finantsmääruse artikli 113 lõikes 2 ette nähtud põhjendamiskohustusele (vt selle kohta 10. septembri 2008. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. Euroopa Kohus, T‑272/06, EU:T:2008:334, punktid 42 ja 43 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Ricoh Belgium vs. nõukogu, T‑691/13, ei avaldata, EU:T:2015:641, punkt 39).

98      Sellega seoses olgu märgitud, et hageja ja Hispaania Kuningriik ei ole suutnud tõendada, et põhjendused ei kajastanud hindamismenetluse tegelikku kulgu. Samuti tuleb korrata eespool punktis 83 tõdetut, et vaidlustatud otsus põhjendab selle tegeliku aluse määratlemist.

99      Seetõttu tuleb tagasi lükata hageja ja Hispaania Kuningriigi argument, et kõnealused põhjendused takistavad mis tahes kohtulikku kontrolli.

100    Teiseks väidab hageja, viidates iga alakriteeriumi jagamisele alapunktideks ja alaosadeks, et komisjon ei oleks tohtinud anda pakkumuse ühele elemendile pakkumuste hindamisel oluliselt erinevat suhtelist osakaalu, ilma et see osakaal ei oleks hanke alusdokumentides välja toodud. Hageja märgib, et komisjon rikkus seega pakkujate õiguspäraseid ootusi, mistõttu pakkumuse ühe elemendi eriline osakaal võis mõjutada pakkumuse hindamist, ilma et sellest oleks nimetatud dokumentides teatatud.

101    Kõigepealt tuleb tagasi lükata hageja argument tema õiguspäraste ootuste väidetava rikkumise kohta, mida ta ei ole selgitanud ega tõendanud.

102    Samamoodi tuleb küsimuse puhul, kas komisjon andis pakkumuse ühele elemendile erilise osakaalu, ilma et ta oleks sellest hanke alusdokumentides enne teada andnud, piirduda tõdemusega, et alapunktide osakaalu ei olnud asjaomastes hanke alusdokumentides ette nähtud. Seega ei saa hageja tugineda põhjendamiskohustuse rikkumisele tulenevalt sellest, et komisjon ei selgitanud, millise osakaalu ta pakkumuse ühele elemendile omistas. Nimelt on hanke alusdokumentides ette nähtud alapunktides üksnes kirjeldavalt ära toodud tehnilise pakkumuse aspektid, mida hindamiskomisjon võttis arvesse hindamispunktide kogusumma andmisel, mitte aga nende eriline osakaal alakriteeriumi raames. Seega tuleb tagasi lükata argument, et alakriteeriumide alapunktide tasandil hindamispunktide andmine ei olnud läbipaistev.

103    Kuigi komisjon möönis kaudselt, et hageja selline seisukoht on põhjendatud, sest ta tõi esile, et asjaomased dokumendid olid olulised, lisades samas, et puudusel dokumentides ei olnud teiste alakriteeriumide puhul sama mõju, tuleb siiski meelde tuletada, et eespool punktis 64 viidatud kohtupraktika kohaselt ei saa nõuda, et komisjon selgitaks pakkumuse iga elemendi hindamist.

104    Järelikult tuleb esimene väide ja neljanda väite esimene osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata osas, milles need puudutavad põhjendamiskohustuse rikkumist.

 Neljanda väite ülejäänud osa, mille kohaselt on tehtud ilmne hindamisviga, kuna hinnangu ja alakriteeriumide 1.1 ja 1.2 raames antud hindamispunktide seos on ebaloogiline, ebaproportsionaalne ja läbipaistmatu

105    Ilmset hindamisviga käsitleva neljanda väite esimese osa ülejäänud osa kohta väidab hageja, et hinnangu ja antud hindamispunktide vahel ei ole loogilist seost, kui lähtuda komisjoni poolt alakriteeriumidele 1.1 ja 1.2 antud hinnangutest, mis on suures plaanis positiivsed.

106    Neljanda väite teises osas väidab hageja, et väidetava puuduse dokumentides mõju alakriteeriumide 1.1 ja 1.2 eest antud hindamispunktidele on ebaproportsionaalne võrreldes hinnangus kasutatud väljenditega.

107    Esiteks märgib hageja, et tema pakkumusele antud hinnangus kasutatud sõnastuse kohaselt on hinnang pigem positiivne alakriteeriumi 1.1 kõigi nelja alapunkti puhul. Teiseks väidab ta, et kõnealuse alakriteeriumi eest antud 22 hindamispunkti 30st on vaid vaevalt kõrgem kui 70% ehk kvaliteedi miinimumnõue, vaatamata tehnilisele pakkumusele antud väga positiivsetest hinnangutest, mille kohaselt ületab tehniline pakkumus miinimumnõuet.

108    Erinevus hindamise ja sellele alakriteeriumile antud hindamispunktide vahel näib olevat põhjendatud üksnes puudusega dokumentides ja see avaldas osalist mõju teatud tehniliste pakkumuste kontrollimisele. Hageja märgib, et tal ei ole ikkagi võimalik aru saada, kuidas võis asjaomane puudus dokumentides lõpuks muuta kõrge kvaliteedi rahuldavaks, kuna puudus dokumentides puudutab vaid näitlikke elemente tehnilises pakkumuses, millele pealegi anti positiivsed hinnangud alakriteeriumi 1.1 kahe alapunkti hindamisel.

109    Seejärel esitab hageja sama analüüsi alakriteeriumi 1.2 kohta, mille kolme elementi hinnati samuti positiivselt, kuna puudus dokumentides puudutab vaid ühte nendest kolmest elemendist. Kuigi see puudus dokumentides võib tehniliselt mõjutada ühte kolmandikku osakaalust ja sellele elemendile antud hinnang on väga positiivne, sai pakkumus siiski 21 hindamispunkti 30st, mis on parimal juhul minimaalne lävi, et tehnilist pakkumust saaks pidada rahuldavaks.

110    Neljanda väite kolmandas osas väidab hageja, et komisjon rikkus läbipaistvuse põhimõtet, kuna hankedokumentides ei teatatud milline konkreetne osakaal on antud kriteeriumile, mida puudus dokumentides mõjutab.

111    Hispaania Kuningriik nõustub hageja argumentidega neljanda väite esimese osa ülejäänud osa kohta, mis on esitatud eespool punktis 55.

112    Komisjon vaidleb nendele argumentidele vastu ja palub neljas väide tagasi lükata.

113    Käesolevas asjas tuleb kõigepealt tõdeda, et hageja on muutnud neljanda väite esimese osa, mis esialgu puudutas põhjendamiskohustuse rikkumist, ilmset hindamisviga käsitlevaks väiteks. Nimelt väidab hageja oma hagiavalduses, et loogiline seos hinnangu ja antud hindamispunktide vahel ei ole piisavalt põhjendatud. Repliigis väidab ta seevastu, et hinnangu ja antud hindamispunktide vahelise seose ebajärjekindlus kujutab endast ilmset hindamisviga. Hageja kinnitas seda ka kohtuistungil pärast Üldkohtu esitatud küsimust.

114    Repliigis esitatud neljanda väite esimese osaga seotud uue argumendi vastuvõetavuse puhul tuleb uurida, kas see kujutab endast varem hagiavalduses otseselt või kaudselt esitatud väite täiendust, millel on varem esitatud väitega otsene seos kodukorra artikli 84 lõike 1 tähenduses. Kohtupraktikast tuleneb, et uue argumendi varasema väite või etteheite täiendusena käsitlemiseks peab sel olema hagiavalduses esialgu esitatud väidete või etteheidetega piisavalt tihe seos selleks, et neid saaks pidada kohtumenetluses oleva vaidluse loomuliku käigu osaks (vt 13. juuli 2022. aasta kohtuotsus Delifruit vs. komisjon, T‑629/20, EU:T:2022:448, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).

115    Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et kõnealune uus argument on tihedalt seotud neljanda väite teise osaga, mis puudutab hinnangu ja hindamispunktide andmise vahelist seost, ning laiemas mõttes on see seotud kolmanda väitega, mis puudutab samuti ilmset hindamisviga. Järelikult tuleb see lugeda vastuvõetavaks.

116    Neljanda väite esimese osa põhjendatuse puhul tuleb korrata eespool punktis 83 tõdetut, et komisjon selgitas nii pakkujate ühenduse CLL pakkumuse suhtelisi eeliseid ja omadusi kui ka hageja pakkumuse puudusi. Seega on tõendatud, et puudus dokumentides ei olnud ainus puudus, mis õigustas hindamispunktide mahaarvamist hageja pakkumuse hindamisel. Seega, kuna komisjon tõi esile mitu puudust hageja pakkumuses, ei saa hindamispunktide mahaarvamist pidada tuvastatud puudustega ilmselgelt vastuolus olevaks. Järelikult tuleb neljanda väite esimene osa tagasi lükata osas, milles see puudutab ilmset hindamisviga.

117    Neljanda väite teise ja kolmanda osa puhul tuleb veel meelde tuletada, et nagu nähtub eespool punktist 90 ei olnud hanke alusdokumentides ette nähtud konkreetset arvulist osakaalu iga alakriteeriumi või alakriteeriumi iga elemendi kohta.

118    Nimelt kuulub see, milline konkreetne tähtsus omistatakse pakkumuse ühele osale ja hindamispunktide andmine iga alakriteeriumi või alakriteeriumi iga elemendi eest komisjoni ulatusliku kaalutlusõiguse alla. Seega ei saa Üldkohus kontrollida ühe alakriteeriumi raames teatud elementidele antud tähtsust kui sellist, vaid ta piirdub selle kontrollimisega, kas on tõendatud ilmne hindamisviga. Käesolevas asjas ei ole hageja suutnud sellist viga tõendada, kuna eespool punktides 83 ja 90 tõdeti, et komisjoni tuvastatud puudus dokumentides oli seotud keelekursuse ühe olulise elemendiga ja võis õiguspäraselt kaasa tuua hindamispunktide mahaarvamise, kuid ei ole tõendatud, et punktide selline mahaarvamine on ilmselgelt ekslik. Seega tuleb tõdeda, et neljanda väite teine ja kolmas osa tuleb tagasi lükata.

119    Järelikult tuleb neljanda väite ülejäänud osa põhjendamatuse tõttu tervikuna tagasi lükata.

 Kolmas väide, et on tehtud ilmne hindamisviga, kuna tagasi lükati pakkumuse need elemendid, mis olid kättesaadavad hüperlingi kaudu

120    Kolmandas väites leiab hageja, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta lükkas tagasi pakkumuse need elemendid, mis olid hüperlingi kaudu kättesaadavad.

121    Esiteks väidab hageja, et tal oli õigus esitada eSubmissioni kaudu hüperlingi abil kättesaadavad pakkumuse elemendid, kuna esiteks ei sisaldanud konkreetne hanke alusdokumentide klausel selles osas sõnaselget keeldu ja teiseks võimaldab hüperlinkide kasutamine paremini kuvada tehnilise pakkumuse ülesehitust ja kõiki selle võimalusi.

122    Teiseks, kuna asjaomane reegel ei ole selge ja hageja võis mõistlikult eeldada, et pakkumuses sisalduva hüperlingi abil kättesaadavat dokumenti võetakse arvesse, siis väidab hageja, et komisjon oleks pidanud temalt nõudma selle lähenemisviisi põhjendamist, ja juhul, kui ta seda vajalikuks oleks pidanud, siis täiendava teabe esitamist.

123    Sellega seoses leiab hageja kõigepealt, et pakkumuse muutmise oht, mille tõttu komisjon otsustas jätta teatud dokumendid hindamata, oli oletuslik. Hageja sõnul on tehniliselt võimalik tõendada, et dokumentidesse ei tehtud ühtegi muudatust, kuna need kõik olid esitamise ajal lukustatud. Seega leiab hageja, et komisjon pidi oma kaalutlusõiguse tõhusaks teostamiseks kontrollima, kas vaidlusaluseid elemente on muudetud, või küsima temalt kuupäeva, mil hüperlingi kaudu kättesaadav element platvormile sisestati, lähtudes analoogiast ebatäpsetele või mittetäielikele pakkumustele kohaldatava korraga, selle asemel, et eeldada hageja pahausksust. Sellega seoses viitab hageja kohtupraktikale, mille kohaselt võib hankija nõuda sellise dokumendi esitamist, mis on „objektiivselt kontrollitav“ enne pakkumuse esitamiseks määratud kuupäeva.

124    Seejärel märgib hageja, et ühe varasema hankemenetluse käigus, mis puudutas keeletestide korraldamist (viitenumber HR/2020/OP/0004), milles ta samuti osales ja kus pakkumuse toimiku esitamise eeskirjad olid sõnastatud identselt, oli pakkumuste hindamise eest vastutav komisjon nõustunud hageja pakkumuses esitatud hüperlinkide kasutamisega. Kuna selle hanke edukaks tunnistamine otsus tehti hagejale teatavaks enne käesoleva vaidluse esemeks olevas hankes pakkumuste esitamiseks määratud kuupäeva, leiab hageja, et ta võis õiguspäraselt eeldada, et komisjon nõustub pakkumuses sisalduva hüperlingiga. Vastupidine lähenemine käesolevas hankes edukaks tunnistamisel oli seega vastuolus tema õiguspärase ootusega ja meelevaldne.

125    Lisaks väidab hageja, et komisjoni argument, mis tugineb pakkumuse teatud elementide tagasilükkamise põhjendamiseks pakkumuste esitamise eeskirjale, esitati tagantjärele, kuna sellele on esimest korda viidatud 25. mai 2021. aasta kirjas.

126    Nimelt toimib eSubmissioni rakenduse kasutamisel see pakkumuste esitamise eeskiri üksnes pakkumuste kõrvalejätmise alusena, mitte pakkumuse osaks olevate dokumentide kohta. Seega tuleks vaidlusalustele elementidele kohaldada võrdsuse põhimõtet, mitte kõrvalejätmise reeglit.

127    Selleks et selgitada välja, kas ka teised pakkujad tegid samasuguse õigustatud eksimuse, palub hageja Üldkohtul kohustada komisjoni esitama teavet esiteks selle kohta, kui paljud teised pakkumuse esitajad esitasid oma pakkumustes hankeosa nr 3 ja teiste hankeosade puhul dokumente samamoodi, ja teiseks kuidas komisjon seda eksimust oma hindamiste raames käsitles.

128    Hageja esitas toimikus ka kuvatõmmised kõigi asjaomaste hüperlingi abil kättesaadavate dokumentide kohta koos nende andmetega.

129    Hispaania Kuningriik nõustub hageja argumentidega ja lisab uusi asjaolusid.

130    Esiteks esitab Hispaania Kuningriik uued faktilised asjaolud, milles toob esile, et hanke alusdokumentides ei olnud mingit sõnaselget ega kaudset hüperlinkide kasutamise keeldu.

131    Selles osas leiab Hispaania Kuningriik esimesena, et kuna komisjon nägi muudes kohtades hanke alusdokumentides ette hüperlinkide kasutamist, muu hulgas tutvumaks pakkumuse allkirjastajale antud volitusega ja elementidega, mis sisalduvad ISBN-koodiga (International Standard Book Number) registreeritud dokumendis, siis oleks ta pidanud sõnaselgelt välistama nende kasutamise dokumentide esitamisel rakenduse eSubmission kaudu.

132    Teisena märgib Hispaania Kuningriik, et hüperlingi kasutamist eSubmissioni kaudu esitatud dokumendis ei saa samastada dokumendi esitamata jätmisega, mis ilmneb eelkõige asjaolust, et komisjon tutvus hüperlinkide abil kättesaadavate dokumentidega, kuigi ta leidis, et neid „ei ole esitatud“.

133    Kolmandana märgib Hispaania Kuningriik, et komisjon oli ebajärjekindel ja tegutses vastuolus omaenda praktikaga. Esiteks on komisjon täiesti iseenesestmõistetavalt lisanud lepingudokumentidesse kümmekond hüperlinki, kuid üllatub siis, kui pakkujad teevad sedasama. Seejärel tuleb esile tuua, et hankija eesmärkide hulgas on kohandada töömeetodeid vastavalt nende eesmärgile paindlikult ja pidevalt täiustades, kasutades ära arvutivõrkude eeliseid. Lõpuks hindas komisjon pärast hüperlingi kasutamist alakriteeriumi 1.3 hindamisel ikkagi platvormi, kuigi rakendus eSubmission seda veebipõhist õppeplatvormi ei majuta.

134    Teiseks väidab Hispaania Kuningriik, et komisjon rikkus harta artikli 41 lõike 2 punktis a sätestatud õigust olla ära kuulatud, kuna ta ei palunud hagejal tõendada, et ta ei ole oma pakkumust muutnud, ning lükkas kõnealused dokumendid lihtsalt tagasi.

135    Komisjon vaidleb nii hageja kui ka Hispaania Kuningriigi argumentidele vastu ja palub kolmas väide tagasi lükata.

136    Sellega seoses tuleb märkida, et hageja väidab oma kolmandas väites sisuliselt, et ta võis hüperlinkide abil esitada teatud pakkumusesse kuuluvaid dokumente ning et komisjon pidi neid dokumente arvesse võtma.

137    Esimesena tuleb kindlaks teha, kas hageja võis hanke alusdokumentide kohaselt esitada oma pakkumuse teatud osad, kasutades hüperlinke, mis suunasid pakkuja hallataval veebisaidil kättesaadavale dokumendile.

138    Hanke alusdokumentide leheküljel 79 on märgitud, et „[p]akkumused tuleb esitada rakenduse eSubmission kaudu, järgides hanketeates ja eSubmissioni praktilises juhendis märgitud juhiseid“. Samuti on seal märgitud, et tehnilises pakkumuses „tuleb esitada kogu teave, mis on vajalik“ hanke alusdokumentidele ja hindamiskriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks.

139    See, et hankija kasutab väljendit „pakkumuse esitamine“ ja väljendit „rakenduse kaudu“, tähendab nii grammatikast kui ka kontekstist lähtudes, et „pakkumus“ tuleb laadida otse platvormile eSubmission ning pakkumuse hulka kuuluvad ainult selle protsessi läbinud dokumendid. Sellest järeldub, et hüperlingid, nagu need olid esitatud hageja pakkumuses, ei saa olla lubatud, kuna need ei vasta hanke alusdokumentides kindlaks määratud nõudele. Seega ei saa komisjonile ette heita, et ta ei võtnud arvesse kõnealuste hüperlinkide abil saadud dokumente.

140    Tuleb täpsustada, et selline lähenemisviis on kooskõlas rakenduse eSubmission eesmärgiga, milleks on lihtsustada pakkumuste esitamist turvalise rakenduse kaudu.

141    Samuti võimaldab selle turvalise rakenduse abil pakkumuse esitamine tagada finantsmääruse artikli 160 lõikes 1 ette nähtud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, kuna see tagab hankijale kontrolli säilimise talle esitatud dokumentide üle. Sellega välditakse mis tahes ohtu, et muudetakse dokumente, mis on kättesaadavad üksnes hüperlingi kaudu ja mida ei ole seega otse rakendusse eSubmission laaditud.

142    Selles kontekstis tuleb märkida, et piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik pakkuja võib selles kontekstis mõista, et tal on kohustus esitada pakkumus määratud tähtaja jooksul ning pärast selle tähtaja möödumist ei saa seda enam muuta. Järelikult ei saa selline pakkuja kõnealustest hanke alusdokumentidest järeldada, et tema pakkumusse on lubatud lisada hüperlinke, mis viivad dokumendile, mis on ligipääsetav tema hallataval veebisaidil. Nimelt ei ole selline toimimisviis hanke alusdokumentides lubatud ja lisaks ei taga see, et asjaomaseid dokumente ei saa pärast pakkumuste esitamise tähtaega muuta.

143    Lisaks olgu märgitud, et, kuna hüperlinkide lisamine hageja pakkumusse ei olnud lubatud, ei olnud komisjon kohustatud kontrollima, kas kõnealuseid dokumente on muudetud, ega neid vastu võtma.

144    Veel tuleb märkida, et igal juhul olid need dokumendid pakkuja hallataval veebilehel ning hageja esitatud tõenditega soovitakse tõendada asjaolu, et kõnealuseid dokumente ei ole muudetud, mitte asjaolu, et neid ei saanud muuta. Nimelt ei tõenda hageja esitatud kinnitused või kuvatõmmised ega võimalus võtta arvesse vastavustõendit, millele Hispaania Kuningriik oma menetlusdokumentides viitab, et kõnealused dokumendid olid komisjoni kontrolli all ja seetõttu ei saanud neid muuta. Sama kehtib ka hageja IT-juhi esitluse kohta kohtuistungil, mille käigus ta rõhutas samuti, et neid dokumente oli võimalik muuta, kuid mis tahes muudatused oleksid jätnud tema infosüsteemis jälje.

145    Lisaks tuleb märkida Hispaania Kuningriigi eespool punktis 133 esitatud argumendi kohta, mille kohaselt oli komisjon ebajärjekindel ja tegutses vastuolus omaenda praktikaga, et arvestades asjaolu, et hageja sai alakriteeriumi 1.3 eest maksimaalsed hindamispunktid, ei saa sellel väidetaval komisjoni veal olla käesolevas asjas mingit mõju. Lisaks tuleb tõdeda, et hageja ei ole seda alakriteeriumi vaidlustanud. Järelikult tuleb see argument tagasi lükata.

146    Teisena ei sea eespool punktis 143 esitatud järeldust kahtluse alla hageja argument, mille kohaselt on tegemist „objektiivselt kontrollitava“ dokumendiga ja komisjon oleks pidanud temalt nõudma, et ta esitaks hüperlinkide kaudu kättesaadavad dokumendid uuesti.

147    Sellega seoses tuleb märkida, et hageja mainitud 10. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Manova (C‑336/12, EU:C:2013:647) viitab võimalusele pakkumust parandada või täiendada, et seda lihtsalt selgitada või kõrvaldada ilmsed sisulised vead. Käesoleval juhul ei ole tegemist dokumentide selgitamise või parandamisega, vaid selliste dokumentide uuesti esitamisega, mida oleks saanud vahepeal muuta. Kohtupraktikast tuleneb konkreetselt, et üldiselt ei ole pakkujal lubatud esitada hanke alusdokumentides nõutud dokumente, mida ei ole esitatud pakkumuste esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul (11. mai 2017. aasta kohtuotsus Archus ja Gama, C‑131/16, EU:C:2017:358, punkt 36). Seega ei olnud komisjon seda kohtupraktikat arvestades kohustatud nõudma hagejalt hüperlinkide abil kättesaadavaks tehtud dokumentide uuesti esitamist.

148    Kolmandana tuleb uurida hageja argumente tema õiguspärase ootuse rikkumise kohta. Kõigepealt olgu märgitud, et hageja ei ole suutnud tõendada, et komisjon andis järjekindlaid kinnitusi, et hüperlinke võib kasutada. Igal juhul ei saa ettevõtja tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kui antud kinnitused ei ole kohaldatavate õigusnormidega kooskõlas (vt 7. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Accorinti jt vs. EKP, T‑79/13, EU:T:2015:756, punkt 75 ja seal viidatud kohtupraktika; 24. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Nausicaa Anadyomène ja Banque d’escompte vs. EKP, T‑749/15, ei avaldata, EU:T:2017:21, punkt 81). Seetõttu tuleb tagasi lükata hageja argumendid tema õiguspärase ootuse rikkumise kohta.

149    Neljandana, mis puutub Hispaania Kuningriigi poolt menetlusse astuja seisukohtades viidatud harta artikli 41 lõike 2 punktis a sätestatud õiguse olla ära kuulatud väidetavase rikkumisse, siis tuleb märkida, et harta on kohaldatav ka hankemenetlustes (vt selle kohta 3. juuli 2014. aasta kohtuotsus Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics, C‑129/13 ja C‑130/13, EU:C:2014:2041, punktid 28–31). Pakkujale tuleb anda tegelik võimalus esitada oma seisukoht asjaolude suhtes, millega haldusasutus oma otsust põhjendada kavatseb. See õigus on tagatud pakkumuse esitamise ajal ning sellega, et pakkujal on võimalus küsida selgitusi hanke alusdokumentide tingimuste kohta. Seega kujutab asjaolu, et pärast pakkumuste hindamist ei ole ette nähtud ühtegi hilisemat täiendavate selgituste esitamise etappi, endast harta artikli 41 lõike 2 punkti a rikkumist. Järelikult tuleb tagasi lükata argument, et on rikutud õigust olla ära kuulatud.

150    Lisaks, nagu on märgitud eespool punktis 127, palus hageja Üldkohtul teha üks menetlustoiming. Seda taotlust ei ole aga vaja rahuldada, sest nagu nähtub muu hulgas punktidest 139–142, ei ole see kodukorra artikli 92 lõike 3 tähenduses vaidluse lahendamiseks vajalik. Mis puudutab seevastu Hispaania Kuningriigi esitatud menetlustoimingu taotlust, siis tuleb märkida, et vastavalt kodukorra artiklile 88 ei saa Hispaania Kuningriik, kes on menetlusse astunud, sellist taotlust esitada, kuna see on lubatud üksnes kohtuasja pooltele. Seega ei ole vaja seda taotlust rahuldada.

151    Seega tuleb kolmas väide tervikuna põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Teine väide, mis käsitleb finantsmääruse artikli 167 lõike 4 rikkumist

152    Teises väites heidab hageja komisjonile ette finantsmääruse artikli 167 lõike 4 rikkumist, sest ta ei võrrelnud pakkujate ühenduse CLL poolt teatud hankeosadele eraldi esitatud pakkumusi konkurentide pakkumustega kvaliteedikriteeriumide alusel, st ei võrrelnud nende tehnilisi pakkumusi. Seega ei teostanud komisjon väidetavalt oma kaalutlusõigust tõhusalt.

153    Sellega seoses märgib hageja, et käesoleval juhul ei ole mingit erinevust hinnangutes pakkujate ühenduse CLL pakkumuse hankeosa nr 3 ja nr 4 kvaliteedile, samas kui esimene puudutab hispaania keelt ja teine prantsuse keelt, kuna need hinnangud on kõikide kriteeriumide puhul täiesti identsed nii sõna kui ka punkti täpsusega. Hageja väidab, et komisjon ei võrrelnud pakkujate ühenduse CLL pakkumuse objektiivseid omadusi või eeliseid konkurentide pakkumuste omadega, eelkõige hageja pakkumusega, et teha kindlaks selle suhtelised omadused ja eelised, ning ta ei selgitanud, mille poolest oli pakkujate ühenduse CLL pakkumus hageja omast parem.

154    [Parandatud 30. novembri 2023. aasta kohtumäärusega] Hageja väidab, et kohustus võrrelda ühe hankeosa kohta esitatud tehnilisi pakkumusi tuleneb esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65) põhjendusest 90 ja teiseks hanke alusdokumentide artiklist 4.2, mille kohaselt tuleb tehnilised pakkumused esitada iga hankeosa kohta eraldi, kusjuures hindamine viiakse läbi eraldi, kui pakkumus esitatakse mitme hankeosa suhtes. Ta väidab lisaks, et komisjoni lähenemisviis oli mõeldud konkreetselt selleks, et jätta pakkumusi konkurentsist välja. Lõpuks viitab hageja kohtupraktikale, mille kohaselt on nõutav pakkumuste tegelik võrdlemine.

155    Hageja väidab, et selle kohustuse kohaselt peaks pakkujate ühenduse CLL pakkumuse suhtelised eelised igal juhul olema eri hankeosade puhul erinevad. Võttes arvesse, et kõigepealt hinnati pakkujate ühenduse CLL iga tehnilist pakkumust iga hankeosa kohta eraldi ja teiseks oli hageja pakkumus hankeosa nr 3 kohta teiste hankeosade kohta esitatud pakkumustest erinev, peaks hinnang pakkujate ühenduse CLL pakkumusele ja hindamispunktid, mis anti iga hankeosa eest võrdluses teiste pakkumustega, seega iga hankeosa puhul varieeruma. Igal juhul peaks hinnang varieeruma ka seetõttu, et hankekomisjon on iga osa puhul erinev.

156    Sellega seoses vaidleb hageja vastu komisjoni argumendile, et pakkujate ühenduse CLL pakkumusi hinnati ühetaoliselt, et välistada tema otsuse meelevaldsus. Ta väidab, et tegemist on hankekomisjoni töö moonutamisega ja seega hälbega.

157    Hageja palub Üldkohtul kohustada komisjoni esitama esiteks hindamiskomisjoni poolt pakkumuste hindamiseks valitud metoodika ja teiseks hindamiskomisjoni liikmete hinnangud pakkujate ühenduse CLL pakkumuse kõigi hankeosade kohta ja hageja pakkumusele antud hinnangud.

158    Hispaania Kuningriik nõustub hageja argumentidega. Lisaks esitab ta ka argumendid pakkumuste võrdleva hindamise kohta, kuid komisjoni poolt hageja pakkumuse alakriteeriumide 1.1, 1.3 ja 2.3 alusel hindamisel kasutatud hindamismeetodi seisukohalt. See meetod erineb sellest, mida ühelt poolt kasutati teiste alakriteeriumide puhul ja teiselt poolt pakkujate ühenduse CLL pakkumuse puhul samade alakriteeriumide 1.1, 1.2 ja 2.3 hindamisel.

159    Sellega seoses väidab Hispaania Kuningriik, et komisjon rikkus diskrimineerimiskeelu ja hea halduse põhimõtteid. Hispaania Kuningriigi sõnul andis komisjon ühelt poolt negatiivse hinnangu hageja pakkumuse sisu teatud elementide kohta, hindamata neid samu elemente pakkujate ühenduse CLL pakkumuses, ja teiselt poolt andis ta pakkujate ühenduse CLL pakkumuse teatud aspektidele positiivse hinnangu, ilma et ta oleks hinnanud samu aspekte hageja pakkumuses.

160    Seetõttu palub Hispaania Kuningriik vastavalt kodukorra artiklile 85 koostoimes sama kodukorra artikli 88 lõikega 2 Üldkohtul kohustada komisjoni esitama tõendina hagiavalduse lisas A.22 sisalduv alakriteeriumide 1.1 ja 1.2 alusel pakkujate ühenduse CLL pakkumuse kvaliteedi hindamist käsitlev dokument tervikuna, et näidata, et komisjon hindas pakkujate ühenduse CLL kontserni pakutud konkreetseid digivahendeid, kuid ei hinnanud hageja pakutud digivahendeid.

161    Komisjon vaidleb nii hageja kui ka Hispaania Kuningriigi argumentidele vastu ja palub teine väide tagasi lükata.

162    Sellega seoses tuleb märkida, et sisuliselt väidab hageja oma teises väites, et komisjon rikkus oma kohustust võrrelda pakkujate ühenduse CLL ja tema tehnilist pakkumust, ning Hispaania Kuningriik väidab, et komisjon ei kasutanud hageja ja pakkujate ühenduse CLL pakkumuse teatud alakriteeriumide alusel hindamisel sama metoodikat.

163    Seega tuleb esiteks kindlaks teha, kas hankija rikkus finantsmääruse artikli 167 lõiget 4, kuna sisuliselt ilmneb, et ta võrdles pakkumusi nende hindamispunktide kogusumma alusel, mis kajastab „parima hinna ja kvaliteedi suhte“ kontseptsiooni.

164    Kõigepealt tuleb tõdeda, et finantsmääruse artikli 167 lõike 4 sõnastusest tuleneb, et hankija määrab kindlaks majanduslikult soodsaima pakkumuse, võrreldes eelkõige vastavate pakkumuste hinna ja kvaliteedi suhet. See võrdlus eeldab pakkumuste tehniliste omaduste võrdlemist hanke alusdokumentides esitatud kriteeriumidega.

165    Käesoleval juhul ei anna miski alust arvata, et komisjon ei täitnud nõuet tuvastada „majanduslikult soodsaim“ pakkumus objektiivsete kriteeriumide alusel, mis tagavad läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimise eesmärgiga tagada pakkumuste suhtelise maksumuse objektiivne võrdlus. Pakkujate ühenduse CLL pakkumust hindas hindamiskomisjon hanke alusdokumentides esitatud tehnilistest hindamiskriteeriumidest lähtudes samamoodi nagu hinnati ka hageja pakkumust.

166    Sellega seoses tuleb rõhutada, et vastupidi hageja väidetele, milles viidatakse hankeosale nr 3 ja nr 4 antud hinnangute ühetaolisusele, ei tõenda asjaolu, et tabelites on esitatud identsed hinnangud kahe erineva hankeosa (prantsuse ja hispaania keel) kohta, mingil moel seda, et komisjon ei võrrelnud mõlema hankeosa puhul edukaks tunnistatud pakkumuse objektiivseid omadusi või eeliseid konkurentide pakkumuste omaduste või eelistega. Hindamiskomisjoni hinnangute sarnasust nende kahe hankeosa puhul võib selgitada asjaoluga, et tegemist on hankeosadega, mis puudutavad sama liiki teenuste hankelepingut, ja asjaoluga, et pakkujate ühenduse CLL poolt kõigi hankeosade jaoks pakutavate teenuste sisu võib olla identne.

167    Lisaks on eespool punktis 83 tõdetud, et konkurentide pakkumuste tehnilised pakkumused erinesid teatud määral, mistõttu võis nende põhjal anda erinevaid hinnanguid nende võimalusele saavutada parim hinna ja kvaliteedi suhe.

168    Sellest järeldub, et komisjonile ei saa ette heita esiteks seda, et ta ei võrrelnud tehnilisi pakkumusi, ja teiseks seda, et ta ei täitnud pakkumuste võrdlemisel finantsmääruse artikli 167 lõike 4 nõudeid.

169    Teiseks tuleb analüüsida Hispaania Kuningriigi argumente, mis puudutavad hageja ja pakkujate ühenduse CLL väidetavat erinevat kohtlemist nende pakkumuste hindamise metoodika kohaldamisel.

170    Korrates, et hindamistabel ei pea sisaldama hindamiskomisjoni arvesse võetud tehnilise pakkumuse iga üksikasja ammendavat ülevaadet, tuleb analüüsida, kas komisjon hindas pakkujate ühenduse CLL ja hageja pakkumusi diskrimineerivalt.

171    Esiteks märgib Hispaania Kuningriik, et harjutusülesannete sisu hindamisel alakriteeriumi 1.1 raames ei hinnanud komisjon pakkujate ühenduse CLL pakkumuse harjutusülesannete sisu, vaid hindas üksnes sisu järjestust, märkides, et neis sisalduvad õppevahendid vastasid hankija ootustele. Lisaks, mis puutub hageja pakkumusse, siis oleks komisjon pidanud hindama harjutusülesannete sisu, kuid olles lõpuks tuvastanud, et ta ei saa veebipõhiseid harjutusülesandeid hinnata nende muutmise ohu tõttu, viitas ta üksnes erinevat liiki vahendite asjakohase kirjelduse olemasolule ja jättis hindamata, kas need vastavad hankija ootustele.

172    Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon järgis mõlemat kõnealust pakkumust hinnates võrdse kohtlemise või diskrimineerimiskeelu põhimõtet. Nimelt hindas ta ühelt poolt pakkujate ühenduse CLL pakkumuses esitletud õppematerjale, kuid teiselt poolt ei olnud tal võimalik hinnata nende õppematerjalide sisu hageja pakkumuses, kuna ta sai kõnealuse sisuga tutvuda üksnes hüperlingi kaudu, mis viis hageja hallatavale veebisaidile, millega kaasnes pakkumuse muutmise oht. Järelikult ei ole tegemist kahe sarnase olukorraga, mis nõuavad, et neid koheldaks võrdselt.

173    Lisaks ei hinnanud komisjon konkreetselt iseõppe sisu pakkujate ühenduse CLL pakkumuses, samas kui hageja pakkumuse kohta märkis komisjon, et iseõppe sisu ei olnud täpsustatud.

174    Selles osas tuleb korrata seda, mida on märgitud eespool punktides 165–168, et tehnilisi pakkumusi võrreldi hanke alusdokumentidega ja komisjon võrdles tehnilisi pakkumusi. Selles osas tuvastas komisjon tõepoolest, et hageja pakkumuses oli iseõppe osa puudulik. Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et sellele pakkumusele anti kvaliteedi eest madalamad hindamispunktid kui pakkujate ühenduse CLL pakkumusele, kuna ta ei olnud täpsustanud iseõpet. Sellest järeldub, et komisjon ei ole selles osas finantsmääruse artikli 167 lõiget 4 rikkunud.

175    Lisaks väidab Hispaania Kuningriik, et alakriteeriumi 1.2 raames ei hinnanud komisjon konkreetselt pakkujate ühenduse CLL pakkumuses esitatud kokkuvõtva lõpphindamise sisu ja kujundava hindamise kriteeriumi, samas kui hageja pakkumusele andis ta negatiivse hinnangu, sest tal ei olnud võimalik hinnata samu aspekte, mis olid kättesaadavad hüperlinkide abil.

176    Sellega seoses tuleb märkida, et kuna üks kõnealustest pakkumustest sisaldas teatud elemente, mida teises ei olnud, siis ei hinnanud komisjon neid kahte pakkumust diskrimineerivalt, kuna ühelt poolt tõi komisjon välja nimetatud puuduse hageja pakkumuses, samas teiselt poolt ei esitanud ta täpsemaid kommentaare nende samade aspektide kohta pakkujate ühenduse CLL pakkumuses.

177    Teiseks väidab Hispaania Kuningriik, et alakriteeriumi 1.2 hindamisel hindas komisjon hageja pakkumuses kirjeldatud õppemeetodeid, ilma et ta oleks pakkujate ühenduse CLL pakkumuse hindamisel seda sõnaselgelt hinnanud.

178    Selle argumendiga ei saa nõustuda, kuna tegelikkuses tähendaks see hageja veelgi soodsamat kohtlemist ja tema pakkumuse kohta on esitatud positiivne kommentaar. Seega tuleb asuda seisukohale, et diskrimineerivat kohtlemist ei toimunud.

179    Kolmandaks mainis ja hindas komisjon digiõpet ja -vahendeid puudutava alakriteeriumi 1.1 hindamisel pakkujate ühenduse CLL pakkumuses välja pakutud digivahendeid, kinnitades, et õppevahendid vastavad hankija ootustele. Seevastu hinnangus hageja pakkumusele märkis ta üksnes, et pakkumus sisaldas loetelu paljudest muudest digivahenditest, mis soodustavad iseõpet, neid mainimata või hindamata.

180    Sellega seoses tuleb tõdeda, et komisjoni kinnitus digivahendite kohta hageja pakkumuses kujutab endast tegelikult positiivset kommentaari, mis on võrdväärne pakkujate ühenduse CLL pakkumust puudutava kinnitusega. Seega ei toimunud diskrimineerivat kohtlemist.

181    Neljandaks, mis puudutab alakriteeriumis 1.1 nimetatud sisu kureerimist, siis märkis Hispaania Kuningriik, et komisjon kirjeldas pakkujate ühenduse CLL pakkumuse üksikasjalikku ja väga selget struktuuri, kuid hageja pakkumuse puhul, mis samuti sisaldab sellist programmi, ei sisalda alakriteeriumi 1.1 kvaliteedi hindamine ühtegi märget ega hinnangut nimetatud kursuste programmile.

182    Sellega seoses tuleb märkida, et vastupidi Hispaania Kuningriigi väidetele märkis komisjon siiski hageja pakkumuse kohta, et ta oli esitanud oma kursuste sisu lühikese, kuid selge kirjelduse, mis kujutab endast vähem positiivset kommentaari kui pakkujate ühenduse CLL pakkumusele antu. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et komisjon tõepoolest hindas mõlemat pakkumust.

183    Eeltoodut arvestades tuleb tõdeda, et kahte kõnealust pakkumust ei ole erinevalt koheldud, kuna Hispaania Kuningriigi esitatud erinevused kajastavad erinevusi nende pakkumuste vahel.

184    Lisaks tuleb märkida, et hageja palus Üldkohtul teha üks menetlustoiming. Seda taotlust ei ole aga vaja rahuldada, kuna see ei ole vastavalt kodukorra artikli 92 lõikele 3 vajalik vaidluse lahendamiseks, nagu nähtub eelkõige eespool punktidest 168–183. Mis puudutab aga Hispaania Kuningriigi menetlustoimingu taotlust, siis tuleb märkida, et vastavalt kodukorra artiklile 88 ei saa Hispaania Kuningriik, kes on menetlusse astunud, sellist taotlust esitada, kuna see on lubatud üksnes kohtuasja pooltele. Seega ei ole vaja seda taotlust rahuldada.

185    Järelikult tuleb teine väide tagasi lükata.

 Viies väide, et on rikutud hankeõiguse aluspõhimõtteid

186    Viiendas väites märgib hageja, et kuna komisjon tunnistas keeleõppe hankemenetluses kõigi hankeosade puhul edukaks üheainsa teenuseosutaja, nimelt pakkujate ühenduse CLL, eiras ta hankealaste õigusnormidega taotletavat eesmärki, milleks on liidu institutsioonide hankemenetluste võimalikult laiaulatuslik väljakuulutamine ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamine neile turgudele.

187    Ta kordab, et Üldkohtu ja Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et hankija ei tohi konkurentsi kunstlikult piirata. Tegemist on õigusliku kohustusega, mis tuleneb tema suhtes kehtivatest õiguse üldpõhimõtetest.

188    Ta väidab, et kaalutlusõigust kasutati konkreetselt selleks, et tunnistada kõigi hankeosade puhul edukaks pakkujate ühendus CLL.

189    Esiteks kordab hageja teise väite raames esitatud argumenti, mille kohaselt komisjon ei viinud pakkujate ühenduse CLL pakkumuste suhtes läbi konkurentide pakkumustega võrdlemise menetlust, moonutades hankemenetlust.

190    Teiseks väidab ta, et komisjoni ebatavaline praktika, mis seisneb pakkujate ühenduse CLL pakkumustele ühetaolises hindamises ja peaaegu samasuguste hindamispunktide andmises maksimaalselt kahe kolmandiku kriteeriumide osakaalu puhul, viitab hoopis kaalutlusõiguse kasutamata jätmisele, kui mitte isegi kvaliteedikriteeriumide neutraliseerimisele.

191    Lisaks väidab hageja, et komisjoni praktika seisneb nüüdsest selles, et välistatakse hangete osadeks jagamine ja kui need on osadeks jaotatud, siis kõigis hankeosades üheainsa ettevõtja edukaks tunnistamises. Eelkõige juhib ta tähelepanu keeletestide korraldamise teenuste hankemenetlusele, milles tunnistati edukaks üksainus ettevõtja; keeleoskuse kaugosaluse teel testimise teenuste hankemenetlusele, milles oli ainult üks hankeosa, ja programmi Erasmus+ veebipõhise keeletoe hankemenetlusele, mida samuti ei jagatud keelte kaupa hankeosadeks. Neist asjaoludest lähtudes väidab hageja, et komisjon püüab nüüdsest oma keeleõppevaldkonna vajaduste täitmist koondada ühe teenuseosutaja kätte.

192    Hispaania Kuningriik toetab seda hageja väidet menetluslikust vaatenurgast.

193    Eelkõige leiab Hispaania Kuningriik, et harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõte ning läbipaistvuse ja objektiivsuse üldpõhimõte nõuavad, et hankemenetluses pakkumuste hindamisel tulnuks hageja pakkumusele anda väärtushinnang enne matemaatilise valemi kohaldamise tulemusel põhineva hinnangu andmist ja sellest eraldi.

194    Selles osas leiab Hispaania Kuningriik, et viies läbi hageja pakkumuse hindamise, mille käigus anti korraga väärtushinnang (tehnilise pakkumuse hindamine) ja tehti automaatne hindamine (pakkumuse maksumus), siis võimaldab komisjoni kohaldatud hindamismenetlus hankijal üritada – vähemalt pealtnäha – isegi tahtmatult kohandada hinnangut, mis sõltub väärtushinnangutest, et muuta see määravaks.

195    Seega, kui ei ole tagatud, et tehnilist pakkumust hinnati enne ja eraldi hinnapakkumusest ning kui komisjon ei täpsusta iga alakriteeriumi iga elemendi osakaalu, võib Hispaania Kuningriigi sõnul jääda ikkagi kahtlus, et hankija on – isegi tahtmatult – eelistanud kõige kallimat pakkumust, kas või ainult tavalise eelarvamuse tõttu, et paremate toodete hind on tavaliselt kõrgem.

196    Komisjon vaidleb hageja ja Hispaania Kuningriigi argumentidele vastu ja palub viies väide tagasi lükata.

197    Sellega seoses tuleb märkida, et oma viiendas väites kinnitab hageja sisuliselt, et komisjon on vääralt kohaldanud praktikat, mille tõttu ta eiras hankealaste õigusnormide eesmärki kuulutada liidu institutsioonide hankemenetlused välja võimalikult laiaulatuslikult, kui ta tunnistas keelekoolituste hanke kõigi osade puhul edukaks üheainsa teenuseosutaja, nimelt pakkujate ühenduse CLL.

198    Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on otsus tehtud võimu kuritarvitades vaid siis, kui objektiivsetest, asjakohastest ja kokkulangevatest tõenditest lähtudes on see vastu võetud just võimu kuritarvitamise eesmärgil või peamiselt muude eesmärkide saavutamiseks kui need, mida institutsioon väidab, või asutamislepingus spetsiaalselt asjaomase juhtumi lahendamiseks ette nähtud menetluse vältimiseks (vt selle kohta 15. mai 2008. aasta kohtuotsus Hispaania vs. nõukogu, C‑442/04, EU:C:2008:276, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika; 8. juuli 1999. aasta kohtuotsus Vlaamse Televisie Maatschappij vs. komisjon, T‑266/97, EU:T:1999:144, punkt 131, ja 13. jaanuari 2004. aasta kohtuotsus Thermenhotel Stoiser Franz jt vs. komisjon, T‑158/99, EU:T:2004:2, punkt 164).

199    Käesolevas asjas ei ole see nii.

200    Esiteks, mis puudutab hankemenetluste eesmärki, siis tuleb korrata, et finantsmääruse artikli 160 lõike 2 kohaselt kuulutatakse kõik hankemenetlused välja võimalikult laiaulatuslikult.

201    Samuti nõuab pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, mille eesmärk on soodustada hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise ausa ja tõhusa konkurentsi arengut, et kõigil pakkujatel on pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused, ning täheldab seega, et kõikide konkurentide pakkumustele kohaldatakse samu tingimusi (29. aprill 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, C‑496/99 P, EU:C:2004:236, punkt 110).

202    Neid kaalutlusi arvestades ei saa hankijat takistada tunnistamast hanke kõigi osade puhul edukaks sama pakkujat tingimusel, et tema pakkumused olid võrreldes kõigi teiste pakkujate omadega majanduslikult soodsaimad ning on järgitud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, et tagada aus ja tõhus konkurents selles hankes osalejate vahel.

203    Järelikult tuleb tõdeda, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema argumenti, et kõnealuse hankemenetluse eesmärki ei saavutatud.

204    Teiseks ei nähtu toimiku materjalidest, et komisjonil oleks olnud muu eesmärk kui hinnata kahte pakkumust vastavalt talle selleks antud pädevusele. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis näitaks mis tahes soosivat kohtlemist komisjoni poolt.

205    Kolmandaks tuleb tagasi lükata ka hageja argument, et kvaliteedikriteeriumid „neutraliseeriti“. Hankija pahausksust pakkumuse hindamisel ei saa eeldada, kui selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit.

206    Neljandaks käsitleb hageja esitatud tõendeid teiste hankemenetluste kohta, siis ilmselgelt ei ole need käesoleva vaidluse raames asjakohased, sest igal menetlusel on oma eripära.

207    Hispaania Kuningriik toob selles väites esile, et harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõte nõuab, et tehnilise pakkumuse kvaliteedi hindamine tuleb viia läbi enne maksumuse alusel hindamist, kuna vastupidisel juhul võiks jääda alati kahtlus, et hankija on eelistanud kõige kallimat pakkumust.

208    Selles osas tuleb esiteks tõdeda, et Hispaania Kuningriik ei ole esitanud ühtegi otsest ega kaudset tõendit, mis võimaldaks tuvastada, et komisjon hindas kõigepealt pakkumuste maksumust ja seejärel kvaliteeti selleks, et lõpuks eelistada pakkujate ühenduse CLL pakkumust. Teiseks ei tulene finantsmääruse sätetest ega kohtupraktikast kohustust hinnata tehnilise pakkumuse kvaliteeti enne maksumuse hindamist. Kolmandaks ei ole Hispaania Kuningriik esitanud ühtegi asjakohast tõendit mis näitaks, et pakkumuste kaheetapilise hindamise puudumine oleks toonud kaasa pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise.

209    Samuti tuleb tagasi lükata argument, et on rikutud harta artiklit 41. Sellega seoses olgu märgitud, et erapooletuse nõue selle sätte tähenduses hõlmab kahte aspekti. Ühelt poolt on tegemist on ühe asutuse liikmete subjektiivse erapooletusega selles mõttes, et ükski asjaomase asutuse liige ei tohi väljendada oma erapoolikust või isiklikke eelarvamusi, kusjuures subjektiivset erapooletust eeldatakse, kuni ei ole tõendatud vastupidist, ning teiselt poolt objektiivse erapooletusega, mis tähendab, et asutus peab pakkuma piisavaid tagatisi, et välistada mis tahes sellekohased põhjendatud kahtlused (vt analoogia alusel 1. juuli 2008. aasta kohtuotsus Chronopost ja La Poste vs. UFEX jt, C‑341/06 P ja C‑342/06 P, EU:C:2008:375, punkt 54, ja 11. juuli 2013. aasta kohtuotsus Ziegler vs. komisjon, C‑439/11 P, EU:C:2013:513, punkt 155). Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et esiteks ei ole Hispaania Kuningriik tuginenud komisjon liikmete subjektiivsele erapoolikusele ja teiseks ei ole ta tõendanud, et kohustuse puudumine hinnata tehnilise pakkumuse kvaliteeti enne maksumuse hindamist, mida liidu seadusandja pealegi ei ole ette näinud, tõi käesoleval juhul kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise. Järelikult tuleb tõdeda, et Hispaania Kuningriik ei ole suutnud tõendada, et selles suhtes esineb põhjendatud kahtlus.

210    Järelikult tuleb ka viies väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

211    Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvestades tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.

 Kohtukulud

212    Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista komisjoni kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele välja hagejalt.

213    Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ise oma kohtukulud. Seetõttu tuleb Hispaania Kuningriigi kohtukulud jätta tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kolmas koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta Instituto Cervantese kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.      Jätta Hispaania Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.

Schalin Nõmm Kukovec

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. juunil 2023 Luxembourgis.

Allkirjad

*      Kohtumenetluse keel: prantsuse.