Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht (Austria) 28. aprillil 2021 – EPIC Financial Consulting Ges.m.b.H. versus Austria Vabariik ja Bundesbeschaffung GmbH

(kohtuasi C-275/21)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesverwaltungsgericht

Põhikohtuasja pooled

Taotluse esitaja: EPIC Financial Consulting Ges.m.b.H.

Vastustajad: Austria Vabariik, Bundesbeschaffung GmbH

Eelotsuse küsimused

1.    Kas direktiivi 89/665/EMÜ1 (muudetud direktiiviga 2014/23/EL2 ) alusel Austria Bundesverwaltungsgerichtis (föderaalne halduskohus) toimuv vaidlustusmenetlus on tsiviil- ja kaubandusasi määruse (EL) nr 1215/20123 artikli 1 lõike 1 tähenduses? Kas eespool viidatud vaidlustusmenetlus on vähemasti tsiviilasi ELTL artikli 81 lõike 1 tähenduses?

2.    Kas võrdväärsuse põhimõtet tuleb muid liidu õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et see annab isikule liikmesriigi vastu subjektiivsed õigused ja ei luba kohaldada Austria riigisiseseid õigusnorme, mille kohaselt peab kohus enne seda, kui ta vaatab läbi vaidlustuse, millega on vaidlustatud avaliku sektori hankija eraldi vaidlustatav otsus, kindlaks tegema hankemenetluse liigi ja hankelepingu (eeldatava) maksumuse ning nende eraldi vaidlustatavate otsuste arvu, mille peale on esitatud vaidlustus, ning välja selgitama, millistes hankemenetlustes on kõnealused otsused tehtud, samuti kindlaks tegema teatud hankemenetluse osad, et seejärel saaks pädeva kohtukolleegiumi eesistuja-kohtunik esitada tasu tagantjärele sissenõudmiseks täiendava tasu maksmise nõude ja juhul, kui tasu jäetakse maksmata, teha enne vaidlustuse läbi vaatamata jätmist või sellega samal ajal vaidlustuse läbivaatamise pädevusega kohtukolleegiumile ülesandeks menetlusega seotud tasu sisse nõuda, kusjuures vastasel juhul nõude esitamise õigus kaob, samal ajal kui Austria muudes tsiviilkohtuasjades – nagu kahju hüvitamise hagid või konkurentsi rikkumisele tuginedes esitatud rikkumisest hoidumise hagid – ei takista tasu maksmata jätmine hagi läbivaatamist, ilma et see piiraks õiguskaitse eest teatud summas tasuda tuleva tasu küsimust; samuti ei too Austrias haldusotsuste peale esitatud kaebuste eest tasu maksmata jätmine või halduskohtute otsuste peale Verfassungsgerichtshofile (konstitutsioonikohus) või Verwaltungsgerichtshofile (Austria kõrgeim halduskohus) esitatud kaebuste või kassatsioonkaebuste eest tasu maksmata jätmine kaasa kaebuse läbi vaatamata jätmist?

2.1.    Kas võrdväärsuse põhimõtet tuleb muid liidu õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selliste Austria õigusnormide kohaldamine, mis näevad ette, et enne direktiivi 89/665 (muudetud direktiiviga 2014/23) artikli 2 lõike 1 punktis a ette nähtud ajutiste meetmete võtmise taotluse läbivaatamist peab kohtukolleegiumi esimees ainukohtunikuna tulenevalt sellest, et kindlasummaline tasu on jäetud tasumata, esitama tasu maksmise nõude ja jätma ajutiste meetmete võtmise taotluse tasu maksmata jätmise tõttu läbi vaatamata, samal ajal kui tsiviilasjades ei tule Austrias koos hagiga esitatud ajutiste meetmete võtmise taotluse eest vastavalt kohtukulude seadusele esimese astme kohtus põhimõtteliselt täiendavat kindlasummalist tasu maksta ning eraldi tasu ei tule maksta ka aktsessoorsete peatava mõju omistamise taotluste eest, mis esitatakse koos kaebusega halduskohtule, kassatsioonkaebusega Verwaltungsgerichtshofile (Austria kõrgeim halduskohus) või kaebusega Verfassungsgerichtshofile (konstitutsioonikohus) ja millel on samasugune õiguskaitsega seotud eesmärk nagu ajutiste meetmete võtmise taotlusel?

3.    Kas direktiivi 89/665 (muudetud direktiiviga 2014/24) artikli 1 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb vaidlustusi menetleda võimalikult kiiresti, tuleb liidu õiguse muid õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et kiire tegutsemise nõue annab subjektiivse õiguse kiirele vaidlustusmenetlusele ja ei luba kohaldada Austria riigisiseseid õigusnorme, mille kohaselt peab kohus ka läbipaistmatute hankemenetluste puhul enne seda, kui ta vaatab läbi vaidlustuse, millega palutakse tühistada avaliku sektori hankija eraldi vaidlustatav otsus, tegema kindlaks hankemenetluse liigi ja lepingu (eeldatava) maksumuse ning nende eraldi vaidlustatavate otsuste arvu, mille peale on esitatud vaidlustus, ning välja selgitama, millistes hankemenetlustes on kõnealused otsused tehtud, samuti kindlaks tegema teatud hankemenetluse osad, et seejärel saaks pädeva kohtukolleegiumi eesistuja-kohtunik esitada tasu tagantjärele sissenõudmiseks täiendava tasu maksmise nõude ja juhul, kui tasu jäetakse maksmata, teha enne vaidlustuse läbi vaatamata jätmist või sellega samal ajal vaidlustuse läbivaatamise pädevusega kohtukolleegiumile ülesandeks menetlusega seotud tasu vaidlustuse esitajalt sisse nõuda, kusjuures vastasel juhul vaidlustuse esitamise õigus kaob?

4.    Kas põhiõiguste harta4 artiklis 47 sätestatud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele tuleb, arvestades direktiivi 2014/24/EL5 artikli 18 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse nõuet ja liidu muid õigusnorme, tõlgendada nii, et see ei luba kohaldada Austria riigisiseseid õigusnorme, mille kohaselt peab kohus ka läbipaistmatute hankemenetluste puhul enne seda, kui ta vaatab läbi vaidlustuse, millega palutakse tühistada avaliku sektori hankija eraldi vaidlustatav otsus, tegema kindlaks hankemenetluse liigi ja lepingu (eeldatava) maksumuse ning nende eraldi vaidlustatavate otsuste arvu, mille peale on esitatud vaidlustus, ning välja selgitama, millistes hankemenetlustes on kõnealused otsused tehtud, samuti kindlaks tegema teatud hankemenetluse osad, et seejärel saaks pädeva kohtukolleegiumi eesistuja-kohtunik esitada tasu tagantjärele sissenõudmiseks täiendava tasu maksmise nõude ja juhul, kui tasu jäetakse maksmata, teha enne vaidlustuse läbi vaatamata jätmist või sellega samal ajal vaidlustuse läbivaatamise pädevusega kohtukolleegiumile ülesandeks menetlusega seotud tasu vaidlustuse esitajalt sisse nõuda, kusjuures vastasel juhul vaidlustuse esitamise õigus kaob?

5.    Kas võrdväärsuse põhimõtet tuleb muid liidu õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et see annab isikule liikmesriigi vastu subjektiivsed õigused ja ei luba kohaldada Austria riigisiseseid õigusnorme, mis näevad ette, et direktiivi 89/665 kehtivas redaktsioonis ette nähtud hankija otsuse peale esitatud vaidlustuse eest (või kahjuhüvitise saamise eesmärgil hankelepingu sõlmimise õigusvastasuse tuvastamise nõude eest) kindlasummalise tasu tasumata jätmise korral peab (nüüd vaid) halduskohtu kolleegium kui õiguskaitseorgan esitama tasumata kindlasummalise tasu nõude (millega kaasnevad tasu maksmiseks kohustatud isiku piiratud õiguskaitsevõimalused), samal ajal kui tsiviilasjades esitatavate hagide ja õiguskaitsevahendite kasutamise tasu nõutakse sisse otsusega vastavalt kohtukulude seadusele ja tasud, mis tuleb maksta halduskohtule või Verfassungsgerichtshofile (konstitutsioonikohus) esitatud kaebuste eest või Verwaltungsgerichtshofile (Austria kõrgeim halduskohus) esitatud kassatsioonkaebuste eest, nõuab üldjuhul sisse maksuasutus, kelle otsuse peale (tasu sisse nõudmise otsus) saab alati esitada kaebuse halduskohtule ja seejärel omakorda kassatsioonkaebuse Verwaltungsgerichtshofile (Austria kõrgeim halduskohus) või kaebuse Verfassungsgerichtshofile (konstitutsioonikohus)?

6.    Kas direktiivi 89/665 (muudetud direktiiviga 2014/23) artikli 1 lõiget 1 tuleb liidu muid õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et raamlepingu sõlmimine üheainsa ettevõtjaga on direktiivi 2014/24 artikli 33 lõike 3 kohaselt lepingu sõlmimine direktiivi 89/665 (muudetud direktiiviga 2014/23) artikli 2a lõike 2 tähenduses ja seega hankija otsus, millega nähakse ette raamlepingu sõlmimine ühe ettevõtjaga vastavalt direktiivi 2014/24 artikli 33 lõikele 3, on lepingu sõlmimise otsus vastavalt direktiivi 89/665 (muudetud direktiiviga 2014/23) artikli 2a lõikele 1?

6.1.    Kas direktiivi 2014/24 artikli 33 lõike 3 sõnastust „sellel raamlepingul põhinevad hankelepingud“ tuleb tõlgendada nii, et raamlepingul põhineva hankelepinguga on tegemist siis, kui hankija sõlmib sõnaselgelt raamlepingule tuginedes hankelepingu? Või tuleb viidatud sõnastust „sellel raamlepingul põhinevad hankelepingud“ tõlgendada nii, et juhul, kui raamlepingu kogumaht on Euroopa Kohtu otsuse C-216/176 (punkt 64) tähenduses juba ammendatud, ei ole enam tegemist algselt sõlmitud raamlepingul põhineva hankelepinguga?

6.2.    Juhul kui kuuenda küsimuse esimesele alaküsimusele vastatakse jaatavalt:

Kas direktiivi 2014/24 artikleid 4 ja 5 tuleb liidu muid õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et raamlepingul põhineva ühe lepingu eeldatav maksumus on alati direktiivi 2014/24 artikli 5 lõike 5 kohane eeldatav maksumus? Või on raamlepingul põhineva ühe lepingu eeldatav maksumus sama direktiivi artikli 4 kohaselt maksumus, mis tuleneb raamlepingul põhineva ühe lepingu eeldatava maksumuse määramisest sama direktiivi artikli 5 kohaldamisel?

7.    Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele tuleb liidu muid õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et see ei luba kohaldada õigusnorme, mis näevad ette, et riigihanget puudutavas kohtuasjas nimetatud hankija peab esitama kogu vajaliku teabe ja kõik vajalikud dokumendid – kusjuures vastasel korral võidakse tema kahjuks teha tagaseljaotsus –, kui hankija esindaja või töötaja, kes peab hankija nimel kõnealuse teabe esitama, satub teabe andmise või dokumentide esitamisega ohtu, et tema enda suhtes võidakse algatada kriminaaluurimine?

8.    Kas direktiivi 89/665 (muudetud direktiiviga 2014/24) artikli 1 lõikes 1 sätestatud nõuet, et läbivaatamismenetlus peab olema eelkõige tõhus, tuleb, arvestades põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja muid liidu õigusnorme, tõlgendada nii, et kõnealused sätted annavad isikule subjektiivsed õigused ja ei luba kohaldada riigisiseseid õigusnorme, mille kohaselt peab vaidlustuse esitanud isik nimetama oma vaidlustuses konkreetse hankemenetluse ja hankija otsuse, mis on eraldi vaidlustatav, olgugi et väljakuulutamiseta hankemenetluse korral ei tea vaidlustuse esitaja, kas hankija on sõlminud tema jaoks läbipaistmatul viisil otselepinguid vastavalt riigisisesele õigusele või on korraldanud vaidlustuse esitanud isiku jaoks läbipaistmatuid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi või on korraldanud ühe või mitu läbipaistmatut hankemenetlust, milles on tehtud üks või mitu vaidlustatavat otsust?

9.    Kas põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele tuleb liidu muid õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et kõnealune säte annab isikule subjektiivsed õigused ja ei luba kohaldada riigisiseseid õigusnorme, mille kohaselt on õiguskaitset taotleval vaidlustuse esitajal kohustus nimetada oma vaidlustuses konkreetne hankemenetlus ja konkreetne eraldi vaidlustatav otsus, olgugi et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul ei tea vaidlustuse esitanud isik, kas hankija on sõlminud tema jaoks läbipaistmatul viisil otselepinguid vastavalt riigisisesele õigusele või on korraldanud vaidlustuse esitanud isiku jaoks läbipaistmatuid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi või on korraldanud ühe või mitu läbipaistmatut hankemenetlust, milles on tehtud üks või mitu eraldi vaidlustatavat otsust?

10.    Kas põhiõiguste harta artiklis 47 sätestatud õigust õiglasele kohtulikule arutamisele tuleb liidu muid õigusnorme arvestades tõlgendada nii, et kõnealune säte annab isikule subjektiivsed õigused ja ei luba kohaldada riigisiseseid õigusnorme, mille kohaselt peab vaidlustuse esitanud isik tasuma kindlasummalist tasu, mille suurus ei ole talle vaidlustuse esitamise ajal teada, kuna väljakuulutamiseta hankemenetluse puhul ei tea vaidlustuse esitanud isik üldjuhul, kas hankija on sõlminud tema jaoks läbipaistmatul viisil väljakuulutamiseta otselepinguid vastavalt riigisisesele õigusele, kui suur on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse puhul lepingu eeldatav maksumus ja kui palju eraldi vaidlustatavaid otsuseid on juba tehtud?

____________

1     Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiiv riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT 1989, L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246).

2     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT 2014, L 94, lk 1).

3         Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT 2012, L 351, lk 1).

4 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT 2012, C 326, lk 391).

5     Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).

6 19. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato - Antitrust ja Coopservice (ECLI:EU:C:2018:1034).