22. jaanuaril 2024 esitatud hagi – CC versus parlament
(kohtuasi T-36/24)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Hageja: CC (esindajad: advokaadid J. Martínez Gimeno, X. Codina García-Andrade, F. Díaz-Grande Rojo ja S. Fernández Tourné)
Kostja: Euroopa Parlament
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada hageja suhtes tehtud makseteatis, kuna a) Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete, mida on muudetud Euroopa Parlamendi juhatuse 12. juuni 2023. aasta otsusega1 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid (edaspidi „rakendusmeetmed“), artikli 76 lõige 1 või 1a ning b) Euroopa Parlamendi juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsusega2 muudetud rakendusmeetmete artikli 76 lõige 2a on õigusvastased, ja tühistada samal põhjusel ka kõik hageja täiendava vabatahtliku pensioniskeemi alusel pärast makseteatist tehtud maksed;
kohustada Euroopa Parlamenti väljastama hagejale uued teatised täiendava vabatahtliku pensioniskeemi alusel tehtavate maksete kohta summas, mida oleks kohaldatud eespool viidatud Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 76 alusel enne 2023. ja 2018. aasta otsust, seda nii sama makseteatise kui ka kõigi hilisemate makseteatiste puhul, mis on väljastatud alates sellest kuupäevast;
kohustada Euroopa Parlamenti nende uute makseteatiste alusel loobuma nende summade sissenõudmisest, mis on hagejale täiendavast vabatahtlikust pensioniskeemist juba välja makstud, ning tasuma vahe makseteatise (ja kuni kohtuotsuse tegemiseni tehtavate hilisemate makseteatiste) summa ja selle summa vahel, mida oleks kohaldatud eespool viidatud Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 76 alusel enne 2023. ja 2018. aasta otsust, kusjuures eelnimetatule lisandub seadusjärgne intress alates kuupäevast, mil vahe kuulus maksmisele, kuni summa täieliku tasumiseni, ja
mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjendamiseks esitab hageja kuus väidet.
Esimene väide, et rikutud on Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsuse 2005/684/EÜ1 , Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (edaspidi „põhimäärus“), artikli 27 lõiget 2 ning Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 25 lõiget 2, milles on vastavalt ette nähtud, et täiendavas vabatahtlikus pensioniskeemis omandatud õigused ja ooteõigused säilivad täies ulatuses ja et juhatus võib määrata kindlaks eeldused ja tingimused üksnes uute õiguste või ooteõiguste omandamiseks.
Teine väide, et rikutud on õiguskindluse põhimõtet ja hageja enne 2023. aasta otsuse vastuvõtmist omandatud õiguste kaitse põhimõtet, ilma et vastav muutmine oleks põhjendatud või et oleks läbi viidud asjaomaste huvide kaalumist.
Kolmas väide, et rikutud on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 17 ette nähtud põhiõiguse omandile olemust, parlamendiliikmete sõltumatuse üldpõhimõtet ja võrdsuse põhimõtet. 2023. aasta otsusega võetud meetmed muutsid sisutühjaks hageja pensioni saamise õiguse, mis on kaitstud harta artikliga 17, kuna nendega ei ole järgitud miinimumi, mida nõuab kohtupraktika, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral, ning lisaks rikuvad need hageja pensioniõiguse minimaalset põhisisu, mis tuleneb täiendavast vabatahtlikust pensioniskeemist. Samuti rikuvad eespool viidatud meetmed parlamendiliikmete sõltumatuse üldpõhimõtet, mis väljendub hageja pensioniõiguses, ja võrdsuse põhimõtet, kuna Euroopa Parlamendi praeguste liikmete pensioniõigustega seoses ei ole sarnaseid meetmeid ette nähtud.
Neljas väide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet, kuna 2023. aasta otsusega võetud meetmega on jäetud täielikult kaalumata asjasse puutuvad huvid; need järgivad üldise huvi eesmärki abstraktselt, mis ei ole õiguspärane, arvestades juhtumi konkreetseid asjaolusid, mis on seotud Euroopa Parlamendi enda loodud täiendava vabatahtliku pensioniskeemiga, ning igal juhul on need meetmed palju koormavamad kui meetmed, mida oleks võinud võtta.
Viies väide, et rikutud on õiguspärast ootust, kuna Euroopa Parlament andis hagejale jätkuvalt täpseid, tingimusteta ja ühtelangevaid kinnitusi, et omandatud pensioniõigustest peetakse kinni, ning et ta võtab enda kanda õigusnormidest tuleneva vastutuse, kui fondi vahendid otsa saavad.
Kuues väide, et hageja pensioni puhul on tegemist pensioniga, mis tuleneb Euroopa Parlamendi endise liikme varasemast pensionist, kes sai pensioni enne 2018. aasta otsust ja isegi enne parlamendiliikmete põhimääruse jõustumist, ning tal oli seega täielikult omandatud õigus ammu enne 2018. aasta otsust. Lisaks oli hagejal kohaldatava kohtupraktika kohaselt „ooteõigused“, mis tekkisid enne 2018. aasta otsust. Samuti kujutab 2018. aasta otsusega kehtestatud 5% maks endast kolmandas kuni viiendas väites esitatud õiguste ja põhimõtete rikkumist (omandiõiguse olemus, proportsionaalsuse põhimõte ja õiguspärase ootuse põhimõte).
____________
1 Euroopa Parlamendi juhatuse 12. juuni 2023. aasta otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid (ELT 2023, C 227, lk 5).
1 Euroopa Parlamendi juhatuse 10. detsembri 2018. aasta otsus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmeid (ELT 2018, C 446, lk 8).
1 ELT 2005, L 262, lk 1.