Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajowa Izba Odwoławcza (Poola) 29. jaanuaril 2021 – Konsorcjum: ANTEA POLSKA S.A., „Pectore-Eco“ sp. z o.o., Instytut Ochrony Środowiska – Państwowy Instytut Badawczy versus Państwowe Gospodarstwo Wodne Wody Polskie

(kohtuasi C-54/21)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajowa Izba Odwoławcza

Põhikohtuasja pooled

Vaidlustajad: Konsorcjum: ANTEA POLSKA S.A., „Pectore-Eco“ sp. z o.o., Instytut Ochrony Środowiska – Państwowy Instytut Badawczy

Vastustaja: Państwowe Gospodarstwo Wodne Wody Polskie

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ1 kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi „direktiiv 2014/24/EL“) artikli 18 lõikes 1 väljendatud ettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõte ning läbipaistvuse põhimõte võimaldavad direktiivi 2014/24/EL artikli 21 lõiget 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/943, milles käsitletakse avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset2 , (edaspidi „direktiiv 2016/943“) artikli 2 punkti 1, eelkõige neis sisalduvaid määratlusi „see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav“ ja „sellel on kaubanduslik väärtus selle salajasuse tõttu“ ja viidet, et „ei avalikusta avaliku sektori hankija talle ettevõtjate poolt edastatud konfidentsiaalsena märgitud teavet“, tõlgendada nii, et selle tulemusel võib ettevõtja märkida mis tahes teabe ärisaladusena, kuna ta ei soovi seda konkureerivatele ettevõtjatele avaldada?

Kas direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõikes 1 väljendatud ettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõte ning läbipaistvuse põhimõte võimaldavad direktiivi 2014/24/EL artikli 21 lõiget 1 ja direktiivi 2016/943 artikli 2 punkti 1 tõlgendada nii, et selle tulemusel võivad riigihankelepingut taotlevad ettevõtjad märkida direktiivi 2014/24/EL artiklites 59 ja 60 ning direktiivi 2014/24/EL XII lisas osutatud dokumendid täielikult või osaliselt ärisaladusena, eelkõige seoses hankelepingu täitmiseks pakutavate isikute kogemuste, soovituste ja nende kutsekvalifikatsiooni loeteluga, nende ettevõtjate, kelle pädevusele tuginetakse, või allhankijate nimede ja pädevuse loeteluga, kui neid dokumente nõutakse selleks, et tõendada hankemenetluses osalemise tingimustele vastavust või hinnata pakkumuse hindamise kriteeriumidele vastavust või selleks, et kinnitada pakkumuse vastavust hankedokumentides (hanketeade, oluliste hanketingimuste täpsustus) sisalduvatele muudele hankija nõuetele?

Kas direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõikes 1 väljendatud ettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõte ning läbipaistvuse põhimõte koostoimes direktiivi 2014/24/EL artikli 58 lõikega 1, artikli 63 lõikega 1 ja artikli 67 lõike 2 punktiga b lubavad hankijal samal ajal aktsepteerida ettevõtja avaldust selle kohta, et tal on hankija nõutud või tema enda deklareeritud inimressursid, ettevõtjad, kelle ressurssidele ta soovib toetuda, või allhankijad, mida ta vastavalt õigusnormidele peab hankijale tõendama, ning avaldust selle kohta, et ainuüksi neid isikuid puudutavate andmete (nimed, kogemused, kvalifikatsioon) avaldamine konkureerivatele ettevõtjatele võib põhjustada nende isikute „üleostmise“, mistõttu on vaja seda teavet hoida ärisaladusena? Kas neil asjaoludel võib sellist ebastabiilset sidet ettevõtja ning nende isikute ja ettevõtjate vahel pidada selle ressursi kättesaadavust tõendavaks ja eelkõige selliste pakkumuse hindamise kriteeriumide osaks, mille eest ettevõtja saab lisapunkte?

Kas direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõikes 1 väljendatud ettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõte ning läbipaistvuse põhimõte võimaldavad direktiivi 2014/24/EL artikli 21 lõiget 1 ja direktiivi 2016/943 artikli 2 punkti 1 tõlgendada nii, et selle tulemusel võivad hankemenetluses osalevad ettevõtjad ärisaladusena märkida need dokumendid, mida nõutakse, et kontrollida, kas pakkumus vastab hankedokumentide nõuetele (sealhulgas hankeobjekti kirjeldusele), või selleks, et hinnata pakkumust pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel, eelkõige juhul, kui need dokumendid on seotud vastavusega hankija nõuetele, mis sisalduvad hankedokumentides, õigusnormides või muudes dokumentides, mis on üldiselt kättesaadavad või huvitatud isikutele kättesaadavad, eelkõige kui see hindamine ei põhine objektiivselt võrreldavatel skeemidel ja matemaatiliselt või füüsiliselt mõõdetavatel ja võrreldavatel näitajatel, vaid hankija individuaalsel hinnangul? Sellest tulenevalt, kas direktiivi 2014/24/EL artikli 21 lõiget 1 ja direktiivi 2016/943 artikli 2 punkti 1 võib tõlgendada nii, et ettevõtja ärisaladuseks võib pidada ettevõtja poolt pakkumuse raames tehtud avaldust hankelepingu konkreetse eseme täitmise kohta vastavalt hankija hankedokumentides esitatud nõuetele, mida hankija kontrollib ja mida ta hindab nende nõuete täitmise seisukohast, isegi kui ettevõtja ülesanne on valida meetodid, mille eesmärk on hankija nõutud (hankelepingu eseme) tagajärje saavutamine?

Kas direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõikes 1 väljendatud ettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõte ning läbipaistvuse põhimõte koostoimes direktiivi 2014/24/EL artikli 67 lõikega 4, milles on märgitud, et pakkumuste hindamise kriteeriumitega ei anta avaliku sektori hankijatele piiramatut valikuvabadust, need peavad tagama toimiva konkurentsi võimaldamise ja nendega peavad kaasnema tehnilised kirjeldused, mis võimaldavad pakkujate esitatud teavet tõhusalt kontrollida, et hinnata, kui hästi vastavad pakkumused pakkumuste hindamise kriteeriumitele, võimaldavad hankijal kehtestada konkreetse pakkumuse hindamise kriteeriumi, eelkõige kriteeriumi, mida hinnatakse vastavalt hankija individuaalsele hinnangule, kuigi juba selle kriteeriumi kehtestamise ajal on teada, et ettevõtja selle kriteeriumiga seotud pakkumuse osa on kaetud ärisaladusega, millele hankija vastu ei vaidle, nii et konkureerivatel ettevõtjatel, kes ei saa kontrollida konkurentide pakkumusi ja võrrelda neid oma pakkumustega, võib jääda mulje, et hankijal on pakkumustega tutvumiseks ja hindamiseks täiesti vabad käed?

Kas direktiivi 2014/24/EL artikli 18 lõikes 1 väljendatud ettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõtet ning läbipaistvuse põhimõtet koostoimes direktiivi 2014/24/EL artikli 67 lõikega 4, milles on märgitud, et pakkumuste hindamise kriteeriumitega ei anta avaliku sektori hankijatele piiramatut valikuvabadust, need peavad tagama toimiva konkurentsi võimaldamise ja nendega peavad kaasnema tehnilised kirjeldused, mis võimaldavad pakkujate esitatud teavet tõhusalt kontrollida, et hinnata, kui hästi vastavad pakkumused pakkumuste hindamise kriteeriumitele, võib tõlgendada nii, et need lubavad hankijal kehtestada sellise pakkumuste hindamise kriteeriumi, nagu käesolevas menetluses „arenduskontseptsiooni“ ja „hankelepingu täitmise viisi kirjelduse“ kriteeriumid?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiivi 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute3 sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas (edaspidi „õiguskaitsevahendite direktiiv“), artikli 1 lõikeid 1 ja 3, millega kohustatakse liikmesriike tagama ettevõtjatele tõhus õiguskaitsevahend hankijate otsuste vastu ja võimaldama läbivaatamismenetlust kasutada neil isikutel, kellel on või oli huvi konkreetse lepingu sõlmimiseks ja keda väidetav rikkumine kahjustas või võib kahjustada, tuleb tõlgendada nii, et otsustava organi otsust, mille kohaselt antud menetluses ettevõtjate märgitud dokumendid ei kujuta endast ärisaladust, mille tagajärjel tellib hankija nende avalikustamise ja teeb need dokumendid konkureerivatele ettevõtjatele kättesaadavaks – kui selline tagajärg ei tulene otseselt seadusest –, mille tulemuseks on otsustava organi kohustus teha otsus sisuga, mis võimaldab ettevõtjal uuesti vaidlustada – ulatuses, mis tuleneb nende dokumentide sisust, mida ta varem ei teadnud ja seetõttu ei saanud tõhusalt õiguskaitsevahendit kasutada – toiminguid, mida ei ole võimalik vaidlustada vaidlustamise tähtaja möödumise tõttu, näiteks selleks, et tühistataks pakkumuste läbivaatamine ja hinnang pakkumustele, millega on seotud kõnealused dokumendid, mis on märgitud ärisaladusena?

____________

1 ELT 2014, L 94, lk 65.

2 ELT 2016, L 157, lk 1.

3 ELT 2007, L 335, lk 31.