Language of document : ECLI:EU:F:2011:122

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (teine koda)

19. juuli 2011

Kohtuasi F‑105/10

Eberhard Bömcke

versus

Euroopa Investeerimispank

Menetlusse astumine – Põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetamatus – Kohtumenetlusõigus‑ ja teovõime – Menetlusse astumise ese – Menetlusse astumise huvi – Töötajate esindaja tagandamine – Volitus ad litem

Ese:      ELTL artikli 270 ja Euroopa Investeerimispanga personalieeskirjade artikli 41 alusel esitatud hagi, millega E. Bömcke palub esimese võimalusena tühistada 12. oktoobri 2010. aasta otsus, millega ta tagandati töötajate esindaja ülesannetest.

Otsus:      Jätta Euroopa Investeerimispanga (EIP) töötajate esindajate kogu menetlusse astumise avaldus rahuldamata. Lubada J.‑P. Bodson’il, E. Kourgias’il, M. Sutil’il ja P. Vanhoudt’il astuda kohtuasjas F‑105/10: Bömcke vs. EIP menetlusse investeerimispanga nõuete toetuseks. Teatud toimiku dokumentide või nende osade konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mille on esitanud E. Bömcke ja investeerimispank, tuleb esialgu rahuldada. Kohtusekretär edastab menetlusse astumiseks loa saanud pooltele mittekonfidentsiaalse versiooni igast menetlusdokumendist, mis on pooltele kätte toimetatud. Menetlusse astumiseks loa saanud pooltele määratakse tähtaeg võimalike vastuväidete esitamiseks konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse kohta. Otsus selle taotluse põhistatuse kohta tehakse edaspidi. Menetlusse astumiseks loa saanud pooltele määratakse tähtaeg menetlusse astuja seisukohtade esitamiseks, ilma et see piiraks võimalust neid hiljem täiendada, kui tehakse otsus konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse põhistatuse kohta. Jätta EIP töötajate esindajate kogu kohtukulud tema enda kanda. Hagejate kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Menetlusse astumine – Põhimenetluses lahendatava hagi vastuvõetamatuse mõju

2.      Menetlus – Menetlusse astumise taotlus – Vorminõuded – Nõuded, millega toetatakse või vaidlustatakse hageja nõudeid

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 109 lõike 2 punkt e ja artikli 110 lõige 4)

3.      Menetlus – Menetlusse astumine – Huvitatud isikud – Euroopa Investeerimispanga töötajate esindajate kogu – Kohtumenetlusõigus‑ ja teovõime puudumine – Vastuvõetamatus

4.      Menetlus – Menetlusse astumine – Vastuvõetavuse tingimused – Otsene ja tegelik huvi – Institutsiooni töötajate esindajate valimistega seotud vaidlused – Valija staatus

1.      Võimalus jätta menetlusse astumise avalduse rahuldamata, kui põhimenetluses lahendatav hagi tuleb ilma sisulise arutamiseta vastuvõetamatuks tunnistada, põhineb eeldusel, et põhimenetluses lahendatav hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu.

(vt punkt 6)

2.      Menetlusse astumise avalduse vastuvõetavuse tingimused on sätestatud Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 109, mille lõike 2 punkt e näeb ette, et menetlusse astumise avalduses märgitakse menetlusse astuja nõuded, millega toetatakse või vaidlustatakse hageja nõudeid. Kuna kodukorra artikkel 109 ei kohusta menetlusse astumise avalduse esitanud isikut andma ülevaadet väidetest ja argumentidest nende nõuete põhjenduseks, siis seda sätet tuleb mõista nii, et nõutakse ainult seda, et avaldus sisaldaks vormiliselt viidet poolele, kelle toetuseks avalduse esitaja soovib menetlusse astuda. Kui menetlusse astumise avaldus aga rahuldatakse, siis võib menetlusse astuja esitatud nõuded tunnistada vastuvõetamatuks kodukorra artikli 110 lõike 4 alusel sel põhjusel, et need ei toeta täielikult või osaliselt ühe poole nõudeid.

(vt punkt 8)

3.      Kolmandale isikule ei anta luba menetlusse astuda, kui tal puudub kohtumenetlusõigus‑ ja teovõime. Mis puudutab peale füüsiliste isikute muid isikuid nagu Euroopa Investeerimispanga töötajate esindajate kogu, siis kohtupraktika tunnistab nende kohtumenetlusõigus‑ ja teovõimet, kui nende asutamist käsitlev õigus annab neile kas õigusvõime või vähemalt selle aluseks olevad tunnused, eelkõige kasvõi piiratud autonoomia ja vastutuse.

Isegi kui Euroopa Investeerimispangale kohaldatavad õigusnormid tunnustavad töötajate esindajate kogu olemasolu, tuleneb nendest samadest õigusnormidest, et sel kogul on ülesanded, mis on antud personalikomiteele neis institutsioonides, millele kohaldatakse personalieeskirju. Institutsiooni personalikomitee on olemuselt aga asutusesisene organ ning tal puudub seega kohtumenetlusõigus‑ ja teovõime. Kuna töötajate esindajate kogule kohaldatav ükski säte ei õigusta selle kogu kohta erineva järelduse tegemist, tuleb asuda seisukohale, et nimetatud kogul ei ole kohtumenetlusõigus‑ ja teovõimet.

(vt punktid 14–16)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. november 1963, kohtuasi 15/63: Lassalle vs. parlament (kolmas lõik); 8. oktoober 1974, kohtuasi 175/73: Union syndicale – Service public européen jt vs. nõukogu (punkt 9); 28. oktoober 1982, kohtuasi 135/81: Groupement des Agences de voyages vs. komisjon (punkt 9).

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 1996, kohtuasi T‑161/94: Sinochem Heilongjiang vs. nõukogu (punkt 31).

4.      Iga valija omab institutsiooni esindusorganiga seoses otsest ja tegelikku huvi, et valimine toimuks selliste tingimuste ja valimissüsteemi kohaselt, mis on kooskõlas vastavat valimiskorda reguleerivate personalieeskirjade sätetega, ning mis tingimata tähendab huvi pidada kinni valitud esindajate ametiajast, seda enam, et töötajate esindaja ametiaja lõppemine toob põhimõtteliselt kaasa valimiste korraldamise. Töötajate esindaja tagandamist puudutavates vaidlustes on ametnikul valijana piisav huvi, et lugeda tema hagi või menetlusse astumine vastuvõetavaks. Asjaomase isiku valija staatus iseenesest on piisav tõendamaks, et ta ei tegutse vaid seaduse või institutsiooni huvides.

(vt punktid 23 ja 24)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. oktoober 2007, kohtuasi F‑71/05: Milella ja Campanella vs. komisjon (punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).