Kohtuasi T‑313/22
Roman Arkadyevich Abramovich
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Üldkohtu (esimene koda laiendatud koosseisus) 20. detsembri 2023. aasta otsus
Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega – Rahaliste vahendite külmutamine – Isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist – Liikmesriikide territooriumile sisenemise piirangud – Isikute, üksuste ja asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriikide territooriumile sisenemise piiranguid – Hageja nime kandmine loeteludesse ja sinna jätmine – Mõiste „juhtivad ettevõtjad“ – Otsuse 2014/145/ÜVJP artikli 2 lõike 1 punkt g – Põhjendamiskohustus – Kaitseõigused – Hindamisviga – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine – Omandiõigus – Ettevõtlusvabadus – Õigus eraelu puutumatusele – Territooriumile sisenemise piirangute kohaldamine liikmesriigi kodanikule – Liidu kodanike vaba liikumine
1. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Juhtivad ettevõtjad, kes tegutsevad majandussektorites, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas, ja nendega seotud isikud – Kohustus tuua põhjendustes välja eriomased ja konkreetsed asjaolud, mis nimetatud meedet õigustavad – Otsus, mis on tehtud huvitatud isikule teadaolevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust – Kokkuvõtliku põhjenduse lubatavus
(ELTL artikli 296 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõike 2 punkt c; nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/429, (ÜVJP) 2022/1530, (ÜVJP) 2023/572 ja (ÜVJP) 2023/811; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/427, 2022/1529, 2023/571 ja 2023/806)
(vt punktid 39–42, 45–47 ja 50)
2. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Rahaliste vahendite külmutamine – Kaitseõigused – Hilisem otsus, millega jäeti hageja nimi nende isikute loetellu, keda need meetmed puudutavad – Uute põhjenduste puudumine – Nõukogu kohustus teha huvitatud isikule teatavaks uued asjaolud, mida võeti arvesse piiravate meetmete korrapärasel läbivaatamisel – Huvitatud isikule uute asjaolude teatavakstegemine, et tal oleks võimalik esitada märkusi
(Nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/1530 ja (ÜVJP) 2022/572; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/1529 ja 2022/571)
(vt punkt 59)
3. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Õigus olla eelnevalt ametlikult ära kuulatud – Puudumine – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Puudumine
(Nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/1530 ja (ÜVJP) 2022/572; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/1529 ja 2022/571)
(vt punkt 60)
4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Juhtivate ettevõtjate, kes tegutsevad majandussektorites, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas, ja nendega seotud isikute rahaliste vahendite külmutamine – Kaitseõigused – Hilisem otsus, millega jäeti hageja nimi nende isikute loetellu, keda need meetmed puudutavad – Uute põhjenduste puudumine – Uute süüstavate asjaolude puudumine – Süüstavate asjaolude teatavaks tegemine – Puudumine – Õiguse olla ära kuulatud rikkumine – Puudumine
(Nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/1530 ja (ÜVJP) 2022/572; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/1529 ja 2022/571)
(vt punktid 62 ja 65–67)
5. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Õigus olla ära kuulatud – Institutsioonide kohustus nõustuda huvitatud isikute seisukohaga – Puudumine – Kohustus vastata isikute kõigile argumentidele – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2)
(vt punktid 69 ja 70)
6. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Kontrolli ulatus – Tõend meetme põhjendatuse kohta – Liidu pädeva organi kohustus vaidlustamise korral tõendada puudutatud isikute ja üksuste suhtes kasutatud põhjenduste paikapidavust – Hindamisviga – Puudumine
(ELTL artikli 275 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/429, (ÜVJP) 2022/1530, (ÜVJP) 2023/572 ja (ÜVJP) 2023/811; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/427, 2022/1529, 2023/571 ja 2023/806)
(vt punktid 75–79, 102–106, 112, 113, 116, 117, 120 ja 121)
7. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Kontrolli ulatus – Tõend meetme põhjendatuse kohta – Liidu pädeva organi kohustus vaidlustamise korral tõendada puudutatud isikute ja üksuste suhtes kasutatud põhjenduste paikapidavust – Nimetatud pädeva organi kaalutlusõiguse ulatus – Varasema loetellu kandmise põhistamiseks esitatud tõendite asjakohasus olukorras, kus põhjendusi ei ole muudetud, hageja olukord ei ole muutunud või olukord Ukrainas ei ole muutnud
(Nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/429, (ÜVJP) 2022/1530, (ÜVJP) 2023/572 ja (ÜVJP) 2023/811; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/427, 2022/1529, 2023/571 ja 2023/806)
(vt punktid 80 ja 81)
8. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Piiravate meetmete võtmise kriteeriumid – Juhtivad ettevõtjad, kes tegutsevad majandussektorites, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas, ja nendega seotud isikud – Mõiste – Vajadus tõendada tiheda seose või vastastikuse sõltuvuse olemasolu selle isiku, keda meetmed puudutavad, ja Vene valitsuse või viimase Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse vahel – Puudumine
(Nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/429, (ÜVJP) 2022/1530, (ÜVJP) 2023/572 ja (ÜVJP) 2023/811, artikli 2 lõike 1 punkt g; nõukogu määrus nr 269/2014, artikli 3 lõike 1 punkt g, ning määrused 2022/427, 2022/1529, 2023/571 ja 2023/806)
(vt punktid 92–97)
9. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Piiravate meetmete võtmise kriteeriumid – Juhtivad ettevõtjad, kes tegutsevad majandussektorites, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas, ja nendega seotud isikud – Mõiste „majandussektor, mis on oluline tuluallikas“
(Nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/429, (ÜVJP) 2022/1530, (ÜVJP) 2023/572 ja (ÜVJP) 2023/811, artikli 2 lõike 1 punkt g; nõukogu määrus nr 269/2014, artikli 3 lõike 1 punkt g, ning määrused 2022/427, 2022/1529, 2023/571 ja 2023/806)
(vt punktid 108 ja 109)
10. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Juhtivate ettevõtjate, kes tegutsevad majandussektorites, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas, ja nendega seotud isikute rahaliste vahendite külmutamine – Asjaolu, et nõukogu ei ole võtnud piiravaid meetmeid ettevõtjate suhtes, kes ei ole Vene kodakondsusega – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/429, (ÜVJP) 2022/1530, (ÜVJP) 2023/572 ja (ÜVJP) 2023/811; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/427, 2022/1529, 2023/571 ja 2023/806)
(vt punktid 127 ja 130)
11. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Juhtivate ettevõtjate, kes tegutsevad majandussektorites, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas, ja nendega seotud isikute rahaliste vahendite külmutamine – Seaduslikkuse kohtulik kontroll – Piiravate meetmete sobivus – Piiravad meetmed, millega järgitakse ühise välis‑ ja julgeolekupoliitika õiguspärast eesmärki
(ELL artikli 5 lõige 4 ja artikli 21 lõike 2 punkt c; nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/429, (ÜVJP) 2022/1530, (ÜVJP) 2023/572 ja (ÜVJP) 2023/811; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/427, 2022/1529, 2023/571 ja 2023/806)
(vt punktid 137–141, 144–146 ja 149)
12. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Piiravad meetmed seoses olukorraga Ukrainas – Teatavate isikute ja üksuste rahaliste vahendite külmutamine seoses olukorraga Ukrainas – Õiguse eraelu puutumatusele, omandiõiguse, ettevõtlusvabaduse ning liikumis- ja elamisõiguse piiramine – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7, 16, 17, 45 ja artikli 52 lõige 1; nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/429, (ÜVJP) 2022/1530, (ÜVJP) 2023/572 ja (ÜVJP) 2023/811; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/427, 2022/1529, 2023/571 ja 2023/806)
(vt punktid 155–164 ja 166)
13. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Seoses olukorraga Ukrainas teatavate isikute ja üksuste suhtes tehtud otsus külmutada rahalised vahendid – Kooskõla nimetatud põhimõttega – Tingimused
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1; nõukogu otsus 2014/145/ÜVJP, mida on muudetud otsustega (ÜVJP) 2022/429, (ÜVJP) 2022/1530, (ÜVJP) 2023/572 ja (ÜVJP) 2023/811; nõukogu määrused nr 269/2014, 2022/427, 2022/1529, 2023/571 ja 2023/806)
(vt punkt 167)
14. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Kumulatiivsed tingimused – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise hagi tervikuna rahuldamata jätmine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
(vt punktid 172–175)
Kokkuvõte
Pärast seda, kui Venemaa Föderatsioon ründas 15. märtsil 2022 Ukrainat, võttis Euroopa Liidu Nõukogu 25. veebruaril 2022 vastu otsuse 2022/429(1) ja määruse 2022/427(2), millega Roman Arkadyevich Abramovich lisati Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevuse toetamise tõttu juba 2014. aastal nõukogu koostatud isikute, üksuste ja organismide loeteludesse(3).
Nõukogu kehtestas hageja suhtes, kes on Vene, Iisraeli ja Portugali kodakondsusega ettevõtja, liikmesriikide territooriumile sisenemise ja selle läbimise keelu, külmutas tema rahalised vahendid ja majandusressursid vastavalt otsuse 2014/145 muudetud redaktsiooni artikli 1 lõike 1 punktidele b ja e ning artikli 2 lõike 1 punktidele d ja g, sest tal on tihe seos president Putiniga ning ta on Evrazi, mis on üks suurimaid Vene maksumaksjaid, suuraktsionär. Samade põhjenduste alusel pikendati neid meetmeid hageja suhtes 2022. aasta septembris(4), 2023. aasta märtsis(5) ja 2023. aasta aprillis(6).
Hageja esitas Euroopa Liidu Üldkohtule hagi, nõudes nii nõukogu aktide tühistamist kui ka nende aktidega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.
Üldkohus jättis hagi tervikuna rahuldamata ja täpsustas selle otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punktis g sätestatud loetellu kandmise kriteeriumi (edaspidi „kriteerium g“) kohaldamisala, mille kohaselt on tegemist juhtiva ettevõtjaga, kes tegutseb majandussektorites, mis on Venemaa valitsuse jaoks oluline tuluallikas.
Üldkohtu hinnang
Kõigepealt tuletas Üldkohus seoses põhjendamiskohustusega meelde, et huve kahjustav akt on piisavalt põhjendatud siis, kui see on tehtud huvitatud isikule teadaolevas kontekstis, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust. Ta täpsustas, et piiravat meedet kehtestava nõukogu õigusakti põhjendustes ei pea olema määratletud mitte ainult selle meetme õiguslik alus, vaid ka eriomased ja konkreetsed põhjused, miks nõukogu leiab, et huvitatud isiku suhtes tuleb sellist meedet kohaldada. Käesoleval juhul olid vaidlustatud aktide vastuvõtmise kontekst ja asjaolud hagejale hästi teada. Lisaks on vaidlustatud aktide põhjendustes sõnaselgelt ära toodud loetellu kandmise kriteeriumid ja faktilised alused, mille põhjal nõukogu otsustas kanda hageja nime asjaomastesse loeteludesse või sinna jätta. Üldkohus jõudis sellest tulenevalt järeldusele, et vaidlustatud aktides on õiguslikult piisavalt ära toodud õiguslikud ja faktilised asjaolud, mis on nende aktide aluseks.
Mis puudutab järgmiseks hageja õigust olla ära kuulatud, siis märkis Üldkohus, et ainuüksi asjaolu, et nõukogu ei teinud järeldust, et piiravate meetmete pikendamine ei ole põhjendatud, ega pidanud isegi vajalikuks viia hageja märkusi arvestades läbi kontrolle, ei tähenda, et ta ei võtnud neid märkusi teadmiseks. Kuigi kaitseõiguste ja õiguse olla ära kuulatud järgimiseks on vaja, et liidu institutsioonid võimaldaksid isikul, kelle huve kahjustav akt puudutab, oma seisukoha tõhusalt teatavaks teha, ei tulene neist nimelt institutsiooni kohustust selle seisukohaga nõustuda. Üldkohus järeldas, et nõukogu täitis kohustused, mis tal lasuvad seoses hageja õiguse olla ära kuulatud järgimisega.
Mis puudutab veel hageja kandmist loeteludesse kriteeriumi g alusel, siis märkis Üldkohus, et selles kriteeriumis kasutatakse mõistet „juhtivad ettevõtjad“ seotuna tegutsemisega „majandussektorite[s], mis on suur sissetulekuallikas [Vene] valitsuse jaoks“ ilma igasuguse lisatingimuseta otsese või kaudse seose kohta selle valitsusega. Selles osas on omavahel loogiliselt seotud asjaolu, et meetmed on suunatud selle isikute kategooria vastu, ja kõnealuste piiravate meetmete eesmärk, milleks on suurendada survet Venemaale ning samuti viimase Ukraina-vastase tegevuse kulukust. Ta järeldas sellest, et kriteeriumi g tuleb tõlgendada nii, et esiteks kohaldatakse seda ettevõtjate suhtes, keda peetakse juhtivaks, sest nad on olulised oma tegevussektoris ja asjaomane sektor on oluline Venemaa majanduse jaoks, ning et teiseks peavad majandussektorid, kus need isikud tegutsevad, olema Venemaa valitsuse jaoks oluline tuluallikas.
Üldkohus leidis käesolevas kohtuasjas, et nõukogu järeldas õigesti, et hageja on juhtiv ettevõtja, eelkõige töökoha, tema majandustegevuse olulisuse ning osaluse suuruse tõttu Evrazis, veelgi täpsemalt seetõttu, et ta on nimetatud äriühingute kontserni emaettevõtja suuraktsionär.
Üldkohus rõhutas lisaks, et nõukogu esitas piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumi, millest tuleneb, et majandussektor, kus hageja tegutseb, on Venemaa valitsuse jaoks oluline tuluallikas. Ta toonitas sellega seoses, et vastupidi hageja väitele viitab väljend „mis on suur sissetulekuallikas [Vene] valitsuse jaoks“ kriteeriumi g tähenduses tulule, mis pärineb Venemaa olulistest majandussektoritest, mitte ainult maksudele, mida maksavad juhtivad ettevõtjad. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et terase- ja kaevandussektorist pärinev maksutulu suunatakse peamiselt kohalike föderaalüksuste eelarvetesse. Isegi kui see tuluallikas ei ole mõeldud föderaaleelarve jaoks ja valitsus ei kasuta seda otse oma sõjakulude tarvis, võimaldab see nimelt siiski sel valitsusel üldiselt – tegemata vahet vastavalt sellele, kas tulu pärineb föderaaleelarvest või piirkondlikest eelarvetest – suunata rohkem vahendeid oma tegevusse, mille eesmärk on kahjustada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.
Järelikult ei teinud nõukogu hindamisviga, kui otsustas hageja nime kõnealustesse loeteludesse kanda ja hiljem sinna jätta.
Vastates hageja argumendile, et kriteeriumi g kohaldamine nõukogu poolt on diskrimineeriv, kuna nimetatud kriteerium puudutab üksnes Vene kodakondsusega ettevõtjaid ja ettevõtteid, jättes kõrvale välismaised ettevõtted, tõdes Üldkohus, et see kriteerium ei puuduta mitte nimetatud isikute kodakondsust, vaid kõiki füüsilisi isikuid, kes on juhtivad ettevõtjad selle kriteeriumi tähenduses. Järelikult võivad isikud, keda kõnealused piiravad meetmed puudutavad, olla mis tahes kodakondsusega, kui nad vastavad kõnealusele kriteeriumile.
Mis puudutab väidetavat proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist, siis leidis Üldkohus, arvestades kõnealuste piiravate meetmetega taotletavate eesmärkide – mis kuuluvad laiema rahu säilitamise püüde alla – ülimat olulisust, et nende hageja suhtes kohaldamisest tulenevad negatiivsed tagajärjed ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalsed. Seda kinnitab nõukogu teguviis, mis seisneb selles, et ta laiendab olukorra Ukrainas halvenemise tõttu järk-järgult nende isikute ja üksuste ringi, keda kõnealused piiravad meetmed puudutavad, et saavutada taotletavad eesmärgid. Lisaks on need meetmed taotletavaid üldise huvi eesmärke arvestades sobivad ja vajalikud, kuna alternatiivsed ja vähem piiravad meetmed ei võimalda taotletavaid eesmärke sama tõhusalt saavutada. Proportsionaalsuse põhimõtet ei ole järelikult rikutud.
Seoses põhiõiguste rikkumisega, millele hageja viitas, märkis Üldkohus, et vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõikes 1 ettenähtule ei ole põhiõigused absoluutsed õigused ja neid võib piirata, tingimusel et asjaomased piirangud on ette nähtud seadusega, arvestavad asjaomase põhiõiguse olemust ja on proportsionaalsuse põhimõtet arvestades vajalikud ning vastavad liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele. Üldkohus leidis, et käesolevas asjas on need tingimused täidetud. Ta märkis lisaks, et piiravad meetmed ei ole karistusõiguslikud ega kahjusta seega Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1 tunnustatud õigust süütuse presumptsioonile. Seega ei ole hageja põhiõiguste piirangud, mis tulenevad tema suhtes vaidlustatud aktidega kehtestatud piiravatest meetmetest, ebaproportsionaalsed ega muuda neid akte õigusvastaseks.
Kuna nõukogule etteheidetava tegevuse õigusvastasuse tingimus ei ole täidetud, otsustas Üldkohus lõpuks, et liidu lepinguvälist vastutust ei saa kohaldada, ning jättis seetõttu hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata.