Kohtuasi T‑18/10

Inuit Tapiriit Kanatami jt

versus

Euroopa Parlament ja

Euroopa Liidu Nõukogu

Tühistamishagi – Määrus (EÜ) nr 1007/2009 – Kauplemine hülgetoodetega – Impordi- ja müügikeeld – Erand inuittide kogukondadele – ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaldamine – Mõiste „üldkohaldatav akt” – Otsese ja isikliku puutumuse puudumine – Vastuvõetamatus

Kohtumääruse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Mõiste „üldkohaldatav akt” ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses – Kõik üldaktid peale seadusandlike aktide

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

2.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses otseselt puudutavad tingimused – Vastuolu tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega – Puudumine

(ELTL artikli 263 neljas lõik)

3.      Institutsioonide aktid – Õiguslik vorm – Seadusandlikud aktid ja üldkohaldatavad aktid – Eristuskriteeriumid – Akti vastuvõtmise menetlus

(EÜ artikkel 251; ELTL artikkel 289, lõiked 1 ja 3, ning ELTL artikkel 294)

4.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Määrus nr 1007/2009 hülgetoodetega kauplemise kohta

(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1007/2009)

1.      Mõistet „üldkohaldatav akt” ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses tuleb mõista nii, et see tähendab kõiki üldakte peale seadusandlike aktide. Järelikult saab füüsiline või juriidiline isik esitada seadusandliku akti peale tühistamishagi ainult siis, kui see akt puudutab teda otseselt ja isiklikult.

Nimelt esiteks, kuigi ELTL artikli 263 neljas lõik sisaldab EÜ asutamislepinguga võrreldes muudatust liidu kohtusse pöördumise võimaluse osas, sest nüüdsest on nimelt igal füüsilisel või juriidilisel isikul võimalik esitada hagi üldkohaldatava akti peale, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid, puudub EL toimimise lepingus mõiste „üldkohaldatav akt” määratlus. Sellega seoses võimaldab see säte, vaatamata sõna „otsus” puudumisele, esitada hagi üksikaktide peale, üldaktide peale, mis puudutavad füüsilist või juriidilist isikut otseselt ja isiklikult, ning üldkohaldatavate aktide peale, mis puudutavad teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid. Neil tingimustel ei kehti mainitud võimalus kõigi üldaktide, vaid piiratuma kategooria, nimelt muude üldkohaldatavate aktide kohta. Järelikult võimaldab ELTL artikli 263 neljas lõik koostoimes esimese lõiguga füüsilisel või juriidilisel isikul esitada hagi temale adresseeritud akti peale ja lisaks sellele esiteks üldakti, st seadusandliku või muu üldkohaldatava akti peale, mis puudutab teda otseselt ja isiklikult, ning teiseks teatavate üldaktide peale, nimelt üldkohaldatava akti peale, mis puudutab teda otseselt ja ei sisalda rakendusmeetmeid.

Teiseks kinnitab ELTL artikli 263 neljanda lõike sellist tõlgendust väljakujunemisprotsess, mis eelnes selle sätte vastuvõtmisele ja mis on oma vormi leidnud Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõus, millest nähtub, et selline sõnastus võimaldab teha vahet seadusandlikel ja muudel üldkohaldatavatel aktidel, säilitades nõnda kitsa lähenemise seoses üksikisikute õigusega esitada hagi seadusandlike aktide peale.

Kolmandaks on ELTL artikli 263 neljanda lõigu eesmärk võimaldada füüsilistel ja juriidilistel isikutel esitada hagi selliste üldaktide peale, mis ei ole seadusandlikud aktid, mis puudutavad isikut otseselt ja mis ei sisalda rakendusmeetmeid. Niisiis ei võimalda selle sätte sõnastus esitada hagi kõigi aktide peale, mille osas on täidetud otsese puutumuse kriteerium ja rakendusmeetmete puudumise kriteerium, ega kõigi üldaktide peale, mis mainitud kriteeriumidele vastavad, vaid üksnes spetsiifilisse kategooriasse kuuluvate üldaktide, nimelt muude üldkohaldatavate aktide peale. Selle tulemusel jäävad seadusandliku akti peale esitatava hagi vastuvõetavuse tingimused kitsamaks kui muu üldkohaldatava akti peale esitatava hagi puhul.

(vt punktid 39, 42 ja 43, 45, 49 ja 50, 56)

2.      Mis puudutab õigust tõhusale kohtulikule kaitsele eelkõige seoses Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47, siis ei saa liidu kohus seejuures oma pädevust ületamata tõlgendada üksikisiku poolt määruse peale hagi esitamise tingimusi viisil, mis tähendaks nende aluslepingus otsesõnu ette nähtud tingimuste eiramist, isegi kui arvestada tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet.

(vt punkt 51)

3.      ELTL artikli 289 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et seadusandlikud aktid on ELTL artiklis 294 ette nähtud „seadusandlikku tavamenetlust” kohaldades vastu võetud õigusaktid. Kuna ELTL artiklis 294 ette nähtud menetlus kordab sisuliselt EÜ artiklis 251 ette nähtud menetlust, siis tuleb järeldada, et EL toimimise lepingus ette nähtud õigusaktide kategooriate põhjal tuleb EÜ artikli 95 alusel EÜ artiklis 251 ette nähtud menetluse kohaselt vastu võetud määrus määratleda kui seadusandlik akt.

Peale selle, kuivõrd väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab määrust ja otsust teineteisest eristada selle alusel, kas asjaomane akt on üldkohaldatav või mitte, siis käib see kohtupraktika eriti EÜ artikli 230 neljanda lõigu teise osa kohta. Selle sätte eesmärk on eelkõige vältida seda, et lihtsalt määruse vormi valikuga saavad liidu institutsioonid välistada isiku hagi otsuse peale, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, ja seega täpsustada, et valitud vorm ei saa muuta akti olemust.

Kuigi üldakti ja üksikakti teineteisest eristamise kriteerium seisneb kõnealuse akti võimalikus üldkohaldatavuses, sõltub akti määratlemine seadusandliku aktina või muu üldkohaldatava aktina EL toimimise lepingu kohaselt sellest, kas akti vastuvõtmisel kohaldati seadusandlikku menetlust või mitte.

(vt punktid 59–61, 63–65)

4.      ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses üldakti osas isikliku puutumuse tingimus füüsilise või juriidilise isiku puhul, mis peab olema täidetud, et selle akti peale esitatud hagi oleks vastuvõetav, eeldab kõigepealt, et vaidlustatud liidu akt avaldab otsest mõju selle isiku õiguslikule olukorrale ega jäta teiseks meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.

Mis puudutab üksikisikute hagi määruse nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) peale, siis ei saa välistada, et selles määruses kehtestatud hülgetoodete üldine turustamiskeeld võib avaldada mõju turustusketis eespool või tagapool asuvate isikute tegevusele, kuid see ei tähenda siiski, et selline mõju tuleb lugeda vaidlustatud määruse otseseks tagajärjeks. Mis puutub toodetesse, mille suhtes saab kohaldada erandit selles määruses kehtestatud üldisest turustamiskeelust, siis ei ole siseriiklikel ametiasutustel võimalik erandkorra raamesse kuuluda võivate toodete osas seda määrust kohaldada ilma rakendusmääruses ette nähtud rakendussäteteta, mis peavad täpsemalt määratlema tingimused, mille puhul kõnealuste toodete turustamine on lubatud.

Mis puutub küsimusse, kas see määrus puudutab füüsilisi või juriidilisi isikuid isiklikult ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses, nii et nad saavad selle määruse tühistamise eesmärgil vaidlustada, siis isegi kui eeldada, et asjaomased hagejad kuuluvad lisaks üldise keelu kohaldamisalale ka asjaomaseid tooteid hõlmava erandi kohaldamisalasse, ei piisa sellest nende individualiseerimiseks sarnaselt otsuse adressaadiga.

(vt punktid 71, 75, 78, 92)