Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein oikeus (Soome) 23. aprillil 2021 – A versus B

(kohtuasi C-262/21)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein oikeus

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: A

Vastustaja: B

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/20031 , mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (edaspidi „Brüsseli IIa määrus“) artikli 2 punkti 11, mis käsitleb lapse ebaseaduslikku äraviimist, tuleb tõlgendada nii, et sellele kvalifikatsioonile vastab olukord, kus üks vanematest viib lapse teise vanema nõusolekuta lapse hariliku viibimiskoha riigist teise liikmesriiki, mis on liikmesriik, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/20132 (edaspidi „Dublini III määrus“) alusel ametiasutuse tehtud üleviimisotsuse kohaselt vastutav liikmesriik?

Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb Brüsseli IIa määruse artikli 2 punkti 11, mis käsitleb lapse ebaseaduslikku kinnihoidmist, tõlgendada nii, et sellele kvalifikatsioonile vastab olukord, kus lapse hariliku viibimiskoha liikmesriigi kohus tühistas ametiasutuse otsuse asja läbivaatamise üleviimise kohta, kuid lapsel, kelle tagasitoomise korraldus antakse, ei ole hariliku viibimiskoha riigis enam kehtivat elamisluba, ega õigust kõnesolevasse riiki siseneda või seal elada?

Kas juhul, kui võttes arvesse vastust esimesele ja teisele küsimusele, tuleb Brüsseli IIa määrust tõlgendada nii, et tegemist on lapse ebaseadusliku äraviimise või kinnihoidmisega ning et ta tuleb seega oma hariliku viibimiskoha riiki tagasi saata, on 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punkti b vaja tõlgendada nii, et see ei võimalda last tagasi tuua kas:

sel põhjusel, et on tõsine oht selle sätte tähenduses, et niisuguse rinnalapse tagasitoomine, kelle eest ema isiklikult hoolitses, põhjustab talle – kui ta tuuakse tagasi üksi – füüsilisi või psüühilisi kannatusi või asetab ta muul viisil talumatusse olukorda, või

sel põhjusel, et hariliku viibimiskoha riigis kantakse lapse eest hoolt ja pannakse ta kas üksi või koos emaga varjupaika, mis näitaks, et on tõsine oht selle sätte tähenduses, et lapse tagasitoomine põhjustab talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi või asetab ta muul viisil talumatusse olukorda, või siis

sel põhjusel, et laps, kellel ei ole kehtivat elamisluba, satub talumatusse olukorda selle sätte tähenduses?

Kas juhul, kui arvestades vastust kolmandale küsimusele, on 1980. aasta Haagi konventsiooni artikli 13 esimese lõigu punktis b nimetatud keeldumisaluseid võimalik tõlgendada nii, et lapse tagasitoomine võib põhjustada talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi või asetada ta muul viisil talumatusse olukorda, tuleb Brüsseli IIa määruse artikli 11 lõiget 4 koostoimes liidu põhiõiguste harta artiklis 24 ja selles määruses kasutatud mõistega „lapse huvid“ tõlgendada nii, et olukorras, kus ei lapsel ega emal ei ole lapse hariliku viibimiskoha riigis kehtivat elamisluba ning neil ei ole seega ei õigust sellesse riiki siseneda ega seal elada, peab lapse hariliku viibimiskoha riik tegema piisavad korraldused, et tagada lapse ja tema ema seaduslik viibimine kõnesolevas liikmesriigis? Kas juhul, kui lapse hariliku viibimiskoha riigil on niisugune kohustus, tuleb liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõtet tõlgendada nii, et riik, kes lapse üle annab, võib selle põhimõtte kohaselt eeldada, et lapse hariliku viibimiskoha riik täidab neid kohustusi, või nõuavad lapse huvid, et hariliku viibimiskoha riigi asutustelt saadakse täpsustusi konkreetsete meetmete kohta, mis on lapse kaitseks võetud ja võetakse, et liikmesriik, kes lapse üle annab, võiks eelkõige hinnata, kas need meetmed on lapse huve arvestades piisavad?

Kas juhul, kui lapse hariliku viibimiskoha riigil ei ole eespool, neljandas eelotsus küsimuses nimetatud kohustust võtta piisavad meetmed, tuleb 1980. aasta konventsiooni artiklit 20 põhiõiguste harta artiklist 24 lähtudes eespool, kolmanda eelotsuse küsimuse punktides i−iii nimetatud olukordades tõlgendada nii, et see artikkel on lapse tagasitoomisel takistuseks, sest võib asuda seisukohale, et lapse tagasitoomine on selle sätte tähenduses vastuolus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse aluspõhimõtetega?

____________

1 Nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT 2003, L 338, lk 1; ELT eriväljaanne 19/06, lk 243).

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT 2013, L 180, lk 31).