Kohtuasi T‑283/08 P‑DEP

Pavlos Longinidis

versus

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (Cedefop)

Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine – Advokaaditasu – Liidu organi esindamine advokaadi poolt – Kindlasummaline tasu – Esindaja reisi- ja elamiskulud – Tõlkekulud – Hüvitatavad kulud – Hageja majanduslik olukord

Kokkuvõte – Üldkohtu määrus (apellatsioonikoda), 11. detsember 2014

1.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Hüvitamisele kuuluvate kulude vaidlustamine – Mõiste – Sellise nõude puudumine, et pool, kellelt kohtukulud välja mõistetakse, esitab kohtukulude hüvitamise taotluse suhtes vastuväite

(Üldkohtu kodukord, artikli 92 lõige 1)

2.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste – Arvesse võetavad asjaolud – Selle poole majanduslik olukord, kellelt on kohtukulud välja mõistetud – Tähelepanuta jätmine

(Üldkohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

3.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Poolte vältimatud kulud – Mõiste – Liidu institutsiooni, organi või asutuse advokaadile makstavad tasud – Hõlmatus – Hagejate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine tulenevalt sellest, et teatavates asjades advokaati kasutatakse, teistes aga mitte – Puudumine

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

4.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Kohtukulude kindlaksmääramine, tuginedes taotleja esitatud täpsetele andmetele või nende puudumisel liidu kohtu õiglasele hinnangule – Advokaadi tasu kindla määra alusel – Mõju puudumine kohtu kaalutlusõigusele

(Üldkohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

5.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste – Mitme advokaadi osalemine – Tingimus – Eriliste asjaolude esinemine

(Üldkohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

6.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste – Poolte vältimatud kulud – Kohtuvälise tõlke kulud, mis on seotud liidu institutsioonide esitatud menetlusdokumentide tõlkimisega – Välistamine

(nõukogu määrus nr 1, muudetud määrusega nr 517/2013, artikkel 1; Üldkohtu kodukord, artikli 35 lõige 3, artikli 43 lõige 2, artikli 91 punkt b)

1.      Üldkohtu kodukorra artikli 92 lõige 1 sätestab, et kui hüvitatavate kulude üle tekib vaidlus, lahendab selle Üldkohus huvitatud poole taotlusel ja pärast vastaspoole seisukohtade ärakuulamist määrusega, mis ei kuulu edasikaebamisele.

Vältimaks seda, et kaoks nimetatud sättes ette nähtud sellise menetluse kasulik mõju, mille eesmärk on menetlusega seotud kohtukulude kohta lõpliku otsuse tegemine, ei saa nõustuda seisukohaga, et vaidlus nimetatud artikli tähenduses tekib ainult siis, kui kohtuvaidluse võitnud poole esitatud hüvitamise taotluse saanud pool on sellele sõnaselgelt ja täielikult vastu.

(vt punktid 12 ja 13)

2.      Üldkohtu kodukorra artikli 91 lõikest 1 tuleneb, et hüvitatavad kulud piirduvad ühelt poolt Üldkohtu menetlusega seotud kulude ning teiselt poolt kuludega, mis on sel eesmärgil olnud vältimatud. Seoses sellega, kuna üheski liidu õigusnormis ei ole määrasid reguleeritud, peab Üldkohus vabalt hindama kohtuasja faktilisi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eset ja laadi, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt, samuti kohtuasja keerukust, töömahtu, mida kohtumenetlus võis põhjustada menetluses osalenud advokaatidele, esindajatele või nõustajatele, ning poolte kohtuvaidlusega seotud majanduslikke huvisid. Üldkohus arvestab hüvitatavate kohtukulude summat kindlaks määrates kõigi kohtuasja asjaoludega kuni kohtukulude kindlaksmääramise kohtumääruse tegemiseni, sh kohtukulude kindlaksmääramise kohtumäärusega seotud vältimatute kuludega.

Seevastu selle poole majanduslik olukord, kellelt on kohtukulud välja mõistetud, ei ole hõlmatud kriteeriumidega, mida arvestades liidu kohus määrab kohtukulude kindlaksmääramise menetluses kindlaks hüvitatavad kulud.

(vt punktid 19–21 ja 67)

3.      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimesest lõigust, mida kohaldatakse Üldkohtule põhikirja artikli 53 esimese lõigu alusel, nähtub, et Euroopa Liidu institutsioonid on selles osas, kuidas nad kavatsevad ennast esindada või abistada liidu kohtus, vabad otsustama advokaadi abi kasutamise kasuks. Põhikirja selle sätte kohaldamiseks tuleb liidu organid samastada nimetatud institutsioonidega.

Pealegi tuleb märkida, et kuigi asjaolu, et liidu organ kasutas esindajat ja organivälist advokaati, ei mõjuta asjaomaste kulude võimalikku hüvitatavust, kuna miski ei võimalda neid kulusid põhimõtteliselt välistada, võib see mõjutada nende menetlusega seotud kulude summa kindlaksmääramist, mis lõpuks hüvitamisele kuuluvad. Seega juhul, kui kostjaks olev liidu organ otsustab kasutada advokaadi teenuseid teatud kohtuasjades, samas kui teistes kohtuasjades esindavad teda tema esindajad, ei ole tegemist hagejate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.

Mis tahes muu hinnang, mis seaks liidu asutuse õiguse nõuda advokaaditasu täielikku või osalist hüvitamist sõltuvusse tingimusest, et tõendatakse objektiivset vajadust advokaadi teenuste järele, kujutaks endast tegelikult kaudset piirangut Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimeses lõigus tagatud vabadusele ning paneks liidu kohtule kohustuse asendada teenistusüksuste töö korralduse eest vastutavate institutsioonide ja asutuste hinnang enda hinnanguga. Selline ülesanne ei ole aga kooskõlas Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 esimese lõigu ega sisestruktuuri alase pädevusega, mis liidu institutsioonidel ja asutustel liidu kohtutes oma kohtuasjade korraldamisel on.

(vt punktid 24–26)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 28 ja 31)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 50)

6.      Nende tõlgete kulusid, mida liidu institutsioonid peavad esitama Üldkohtusse kodukorra artikli 43 lõike 2 alusel, ei saa pidada hüvitatavateks kuludeks. Pealegi on Üldkohus ainult menetlusse astujate suhtes möönnud, et teatud tingimusel on tõlkekulud vältimatud.

Seoses sellega, mis puutub kreeka keeles hagi esitamisega liidu sellise organi vastu, mille esindajad ei valda seda keelt, siis kasutas see organ kreeka keelt oskavat organivälist advokaati, kelle kasutamist tuleb pidada piisavaks, et võimaldada nimetatud organil kohtumenetluse raames töötada kreeka keeles vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 35 lõikes 3 ette nähtud kohustustele ja vastavalt määrusele nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled), mida on muudetud määrusega nr 517/2013. Kui möönda, et tõlkekulud kujutavad endast hüvitatavaid kulusid, siis oleks tegemist keele alusel diskrimineerimisega, kuna liidu organil ei oleks selliseid kulusid tekkinud, kui hageja oleks valinud teise menetluskeele, mida nimetatud organis osatakse.

(vt punktid 61, 62 ja 64)