Liidetud kohtuasjad T‑339/10 ja T‑532/10

Cosepuri Soc. Coop. pA

versus

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)

Teenuste Riigihanked – Hankemenetlus – Pendelvedu Itaalias ja Euroopas – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Otsus sõlmida hankeleping teise pakkujaga – Lepinguväline vastutus – Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Eduka pakkuja pakkumus – Juurdepääsu keelamine – Kolmandate isikute ärihuve kaitsev erand

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 29. jaanuar 2013

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Hageja õiguslikku olukorda muutvad aktid – Euroopa Toiduohutusameti ja hankemenetluses edukaks tunnistatud pakkuja leping – Hagejat siduva õigusmõju puudumine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 263)

2.      Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus

(ELTL artikkel 266)

3.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Vaidlustatud aktide määratlemata jätmine – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21 ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)

4.      Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Hankedokumentide õiguspärasuse vaidlustamine ja pakkujate pakkumustega tutvumise keeld – Läbipaistvuspõhimõtte järgimine – Kooskõla pakkumuste konfidentsiaalsuse põhimõttega

(ELTL artikkel 277; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 89 lõige 1 ja artikkel 99; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikkel 148)

5.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Hankemenetluses tehtud otsus lükata pakkumus tagasi – Teave, mis tuleb edastada – Eduka pakkuja pakutud hinna teatamata jätmine – Lubatavus

(ELTL artikkel 296; (nõukogu määrus nr 1605, artikli 100 lõige 2; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikkel 149)

6.      Euroopa Liidu hanked – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

7.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Kumuleeruvad tingimused – Ühe tingimuse puudumine – Hagi tervikuna rahuldamata jätmine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

8.      Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha institutsioonile ettekirjutus – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 264)

9.      Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Otsus lükata pakkumus tagasi – Pakkuja taotlus edastada pakkumuste hindamise protokoll ja eduka pakkujaga sõlmitud lepingu koopia – Dokumentidele juurdepääsu käsitleva määruse nr 1049/2001 kohaldatavus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 100 lõige 2)

10.    Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Juurdepääsu keelamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

11.    Euroopa Liidu hanked – Hankemenetlus – Otsus lükata pakkumus tagasi – Taotlus tutvuda eduka pakkumusega – Dokumentidele juurdepääsu käsitleva määruse nr 1049/2001 kohaldatavus – Juurdepääsu keelamine – Eduka pakkuja ärihuve kaitsev erand – Lubatavus – Kooskõla määrusega nr 1605/2002

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 100 lõige 2)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 26)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 26 ja 77)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 28)

4.      Hagejal on õigus liidu hankemenetluse peale esitatud tühistamishagis täiendavalt vaidlustada hankedokumentide õiguspärasus. Hankedokumentide punkt, mis näeb ette pakkumuste hindamiseks kinnise menetluse, on nõuetekohane, kui see esiteks vastab nõudele kaitsta pakkumuste konfidentsiaalsust ja teiseks põhimõttelisele nõudele vältida hankija sidepidamist pakkujatega. Määruse, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 89 lõikes 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõte tuleb ühitada nende nõuetega.

Igal juhul peab selle põhimõtte ühitama üldiste huvide, riigi osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuvide ja ausa konkurentsi kaitsega, mis õigustab nimetatud määruse artikli 100 lõike 2 teises lõigus ette nähtud võimalust jätta teatud andmed edutule taotlejale avalikustamata, kui avalikustamata jätmine on vajalik nendest nõuetest kinnipidamiseks. Kõnealune säte ei näe mingil juhul ette kohustust, et eduka pakkuja pakkumus tuleks teha teatavaks täies ulatuses.

(vt punktid 32, 33 ja 49)

5.      Määruse, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 100 lõike 2 ja määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse nimetatud määruse rakenduseeskirjad, artikli 149 kohaselt täidab hankija oma põhjendamiskohustust, kui ta kõigepealt viivitamata teatab kõigile pakkujatele, kelle pakkumused on tagasi lükatud, nende pakkumuse tagasilükkamise põhjustest ja kui ta seejärel 15 kalendripäeva jooksul alates kirjaliku taotluse registreerimisest edastab pakkujatele, kelle pakkumus on vastavaks tunnistatud ning kes on seda sõnaselgelt taotlenud, eduka pakkumuse tunnused ja suhtelised eelised ning selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.

See toimimisviis on kooskõlas ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustuse eesmärgiga, mille kohaselt peab põhjendusest selgelt ja üheselt nähtuma akti vastuvõtja arutluskäik, nii et esiteks oleks huvitatud isikutel oma õiguste kaitsmiseks võimalik mõista võetud meetme põhjuseid ja teiseks oleks kohtul võimalik teostada kontrolli. Lisaks tuleb põhjendamiskohustuse hindamisel lähtuda juhtumi asjaoludest, eelkõige akti sisust, esitatud põhjenduste laadist ja akti adressaatide ning teiste otseselt ja isiklikult puudutatud asjaomaste isikute huvist saada selgitusi.

Põhjendamiskohustus tuleb lugeda täidetuks, kui institutsioon on hankemenetluses pakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjenduses esitanud pakkumuse tagasilükkamise põhjused, eduka pakkumuse tunnused ning selle pakkumuse esitanud pakkuja nime ja edastab talle pakkumuste hindamise protokolli ning eduka pakkujaga sõlmitud lepingu koopia. Eduka pakkumuse maksumuse teatamata jätmine ei kujuta seevastu endast kõnealuse kohustuse rikkumist, kui hagejal oli võimalik kõnealune maksumus teada saada.

(vt punktid 42–45, 47 ja 48)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 54)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 68–70)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 77)

9.      Isegi kui oletada, et määruse, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 100 lõige 2 sisaldab dokumentidega tutvumist puudutavat erinormi, on selge, et nimetatud määruse ja määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele eesmärgid on erinevad ja need ei sisalda sätteid, mis näeksid sõnaselgelt ette ühe prioriteedi teise suhtes. Seega tuleb tagada, et mõlema määruse kohaldamine oleks vastastikku kooskõlas ning järjepidev.

(vt punkt 85)

10.    Kui asjassepuutuv institutsioon otsustab keelata juurdepääsu dokumentidele, mille väljastamise taotlus on talle esitatud, on ta põhimõtteliselt kohustatud selgitama küsimust, kuidas tutvumine selle dokumendiga võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huve, mida kaitseb määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artiklis 4 sätestatud erand. Peale selle peab kahjustamise oht olema mõistlikult ettenähtav ja see ei tohi olla ainult oletuslik. Asjaomane institutsioon võib siiski võtta selles osas aluseks teatud liiki dokumentidele kohaldatavad üldised eeldused, kuna ühesuguste dokumentide väljastamise taotluste suhtes saab kohaldada sarnaseid üldist laadi kaalutlusi.

(vt punktid 90 ja 91)

11.    Hankemenetluses võivad pakkujate pakkumustes esinevad majanduslikud ja tehnilised andmed õigustada asjaomase institutsiooni keeldu tutvuda eduka pakkuja pakkumusega. Nii on see eelkõige juhul, kui need pakkumused sisaldavad pakkujate eriomast oskusteavet ning panustavad nende pakkumuste omapärasse ja huviäratavusse. Pealegi, kuna kõnealuseid teenused võib pakkuda teistele asutustele, ei ole välistatud, et edutu pakkuja asub uuesti võistlema teiste pakkujatega ja eelkõige eduka pakkujaga, kui kuulutatakse välja uus hange sarnaste teenuste jaoks.

Lisaks on pakkujate pakkumuste kaitsmine kooskõlas määruse, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, asjakohaste sätetega ja eelkõige selle artikli 100 lõikega 2, mis ei näe ette esitatud pakkumuste avalikustamist, sealhulgas ka mitte edutute pakkujate taotluste alusel. Selline piirang on kooskõlas liidu riigihangete valdkonda reguleerivate õigusnormide eesmärgiga, mis põhineb ausal konkurentsil. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline, et hankijad ei avalda hankemenetluses saadud teavet, mille sisu võidakse kasutada konkurentsi kahjustamiseks, ei käimasolevas menetluses ega ka hilisemates hankemenetlustes.

Pealegi põhinevad hankemenetlused – nii oma laadilt kui ka liidu vastava valdkonna õigusnormide süsteemi kohaselt – hankija ja menetlustes osalevate ettevõtjate vahelisel usaldusel. Ettevõtjad peavad saama hankijatele esitada kogu hankemenetluseks vajaliku teabe kartmata, et hankijad esitavad kolmandatele isikutele andmeid, mille avaldamine võiks olla neile kahjulik.

(vt punktid 95, 99 ja 100)