Kohtuasi T-171/06

Laytoncrest Ltd

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi TRENTON taotlus – Varasem ühenduse sõnamärk LENTON – Õigus olla ära kuulatud – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikkel 73 ja määruse (EÜ) nr 2868/95 eeskiri 54 – Kaubamärgitaotluse tagasivõtmise puudumine – Määruse nr 40/94 artikli 44 lõige 1 – Kohustus teha otsus olemasolevate tõendite põhjal – Määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõige 3 ja eeskirja 50 lõige 1

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti otsused – Kaitseõiguste tagamine

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikkel 73; komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskiri 54)

2.      Ühenduse kaubamärk – Registreerimiskord – Taotluse tagasivõtmine, piiramine ja muutmine – Ainult taotlejale kuuluv õigus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 44 lõige 1)

3.      Ühenduse kaubamärk – Kolmandate isikute märkused ja vastulause – Vastulause menetlemine – Taotleja hoidumine ühtlustamisameti vastulause- ja kaebemenetluses osalemisest

(Komisjoni määrus nr 2868/95, artikli 1 eeskirja 20 lõige 3 ja eeskirja 50 lõige 1)

1.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 73 kohaselt märgitakse Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) otsustes põhjused, millel need rajanevad, ning nende aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. Määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94) eeskirjas 54 on sätestatud, et kui ühtlustamisamet leiab, et õiguste kaotamine tuleneb ühest nimetatud määrustest, ilma et selle kohta oleks tehtud eraldi otsust, siis teatab ta asjaomasele isikule sellest ja juhib tema tähelepanu sellele, et viimasel on võimalus kahe kuu jooksul arvates nimetatud teate saamisest taotleda selles küsimuses ühtlustamisameti otsust.

Isegi kui eeldada, et apellatsioonikoda võib menetluslikku tegevusetust ühtlustamisameti vastulause‑ ja kaebemenetluses käsitada kui tõendit selle kohta, et ühenduse kaubamärgi taotleja kaotas huvi selle kaubamärgi registreerimise vastu ja seega võttis vaikimisi oma taotluse tagasi, rikub apellatsioonikoja otsus, milles käsitletakse taotluse esitaja tegevusetust menetluses taotleja poolt kaubamärgitaotluse vaikimisi tagasivõtmisena, igal juhul määruse nr 40/94 artiklit 73 ja määruse nr 2868/95 eeskirja 54 ja tuleb seega tühistada, kui kõnealune apellatsioonikoda ei ole üheski menetlusstaadiumis taotlejat teavitanud oma kavatsusest selline otsus teha.

(vt punktid 33–35)

2.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 44 lõike 1 kohaselt „[võib] [t]aotluse esitaja […] ühenduse kaubamärgi taotluse igal ajal tagasi võtta või piirata selles loetletud kaupade või teenuste nimekirja”.

Seda sätet tõlgendatakse nii, et kaupade ja teenuste loetelu piiramise õigus on üksnes ühenduse kaubamärgi taotlejal, kes võib igal ajal esitada sellekohase taotluse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused). Selles kontekstis peab ühenduse kaubamärgi taotluse osaline või täies ulatuses tagasivõtmine või selles sisalduva kaupade või teenuste loetelu piiramine toimuma sõnaselgelt ja tingimusteta.

Kõnealune säte viitab ainult ühenduse kaubamärgi taotlejale, mitte ühtlustamisameti apellatsioonikojale. Apellatsioonikoda ei saa seega nimetatud sättele tugineda selleks, et asudes taotleja asemele, käsitada taotleja menetluslikku tegevust taotleja poolt kaubamärgitaotluse vaikimisi tagasivõtmisena.

Järelikult ei tulene nimetatud sättest, et ainuüksi asjaolust, et taotleja hoidus ühtlustamisameti vastulause‑ ja kaebemenetluses osalemast, saab järeldada, et ta võttis oma ühenduse kaubamärgi taotluse tagasi.

(vt punktid 41, 42, 44 ja 46)

3.      Määruse nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) eeskirja 20 lõikes 3, mis reguleerib vastulausete menetlemist, on sätestatud, et „[k]ui taotleja oma seisukohta ei esita, teeb [ühtlustamisamet] vastulause kohta otsuse [väljendi „menetleb vastulauset” asemel on kasutatud täpsemat vastet „teeb vastulause kohta otsuse”] talle varem esitatud tõendite alusel”. Samuti on määruse nr 2868/95 eeskirja 50 lõikes 1 sätestatud, et „[k]ui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kaebuse menetlusele mutatis mutandis sätteid, mis kehtivad menetluste puhul osakonnas, kelle otsuse peale kaevatakse”.

Vastupidise sätte puudumise tõttu on apellatsioonikoda seega kohustatud kohaldama määruse nr 2868/95 eeskirja 20 lõiget 3 ja sellest tulenevalt ei saa taotleja menetluslikku tegevusetust vastulause‑ ja kaebemenetluses samastada olukorraga, kus taotleja on oma kaubamärgitaotluse vaikimisi tagasi võtnud.

(vt punktid 54 ja 55)