ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

26. juuni 2014

Kohtuasi T‑20/13 P

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Pensionid ja invaliidsustoetus – Töövõimetuse tõttu pensionile saatmine – Töövõimetuskomitee – Koosseis – Arstide nimetamine – Asjassepuutuva ametniku poolt teise arsti nimetamata jätmine – Teise arsti määramine Euroopa Kohtu presidendi poolt – Nimetatud esimese ja teise arsti vastastikusel kokkuleppel kolmanda arsti nimetamine – Personalieeskirjade II lisa artikkel 7 – Hagi rahuldamata jätmine esimeses kohtuastmes pärast seda, kui Üldkohus on saatnud kohtuasja tagasi uueks arutamiseks

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 6. novembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑41/06 RENV: Marcuccio vs. komisjon selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Luigi Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni käesoleva astme kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töövõimetus – Töövõimetuskomitee – Koosseis – Arstide nimetamine – Nimetatud esimese ja teise arsti vastastikusel kokkuleppel kolmanda arsti nimetamine või nimetamata jätmisel määramine Euroopa Kohtu presidendi poolt – Valiku muutmine pärast esimese ja teise arsti asendamist – Lubatavus

(Personalieeskirjad, II lisa artikkel 7)

2.      Ametnikud – Töövõimetus – Töövõimetuskomitee – Koosseis – Arstide nimetamine – Akti, millega algselt nimetati kolmas arst, tühistamata jätmine enne uue kolmanda arsti nimetamist – Uue kolmanda arsti nimetamine vormis, mis erineb algsest kolmanda arsti nimetamise aktist – Actus contrarius’e põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Personalieeskirjad, II lisa artikkel 7)

3.      Ametnikud – Töövõimetus – Töövõimetuskomitee – Koosseis – Arstide nimetamine – Valiku muutmine – Lubatavus

(Personalieeskirjad, II lisa artikkel 7)

4.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Lojaalsuskohustus – Mõiste – Ulatus –Kohustus teha töövõimetuskomitee nõudel viimasega koostööd

(Personalieeskirjad, artikkel 21)

5.      Ametnikud – Haiguspuhkus – Arstlik kontroll – Sisu – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 59 lõike 1 kolmas lõik)

6.      Ametnikud – Töövõimetus – Töövõimetuskomitee – Menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine – Ulatus

(Personalieeskirjad, III lisa artikli 9 teine ja kolmas lõik)

1.      Personalieeskirjade II lisa artikli 7 kolmandas lõigus on märgitud, et kui kolmanda arsti nimetamises ei suudeta kokku leppida kahe kuu jooksul pärast teise arsti nimetamist, määrab kolmanda arsti Euroopa Ühenduste Kohtu president ühe asjaomase osapoole taotluse põhjal omal äranägemisel. Personalieeskirjade II lisa artikli 7 esimese lõigu kohaselt nimetatakse kolmas arst institutsiooni ja asjaomase ametniku nimetatud kahe arsti vastastikusel kokkuleppel.

Nõnda nimetatud kahe arsti vastastikune kokkulepe selles, kes on kolmas arst, on ülimuslik Euroopa Kohtu presidendi poolt määramise suhtes, kuivõrd viimane võib sekkuda ja tema poolt määramine on kehtiv ainult juhul, kui kaks asjaomast arsti ei jõua kokkuleppele. Olukorras, kus algselt kas institutsiooni või asjaomase ametniku nimetatud arst või lausa mõlemad nimetatud arstid ei ole enam kättesaadavad ja nad tuleb seega asendada teiste arstidega, ei oleks selle komitee menetluse ladusa sujumise huvides see, kui need kaks arsti peaksid säilitama juba valitud kolmanda arsti. Institutsiooni ja asjaomase ametniku nimetatud arstidena peavad nad saama täielikult kasutada neile personalieeskirjade II lisa artikli 7 esimeses lõigus antud eelisõigusi. Need arstid peavad saama kolmanda arsti suhtes kokku leppida.

(vt punktid 89 ja 90)

2.      Töövõimetusmenetluses ei riku actus contrarius’e põhimõtet asjaolu, et uue kolmanda arsti nimetamisele ei eelnenud selle akti tühistamine, millega Euroopa Kohtu president määras omal äranägemisel töövõimetuskomiteesse algse kolmanda arsti, ega see, et uue kolmanda arsti nimetamine ei toimunud samas vormis, milles oli algse kolmanda arsti määramise akt. Personalieeskirjade II lisa artikli 7 esimeses lõigus on nimelt üksnes nõutud, et kolmas arst nimetataks institutsiooni ja asjaomase ametniku nimetatud kahe arsti vastastikusel kokkuleppel. Personalieeskirjade II lisa artikli 7 kolmanda lõigu eesmärk on üksnes korvata nende kahe arsti kokkuleppe puudumist. Erandjuhtudel asendab kolmanda arsti määramine Euroopa Kohtu presidendi äranägemisel seega kolmanda arsti nimetamist, mis üldjuhul toimub kahe asjassepuutuva arsti vastastikusel kokkuleppel. Järelikult ei saa määramine Euroopa Kohtu presidendi poolt olla laadilt erinev nimetamisest kahe asjassepuutuva arsti poolt. Niisiis ei ole kolmanda arsti nimetamine Euroopa Kohtu presidendi poolt õiguslik akt, vaid haldusakt.

(vt punkt 93)

Viide:

Üldkohus: 3. juuni 1997, kohtuasi T‑196/95: H vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑133 ja II‑403, punkt 80).

3.      Töövõimetuskomitee ühe või mitme liikme järkjärguline väljavahetamine ei muuda isegi juhul, kui see toob kaasa komitee kogu koosseisu muutumise, seda komiteed või tema volitusi automaatselt kehtetuks.

(vt punkt 100)

4.      Mitmekordne keeldumine teha töövõimetuskomiteega töövõimetusmenetluses koostööd ei ole kooskõlas kõigil ametnikel personalieeskirjade artikli 21 esimese lõigu kohaselt lasuva lojaalsus‑ ja koostöökohustusega.

(vt punkt 103)

Viide:

Üldkohus: 7. märts 1996, kohtuasi T‑146/94: Williams vs. kontrollikoda (EKL AR 1996, lk I‑A‑103 ja II‑329, punkt 96 ja seal viidatud kohtupraktika).

5.      Personalieeskirjade artikli 59 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt võib haiguspuhkusel olevalt ametnikult igal ajal nõuda institutsiooni korraldatud tervisekontrolli läbimist. Mis puudutab selle kontrolli sisu, siis institutsioon, kus ametnik töötab, otsustab vastavalt ametniku tervislikule olukorrale, mis liiki kontrolli ta peab vajalikuks või vältimatuks, isegi kui tegemist on psühhiaatrilise kontrolliga, ja liidu kohus saab kontrollida üksnes ilmse vea olemasolu.

(vt punktid 105 ja 106)

6.      Personalieeskirjade II lisa artikli 9 kolmandas lõigus on ette nähtud, et töövõimetuskomitee menetlus on konfidentsiaalne. Töövõimetuskomitee menetluse konfidentsiaalsus on seletatav selle olemuse, sisu ja meditsiiniliste tagajärgedega. Seetõttu ei kujuta asjaolu, et ametisse nimetav asutus on teadlik, et selle komitee arvamus anti ühehäälselt, endast personalieeskirjade II lisa artikli 9 kolmanda lõigu rikkumist.

(vt punkt 110)