Kohtuasi C‑610/15

Stichting Brein

versus

Ziggo BV
ja
XS4ALL Internet BV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden)

Eelotsusetaotlus – Intellektuaal- ja tööstusomand – Direktiiv 2001/29/EÜ – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine – Artikli 3 lõige 1 – Üldsusele edastamine – Mõiste – Online failijagamisplatvorm – Kaitstud failide jagamine ilma õiguste omaja loata

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 14. juuni 2017. aasta otsus

Õigusaktide ühtlustamine – Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused – Direktiiv 2001/29 – Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamine infoühiskonnas – Üldsusele edastamine – Mõiste – Sellise failijagamisplatvormi internetis kättesaadavaks tegemine ja haldamine, mis võimaldab jagada kaitstud faile partnervõrgus (peer-to-peer) ilma omanike loata – Hõlmamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29, artikli 3 lõige 1)

Mõistet „üldsusele edastamine“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 3 lõike 1 tähenduses tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas sellise failijagamisplatvormi internetis kättesaadavaks tegemist ja haldamist, mis võimaldab kaitstud teoste metaandmeid indekseerides ja otsingumootorit pakkudes selle platvormi kasutajatel neid teoseid leida ja neid partnervõrgus (peer-to-peer) jagada.

Mis esiteks puudutab küsimust, kas niisuguse jagamisplatvormi nagu põhikohtuasjas kättesaadavaks tegemine ja haldamine kujutab endast „edastamist“ direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 tähenduses, siis olgu öeldud, et nagu tuleneb direktiivi 2001/29 põhjendusest 23, hõlmab artikli 3 lõikes 1 silmas peetud autoriõigus teose üldsusele edastamiseks teose igasugust edastamist või vahendamist kaabli või kaablita vahendite, kaasa arvatud ringhäälingu kaudu, üldsusele, kes ei viibi paigas, kus teost esitatakse.

Nagu lisaks nähtub direktiivi 2001/29 artikli 3 lõikest 1, piisab selleks, et tegemist oleks „edastamisega“, muu hulgas teose üldsusele kättesaadavaks tegemisest niimoodi, et üldsuse hulka kuuluvatel isikutel on võimalus neile teostele enda valitud kohas ja enda valitud ajal ligi pääseda, kusjuures ei ole määrav, kas nad seda võimalust kasutavad või mitte (vt selle kohta kohtuotsus, 26.4.2017, Stichting Brein, C‑527/15, EU:C:2017:300, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

Euroopa Kohus on selle kohta juba otsustanud, et kui ühel veebisaidil pakutakse linke, millel klõpsates on võimalik vaadata teisel veebisaidil juurdepääsupiiranguteta avaldatud kaitstud teoseid, siis võimaldab see esimesena mainitud veebisaidi kasutajatele otsejuurdepääsu neile teostele (kohtuotsus, 13.2.2014, Svensson jt, C‑466/12, EU:C:2014:76, punkt 18; vt selle kohta ka kohtumäärus, 21.10.2014, BestWater International, C‑348/13, EU:C:2014:2315, punkt 15, ja kohtuotsus, 8.9.2016, GS Media, C‑160/15, EU:C:2016:644, punkt 43).

Euroopa Kohus on samuti otsustanud, et nii on see ka niisuguse meediamängija müügi puhul, millesse on eelnevalt installeeritud veebis kättesaadavad lisad, mis sisaldavad hüperlinke, mis suunavad veebisaitidele, mida üldsusel on võimalik vabalt külastada ja kus autoriõigusega kaitstud teosed on tehtud kättesaadavaks ilma autoriõiguse omajate loata (vt selle kohta kohtuotsus, 26.4.2017, Stichting Brein, C‑527/15, EU:C:2017:300, punktid 38 ja 53).

Järelikult võib sellest kohtupraktikast tuletada, et põhimõtteliselt võib igasugune toiming, millega kasutaja annab teadlikult enda klientidele juurdepääsu kaitstud teostele, olla „edastamine“ direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 tähenduses.

Teiseks eeldab hõlmatus mõistega „üldsusele edastamine“ direktiivi 2001/29 artikli 3 lõike 1 tähenduses, et kaitstud teoseid tõepoolest edastatakse üldsusele (kohtuotsus, 26.4.2017, Stichting Brein, C‑527/15, EU:C:2017:300, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

Euroopa Kohus on selle kohta esiteks täpsustanud, et mõistel „üldsus“ on teatav alammäär, mis välistab selle mõiste alt liiga väikese või tähtsusetu suurusega isikute hulga. Teiseks tuleb arvesse võtta kaitstud teoste kättesaadavaks tegemise kogumõju potentsiaalsetele adressaatidele. Seega on asjakohane mitte ainult see, mitmele isikule on sama teos üheaegselt kättesaadav, vaid ka see, mitmele neist on see teos üksteise järel kättesaadav (vt selle kohta kohtuotsus, 26.4.2017, Stichting Brein, C‑527/15, EU:C:2017:300, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

(vt punktid 30–34, 40, 41 ja 48 ning resolutsioon)