Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administrativen sad Sofia-grad (Bulgaaria) 7. juunil 2023 – LF versus Zamestnik-predsedatel na Darzhavna agentsia za bezhantsite meti
(kohtuasi C-352/23, Changu1 )
Kohtumenetluse keel: bulgaaria
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Administrativen sad Sofia-grad
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: LF
Vastustaja: Zamestnik-predsedatel na Darzhavna agentsia za bezhantsite
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule,1 põhjendust 15, artikli 2 punkti h ja artiklit 3 tuleb tõlgendada nii, et need lubavad liikmesriigil kehtestada riigisiseseid nõudeid rahvusvahelise kaitse andmiseks kaastundest lähtuvalt või humanitaarsetel kaalutlustel, mis ei ole seotud direktiivi 2011/95 loogika ja mõttega vastavalt direktiivi 2011/95 põhjendusele 15 ja artikli 2 punktile h (muud liiki kaitse), või peab ka sellisel juhul riigisiseses õiguses ette nähtud võimalus anda kaitset „humanitaarpõhjustel“ vastavalt direktiivi 2011/95 artiklile 3 olema kooskõlas rahvusvahelise kaitse normidega?
2. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115 ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel1 , põhjendus 12 ja artikli 14 lõige 2 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklitega 1 ja 4 kohustavad liikmesriiki väljastama kolmandate riikide kodanikele kirjaliku kinnituse selle kohta, et nad viibivad riigis ebaseaduslikult, kuid neid ei saa veel tagasi saata?
3. Kas riigisiseses õiguslikus raamistikus, mille ainus säte, mis reguleerib kolmanda riigi kodaniku staatust „humanitaarpõhjustel“, sisaldub varjupaiga- ja pagulasseaduse (Zakon za ubezhishteto i bezhantsite) (edaspidi „ZUB“) artikli 9 lõikes 8, on selle riigisisese sätte tõlgendus, mis ei ole seotud direktiivi 2011/95 olemuse ja põhjendustega, kooskõlas direktiivi 2011/95 põhjendusega 15 ning artikli 2 punktiga h ja artikliga 3?
4. Kas tulenevalt harta artiklitest 1, 4 ja 7 on direktiivi 2011/95 kohaldamisel nõutav kontrollida, kas kolmanda riigi kodaniku pikaajaline viibimine liikmesriigis ilma seadustatud staatuseta, kujutab endast iseseisvat rahvusvahelise kaitse andmise alust, mis põhineb „kaalukatel humanitaarsetel põhjustel“?
5. Kas liikmesriigi positiivne kohustus tagada harta artiklite 1 ja 4 järgimine võimaldab ZUBi artikli 9 lõikes 8 ette nähtud riigisisest meedet tõlgendada laialt, minnes kaugemale direktiivis 2011/95 ette nähtud rahvusvahelise kaitse loogikast ja normidest, ning kas seda tuleb tõlgendada ainult harta artiklites 1 ja 4 sätestatud absoluutsete põhiõiguste tagamist silmas pidades?
6. Kas kaebaja olukorras olevale kolmanda riigi kodanikule ZUBi artikli 9 lõike 8 alusel kaitse andmisest keeldumine võib viia selleni, et liikmesriik ei täida oma kohustusi, mis tulenevad harta artiklitest 1, 4 ja 7?
____________
1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.
1 ELT 2011, L 337, lk 9.
1 ELT 2008, L 348, lk 98.