Kohtuasi T‑657/13

BH Stores BV

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi ALEX taotlus – Siseriiklikud sõnamärgid ja siseriiklik kujutismärk ALEX – Suhtelised keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Apellatsioonikojale esitatud kaebuse vastuvõetavus – Põhjendamiskohustus – Määruse nr 207/2009 artikkel 75 – Vastandatud kaubamärkidega tähistatud kaupade ja teenuste sarnasuse puudumine – Segiajamise tõenäosuse puudumine

Kokkuvõte – Üldkohtu (seitsmes koda laiendatud koosseisus) 2. juuli 2015. aasta otsus

1.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Apellatsioonikoja poolt vastulausemenetluse kohta tehtud otsuse õiguspärasus – Vaidlustamine uutele faktidele viidates – Lubamatus – Liidu õiguse tõlgendamisel sellise liidu, liikmesriigi või rahvusvahelise kohtupraktika kasutamine, millele Siseturu Ühtlustamiseast talitustes ei ole tuginetud – Lubatavus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 65)

2.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa – Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene – ELTL artikliga 296 identne ulatus

(ELTL artikkel 296; nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 75 esimene lause)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti otsused – Võrdse kohtlemise põhimõte – Hea halduse põhimõte – Ühtlustamisameti varasem otsustuspraktika

(nõukogu määrus nr 207/2009)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Sõnamärk ALEX ning sõna‑ ja kujutismärgid ALEX

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

6.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – 54550 / Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus – Erineva otstarbega kahe kaubakategooria vaheline kattuvusala (nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 25 ja 26)

2.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 75 esimese lause kohaselt peavad Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) otsused olema põhjendatud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on see kohustus sama ulatusega kui ELTL artikli 296 teises lõigus ette nähtu, ning selle artikli kohaselt nõutavad põhjendused peavad selgelt ja ühemõtteliselt väljendama akti andnud isiku kaalutlusi. Nimelt on Siseturu Ühtlustamise Ameti otsuste põhjendamise kohustusel kahetine eesmärk võimaldada huvitatud isikutel oma õiguste kaitsmise huvides mõista võetud meetme põhjendusi ja liidu kohtul teostada kontrolli otsuse õiguspärasuse üle.

Kohtupraktika kohaselt tuleb küsimus otsuse põhjenduse neile nõuetele vastavuse kohta lahendada mitte üksnes otsuse sõnastust, vaid ka selle konteksti ja kõiki valdkonda reguleerivaid õigusnorme arvestades.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea apellatsioonikoda siiski esitama ammendavat ning üksikasjalikku ülevaadet tema menetluse poolte igast arutluskäigust. Põhjendus võib seega olla kaudne, tingimusel et see võimaldab asjassepuutuvatel isikutel aru saada, miks kõnealune otsus on tehtud, ning kui pädeval kohtul on piisavalt teavet kontrolli teostamiseks. Piisab kui apellatsioonikoda esitab otsuse ülesehituse seisukohalt olulise tähtsusega faktid ja õiguslikud kaalutlused.

(vt punktid 29–31)

3.      Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja poolt määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta alusel tähise ühenduse kaubamärgina registreerimise kohta käivate otsuste vastuvõtmise puhul on tegemist piiratud pädevuse, mitte aga kaalutlusõiguse teostamisega. Seetõttu tuleb nende otsuste seaduslikkust hinnata üksnes nimetatud määruse alusel, nii nagu seda on tõlgendanud liidu kohus, ja mitte apellatsioonikodade varasema otsustuspraktika põhjal.

Siiski on Siseturu Ühtlustamise Amet on kohustatud teostama oma pädevust kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega nagu võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtted. Kaht viimati nimetatud põhimõtet arvestades peab Siseturu Ühtlustamise Amet ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse läbivaatamisel võtma arvesse sarnaste taotluste kohta tehtud otsuseid ning uurima eriti tähelepanelikult, kas tuleb teha samaväärne otsus või mitte. Võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtete järgimisel peab aga arvestama seaduslikkuse põhimõttega. Seetõttu ei saa ükski Siseturu Ühtlustamise Ameti menetluse pool enda huvides tugineda kolmanda isiku kasuks toime pandud õigusnormi rikkumisele, et saavutada identse otsuse tegemine. Peale selle peab õiguskindluse ja hea halduse põhimõtte kohaselt iga registreerimistaotluse kontrollimine olema range ja täielik ning tuleb läbi viia igal konkreetsel juhul.

Lisaks on ühenduse kaubamärgikord iseseisev süsteem, mis koosneb normide kogumist ja edendab sellele ainuomaseid eesmärke ning seda kohaldatakse lahus, mis tahes liikmesriigi süsteemist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriigis tehtud varasem registreering üksnes asjaolu, mida võib ühenduse kaubamärgi registreerimisel arvesse võtta, ilma et see oleks määrav.

(vt punktid 42, 90 ja 92)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 48, 49 ja 95)

5.      Saksamaa üldsuse seisukohalt ei ole määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses tõenäoline sõnalise tähise ALEX, mille registreerimist ühenduse kaubamärgina taotletakse Nizza kokkuleppe klassi 28 kuuluvate „laste vannilelude” ning „lapsi harivate ja arendavate tegelusmänguasjade” jaoks, segiajamine varem Saksamaal sama klassi kuuluvate „sporditarvete” jaoks registreeritud sõnamärkidega ALEX ja kujutismärgiga ALEX, sest tegemist ei ole sarnaste kaupadega.

Esiteks erineb taotletud kaubamärgiga hõlmatud mänguasjade olemus varasemate kaubamärkidega tähistatud „sporditarvete” omast. Eeskätt võimaldab just „lapsi harivate ja arendavate tegelusmänguasjade” jaoks lihtsustatud ja vähendatud kuju olemasolu eristada neid „sporditarvetest” ja vältida nende omavahel segi ajamist. „Lapsi harivad ja arendavad tegelusmänguasjad” – nagu nimetuski viitab – on mõeldud suhteliselt väikestele lastele ja need erinevad „sporditarvetest” (isegi neid imiteerides) vähema tehnilisuse, erineva välimuse (väiksemad, kergemad), direktiivile 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta vastavaks kohandatud ohutustaseme ja üldjuhul madalama hinna poolest. Hageja viidatud näide taotletud kaubamärgiga tähistatud kaupadest on vähendatud suuruses golfikomplekt, mis on kohandatav laste kasvuga ning mille kepid ei ole õige golfikepi täpsusega ja on valmistatud kergest plastikust. See põhjenduskäik kehtib veel enam „laste vannilelude” puhul, millel puudub „sportlik” vaste.

Teiseks on vastandatud kaupade otstarve sisuliselt erinev. „Sporditarbed” on ette nähtud füüsiliste harjutuste abil keha treenimiseks, samas kui „lapsi harivad ja arendavad tegelusmänguasjad” on mõeldud lastele meelelahutuseks ja ühtlasi nende õpetamiseks. Lisaks sellele on „vannilelud” mõeldud ilmselgelt ainuüksi väikestele lastele meelelahutuseks. Nimelt on „laste vannilelude” puhtalt meelelahutuslik eesmärk veelgi ilmsem kui „lapsi harivate ja arendavate tegelusmänguasjade” puhul.

Kuna vastandatud kaubamärkidega hõlmatud kaupade olemus ja otstarve on erinevad, siis ei ole nad omavahel asendatavad ega konkureeri seega omavahel. Kuigi sõltuvalt olukorrast võivad asjaomased kaubad olla mõnel juhul teataval määral omavahel asendatavad, on selline võimalus igal juhul ainult ühes suunas, st üksnes taotletava kaubamärgiga hõlmatud teatavate kaupade tarbijad võivad nende mänguasjade hinnatõusu korral otsustada varasemate kaubamärkidega tähistatud vastavate „sporditarvete” kasuks. On ilmne, et isegi „sporditarvete” hinnatõusu korral ei otsusta nende tarbijad kõnealuste mänguasjade kasuks, et asendada nendega õigeid „sporditarbeid”.

Mis kolmandaks puutub vastandatud kaubamärkidega hõlmatud kaupade tootmis‑ ja turustuskanalitesse, siis need on erinevad.

Kui vastandatud kaubad ei ole üldse sarnased, siis isegi tähiste identsust arvestades ei saa segiajamine olla tõenäoline, sest ei ole täidetud üks määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaldamise vältimatutest tingimustest, nimelt kaupade identsus või sarnasus.

(vt punktid 50, 51, 59, 61, 67, 70, 71, 74, 80 ja 97)

6.      Nimelt ei ole see, et otstarve (nt füüsiline tegevus) ei ole muud otstarvet (nt vaba aja veetmine) välistav ning mõlemad otstarbed võivad kaubas „seguneda”, takistuseks võimalusele määratleda kauba domineeriv, teisisõnu „esmane” otstarve. Seega tuleb „kasutusviisi” all mõista kauba kasutusviisi üldjuhul, mitte tuletatud või juhuslikku kasutusviisi. Järelikult ei tähenda sisuliselt erineva otstarbega kahe kaubakategooria vaheline teatav „jätkuvussuhe” või kattuvusala seda, et kõik nende kaubakategooriate kaubad on tingimata sarnased. Lisaks võib tarbija kahte kaupa tajuda erinevatena vaatamata sellele, et need kaubad võivad teatud ulatuses olla sama vajaduse rahuldamiseks.

(vt punktid 64–66)