Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Korkein hallinto-oikeus (Soome) 27. aprillil 2021 – A

(kohtuasi C-270/21)

Kohtumenetluse keel: soome

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Korkein hallinto-oikeus

Põhikohtuasja pooled

Apellant: A

Menetlusse astuja: Opetushallitus

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi „kutsekvalifikatsioonide direktiiv“) (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiviga 2013/55/EL)1 artikli 3 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et reguleeritud kutsealaks tuleb pidada kutseala, mille puhul – ühelt poolt – on kvalifikatsiooninõuded kindlaks määratud liikmesriigi haridusministri määrusega, koolieelse lasteasutuse õpetajalt nõutud pedagoogilise kompetentsuse sisu on sätestatud kutsestandardis ja liikmesriik on kandnud koolieelse lasteasutuse õpetaja kutseala komisjoni loodud reguleeritud kutsealade andmebaasi, kuid mille puhul – teiselt poolt – tuleneb kõnealuse kutseala kvalifikatsiooninõudeid reguleeriva määruse sõnastusest, et kvalifikatsiooninõuete täidetuse hindamisel, eelkõige pedagoogilise kompetentsuse hindamisel on tööandjal kaalutlusõigus ning pedagoogilise kompetentsuse tõendamise viisi ei ole kõnealuses määruses ega muudes seadustes, määrustes või haldusnormides reguleeritud?

2.    Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: Kas päritoluliikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kutsekvalifikatsiooni puudutavat tunnistust, mille saamine eeldab töökogemust kõnealusel kutsealal, saab pidada pädevuskinnituseks või muuks kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks kutsekvalifikatsioonide direktiivi artikli 13 lõike 1 tähenduses, kui tunnistuse väljastamise aluseks olev kutsealane töökogemus on omandatud päritoluliikmesriigis, kuid seda ajal, mil riik oli nõukogude sotsialistlik vabariik, ning samuti vastuvõtvas liikmesriigis, ent pärast päritoluriigi taasiseseisvumist ei ole selles riigis kutsealal töötatud?

3.    Kas kutsekvalifikatsioonide direktiivi artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kutsekvalifikatsioon, mis põhineb kutsediplomil, mis on omandatud liikmesriigi territooriumil asunud haridusasutuses ajal, mil liikmesriik ei olnud iseseisev riik, vaid oli nõukogude sotsialistlik vabariik, samuti kutsealasel töökogemusel, mis omandati sama diplomi alusel kõnealuses nõukogude sotsialistlikus vabariigis enne liikmesriigi taasiseseisvumist, tuleb pidada kolmandas riigis omandatud kutsekvalifikatsiooniks, millest tulenevalt on selle kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks nõutav täiendav kolmeaastane kutsealane töökogemus, mis on omandatud päritoluliikmesriigis pärast selle taasiseseisvumist?

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta direktiiv 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) (ELT 2013, L 354, lk 132).