ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)
16. september 2013(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi GOLDEN BALLS taotlus – Varasem ühenduse sõnamärk BALLON D’OR – Tähiste sarnasus – Segiajamise tõenäosus – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Menetlusse astuja tühistamistaotlus – Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõige 3 – Apellatsioonikoja läbiviidava kontrolli ulatus – Kohustus teha otsus kaebuse kohta tervikuna – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 5, artikli 64 lõige 1 ja artikli 76 lõige 1
Kohtuasjas T‑437/11,
Golden Balls Ltd, asukoht London (Suurbritannia), esindajad: M. Edenborough, QC, ja solicitor S. Smith,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas, menetlusse astuja Üldkohtus
Intra-Presse, asukoht Boulogne-Billancourt (Prantsusmaa), esindajad: advokaadid P. Péters, T. de Haan ja M. Laborde,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 26. mai 2011. aasta otsuse (asi R 1310/2010‑1) peale, mis käsitleb Intra-Presse ja Golden Balls Ltd vahelist vastulausemenetlust,
ÜLDKOHUS (esimene koda),
koosseisus: kohtunikud J. Azizi (ettekandja), S. Frimodt Nielsen ja M. Kancheva,
kohtusekretär: ametnik T. Weiler,
arvestades 5. augustil 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 19. detsembril 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud kostja vastust,
arvestades 12. detsembril 2011 Üldkohtu kantseleisse saabunud menetlusse astuja seisukohti,
arvestades 26. märtsil 2012 Üldkohtu kantseleisse saabunud repliiki,
arvestades 30. aprillil 2013 toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Golden Balls Ltd esitas 1. oktoobril 2007 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk GOLDEN BALLS.
3 Kaubad, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 16, 21 ja 24 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 16: „Paber, papp (kartong) ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; trükised; köitematerjal; fotod; kirjatarbed; majapidamis‑ ja kantseleiliimid (kleebid); kunstnikutarbed; pintslid; kirjutusmasinad ja kantseleitarbed (v.a mööbel); õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid); plastist pakkematerjal, mis ei kuulu teistesse klassidesse; trükitüübid; klišeed”;
– klass 21: „Maja‑ ja köögitarbed ning nõud; kammid ja käsnad; harjad (v.a pintslid); harjamaterjal; puhastus‑ ja koristustarbed; põrandakaabitsad; töötlemata või pooltöödeldud klaas (v.a ehitusklaas); klaas‑, portselan‑ ja fajansstooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse”;
– klass 24: „Riie ja tekstiilitooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; voodikatted ja laudlinad”.
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 18. veebruari 2008. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 8/2008.
5 Menetlusse astuja Intra-Presse esitas 16. mail 2008 määruse nr 40/94 artikli 42 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 41) alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 3 nimetatud kaupade osas vastulause.
6 Vastulause tugines ühenduse varasemale sõnamärgile BALLON D’OR, mille taotlus esitati 24. detsembril 2004 ja mis registreeriti 7. novembril 2006 numbri 4 226 148 all, kaupadele ja teenustele klassides 9, 14, 16, 18, 25, 28, 38 ja 41 ning mis vastavad neis klassides järgmistele kirjeldustele:
– klass 9: „Teadusotstarbelised, merendus‑, geodeesia‑, foto‑, filmi‑, optika‑, kaalumis‑, mõõte‑, signalisatsiooni‑, kontrolli‑, pääste‑ ja õppevahendid ning ‑seadmed (v.a meditsiinilised); heli või kujutise salvestus‑, edastus‑ ja taasesitusaparatuur; laserplaadid (CD‑d), magnet‑ ja optilised andmekandjad heliplaadid; video‑ ja audiokassetid, raadioseadmed, telerid, telefoniaparaadid, müügiautomaadid ja ‑mehhanismid; kassaaparaadid ja arvutusmasinad; tulekustutid; infotöötlusseadmed ja arvutid, tarkvara (salvestatud programmid); sidevahendid ja ‑seadmed, vahendid ja seadmed kujutise, heli ja andmete edastamiseks ja vastuvõtmiseks, elektroonilised märkmikud, sukeldumismaskid, optikatooted, optilised ja päikeseprillid”;
– klass 14: „Väärismetallid ja nende sulamid, mida kasutatakse muul kui hambaravi otstarbel; juveeltooted, vääriskivid; horoloogilised ja kronomeetrilised instrumendid, kellad, ajanäitajajad, äratuskellad, kronomeetrid, prossid (ehted), päikesekellad, medalid, väärismetallist kujud (kujukesed), sigari või sigaretietüid, väärismetallist välgumihklid, tuhatoosid (väärismetallist), portsigarid (väärismetallist), kunstipärased võtmehoidjad”;
– klass 16: „Paber, papp (kartong) (töötlemata, pooltöödeldud või paberitoodete jaoks); trükised; köitematerjal; fotod; kirjatarbed; majapidamis‑ ja kantseleiliimid (kleebid); kunstnikutarbed; pintslid; kirjutusmasinad ja kantseleitarbed (v.a mööbel); õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid); pakkepaber; paberist või plastikust pakkekotid, kotikesed ja ümbrised, trükitüübid; klišeed, ajakirjad, raamatud, ajalehed”;
– klass 18: „Nahk, tehisnahk ja nendest valmistatud tooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; reisikohvrid ja reisikastid; vihma‑ ja päikesevarjud, jalutuskepid; piitsad, hobuseriistad ja sadulsepatooted”;
– klass 25: „Riided (rõivad), jalatsid (v.a. ortopeedilised jalatsid); peakatted; autojuhtide rõivad; supelrõivad ja vannimütsid; supelmantlid; baretid, pluusid; bodid; mütsid; saapad; traksid, aluspüksid; nokamütsid; püksirihmad (rõivad); kaelarätid; hommikumantlid; kampsunid; kaabud/kübarad; sokid; sussid; jalgpallisaapad; suusasaapad; spordijalatsid; särgid; särgikud; sukkpüksid; sallid; espadrillid; rätid; gabardiinist mantlid; vestid; võimlemisjalatsid; vihmamantlid; ihupesu; trikood; mantlid; aluspüksid ja püksid; tuhvlid; palitud; parkad; supelmantlid; pulloverid; pidžaamad; kleidid; hommikumantlid; puutallaga kingad; põlled (rõivad); vormiriietus; jakid; võimlemisriided; nahast rõivad, mütsinokad (peakatted)”;
– klass 28: „Mängud, mänguasjad; spordi‑ ja võimlemisriistad (v.a rõivad, jalanõud ja vaibad); jõulukuuseehted; deltaplaanid; pallide sisekummid; õhupüstolid (mänguasjad); kunstmaterjalist kalapüügi peibutussööt; löökkapslid (mänguasjad); mänguasjad koduloomadele; rõngad mängimiseks, jõulukuuseehted (v.a valgustid ja maiustused); kuusejalad; kunstmaterjalist jõulukuused; vibulaskmise vahendid; vibud; triki‑ ja pilatooted; kiiged; pallid ja õhupallid (mänguasjad); pesapallikindad; basseinid (mänguasjad või sporditarbed); veloergomeetrid; piljardikuulid, ‑kepid ja ‑lauad; nipsukivid; bobikelgud; mängukuulid; poksikindad; reketikeelesooled; õngeridvad; golfipallid; karnevalimaskid; tuulelohed; nukumajad; kiikhobused; märklauad; mängukonstruktorid; jõuharjutuste seadmed; kriketikotid; golfikepid; golfikotid (ratastega või ilma); hokikepid; võimlemisriistad; kabemängud; täringud; spordikettad; doominod; malemängud; relvad; vehklemismaskid ja kindad; mägironijate rihmad; ekspandrid, tõmmitsad; spordivõrgud; suusasidemed; viskenooled; floretid, vehklemismõõgad; kalastusujukid; lauajalgpallilauad; harpuunpüssid (spordivahendid); golfikindad; hantlid; õngekonksud; kõristid; mängumargid; mänguautomaadid ja videomängukonsoolid (v.a ettemakseseadmed ja seadmed, mida kasutatakse üksnes koos teleriga); mah-jong (lauamäng), näitenukud; vähendatud suurusega sõidukimudelid; ujumislestad; mängukarud; paraglaiderid; jääuisud; rulluisud; kalastustarbed; rulad; purjelauad; surfilauad; nukud; kaitsepadjad (spordiriietuse osad), küünarnuki‑, põlve‑ ja lõuakaitsmed (spordivahendid); keegli‑, veeremängud; mängukurikad; suusad; veesuusad; lauamängud; lauatenniselauad; liumäed (mänguasjad); vurrkannid (mänguasjad); kelgud (spordivahendid); trampliinid (spordivahendid); tõukerattad; mudelsõidukid; sulgpallid; nukuriided; mängukaardid”;
– klass 38: „Side”; kuva‑, heli ja andmeedastus telefoni‑, arvutiside, ülemaailmse (internet) või kohaliku (siseveeb) kommunikatsioonivõrgu, satelliitside ja elektronposti teel; andmete, signaalide, kuva ja arvutiga või sideseadmetega töödeldud teabe töötlemine, järelevalve, edastamine ja vastuvõtmine; info ja kuvaedastus andmepankadest; teabelevi elektronside teel; uudiste‑ ja teabeagentuurid; side kiudoptiliste võrkude kaudu; raadio‑, telegraafi ja telekommunikatsiooni teenused; televisiooniprogrammide levi; raadiolevi; teleringhääling, telegrammide saatmine; raadioringhääling; satelliitside; telemaatika; kaabellevi”;
– klass 41: „Haridus; väljaõpe; meelelahutus; spordi ja kultuurialane tegevus; aja mõõtmise teenus (spordiüritustel); spordivõistluste korraldamine ja autasustamine; klubiteenused (meelelahutus); spordiklubiteenused; meelelahutus (raadio‑ ja teleprogrammid); spordivahenditega varustamine; lõbustusparkide ja vabaajaparkide käitamine; raamatute, ajalehtede ja ajakirjade kirjastamine, raadio‑ ja teleprogrammide lavastamine, produtseerimine; spordivarustuse (v.a sõidukid) üürimine, laenutus; konverentside, foorumite ja kollokviumide korraldamine ja läbiviimine; võimlemisõpetus, ‑juhendamine; lõbustuspargid; haridusalaste või meelelahutuskonkursside korraldamine, etenduste lavastamine; spordilaagrid; filmide lavastamine; staadionite üürimine”.
7 Vastulause toetuseks esitati määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b ja artikli 8 lõikes 5 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b ja artikli 8 lõige 5) toodud põhjendused.
8 Vastulausete osakond lükkas 19. mail 2010 vastulause tervikuna tagasi. Ta leidis, et vastandatud tähistega tähistatud kaubad ja teenused on osaliselt identsed ja osaliselt erinevad. Tähised on asjaomase avalikkuse jaoks visuaalselt ja foneetiliselt erinevad ja kontseptuaalselt vähesel määral sarnased. Kuna tähised on igakülgselt võttes erinevad, siis ei esine nende tähiste vahel segiajamise tõenäosust määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses. Varasema kaubamärgi mainet puudutava väite osas leidis vastulausete osakond, et kuna tähised on erinevad, siis ei saa kohaldada määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 5.
9 Menetlusse astuja esitas 15. juulil 2010 määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
10 Ühtlustamisameti esimese apellatsioonikoja 26. mai 2011. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) rahuldati kaebus osaliselt klassi 16 kuuluvate kaupade osas ja jäeti osaliselt rahuldamata klassidesse 21 ja 24 kuuluvate kaupade osas. Muu hulgas märgiti selles otsuses järgmist:
– asjaomane avalikkus on Euroopa Liidu lai avalikkus (vaidlustatud otsuse punkt 12);
– apellatsioonikoda nõustus kaupade võrdluse küsimuses vastulausete osakonna arvamusega, mida pooled ei ole vaidlustanud. Ta asus seisukohale, et taotletud kaubamärgiga tähistatud klassi 16 kuuluvad kaubad on identsed varasema kaubamärgiga tähistatud kaupadega, mis kuuluvad samasse klassi, ja klassidesse 21 ja 24 kuuluvad kaubad erinevad varasema kaubamärgiga tähistatud kaupadest (vaidlustatud otsuse punktid 13–16);
– apellatsioonikoda nõustus tähiste visuaalse ja foneetilise võrdluse küsimuses vastulausete osakonna arvamusega, mille kohaselt on tähised visuaalselt ja foneetiliselt erinevad (vaidlustatud otsuse punkt 18). Kontseptuaalse võrdluse osas ei nõustunud apellatsioonikoda vastulausete osakonnaga ja asus seisukohale, et tegemist on identsusega „või vähemalt” suure kontseptuaalse sarnasusega (vaidlustatud otsuse punkt 22);
– eeltoodud kaalutlusi silmas pidades järeldas apellatsioonikoda, et esineb vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus või võimalus, et neid identsete kaupade, st klassi 16 kuuluvate kaupade puhul omavahel seostatakse, samuti leidis apellatsioonikoda, et klassidesse 21 ja 24 kuuluvate kaupade puhul, mis on erinevad, segiajamise tõenäosust ei esine (vaidlustatud otsuse punktid 23–32);
– apellatsioonikoda ei pidanud vajalikuks hinnata määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 5 puudutavat väidet (vaidlustatud otsuse punkt 33).
Poolte nõuded
11 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus osas, mis puudutab kaupu klassis 16;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt ja teise võimalusena menetlusse astujalt.
12 Lisaks palub hageja Üldkohtu kodukorra artikli 135 lõike 3 alusel esitatud repliigis Üldkohtul „tagasi lükata” menetlusse astuja vastus, mis on esitatud nimetatud kodukorra artikli 134 lõike 3 alusel.
13 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi tervikuna rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
14 Menetlusse astuja palub Üldkohtul:
– jätta hagiavaldus tervikuna rahuldamata;
– tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega jäetakse rahuldamata tema vastulause, mis puudutab klassidesse 21 ja 24 kuuluvate taotletud kaubamärgiga tähistatud kaupu;
– mõista menetluskulud, sh ühtlustamisameti apellatsioonikojas toimunud menetluse kulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Sissejuhatavad märkused
15 Oma hagi toetuseks esitab hageja ühe väite, milles viitab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisele. Teiseks, menetlusse astuja esitab kodukorra artikli 134 lõike 3 alusel esitatud tühistamisnõude toetuseks ühe väite, milles viitab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5, artikli 64 lõike 1 ja artikli 76 lõike 1 rikkumisele.
Hageja väide määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumise kohta
16 Hageja põhjendab oma hagi sellega, et rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b.
17 Hageja vaidlustab sisuliselt apellatsioonikoja järelduse, et esineb vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus klassi 16 kuuluvate kaupade puhul. Täpsemalt vaidleb ta vastu sellele, et vastandatud tähiste kontseptuaalne ja tervikmulje on sarnased, mille tuvastas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuses.
18 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlustavad hageja väite põhjendatuse ja väidavad, et esineb vastandatud tähiste segiajamise tõenäosus klassi 16 kuuluvate identsete kaupade puhul.
19 Üldkohus meenutab, et määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b sätestab, et varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada. Segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga.
20 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kujutab segiajamise tõenäosus eespool viidatud sätte tähenduses endast ohtu, et avalikkus võib arvata, et asjaomased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Segiajamise tõenäosust tuleb hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid asjaolusid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust (vt Üldkohtu 9. juuli 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑162/01: Laboratorios RTB vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Giorgio Beverly Hills (GIORGIO BEVERLY HILLS), EKL 2003, lk II‑2821, punktid 30–33 ja seal viidatud kohtupraktika).
21 Määruse nr 207/2009artikli 8 lõike 1 punktist b lähtudes eeldab segiajamise tõenäosus samal ajal nii vastandatud kaubamärkide identsust või sarnasust kui ka tähistatud kaupade või teenuste identsust või sarnasust. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega (vt Üldkohtu 22. jaanuari 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑316/07: Commercy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – easyGroup IP Licensing (easyHotel), EKL 2009, lk II‑43, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
22 See kas asjaomase avalikkuse seisukohalt esineb segiajamise tõenäosus, sõltub mitmest tegurist ja seda tuleb hinnata igakülgselt, pidades silmas kõiki käsitletavat juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Igakülgsel ning kaubamärkide visuaalset, foneetilist ja kontseptuaalset sarnasust käsitleval hindamisel peab aluseks võtma neist jääva tervikmulje, arvestades eelkõige nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Euroopa Kohtu 12. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑334/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, EKL 2007, lk I‑4529, punktid 34 ja 35, ja 3. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑498/07 P: Aceites del Sur-Coosur vs. Koipe, EKL 2009, lk I‑7371, punktid 59 ja 60 ning seal viidatud kohtupraktika). See eeldab arvesse võetavate tegurite teatavat vastastikust sõltuvust, nii et kaitstud kaupade või teenuste vähese sarnasuse võib kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (vt Euroopa Kohtu 17. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑108/07 P: Ferrero Deutschland vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 44 ja 45 ning seal viidatud kohtupraktika, ja eespool punktis 21 viidatud kohtuotsus easyHotel, punkt 41).
Asjaomane avalikkus
23 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames arvestada asjaomase kauba‑ või teenuseliigi keskmise tarbijaga, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb silmas pidada, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev (vt Üldkohtu 13. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑256/04: Mundipharma vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR), EKL 2007, lk II‑449, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
24 Nimetatud küsimuses kritiseerib hageja apellatsioonikoda selle eest, et ta määratles asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse astme tavalisest madalamana, kuigi seda oleks tulnud pidada tavaliseks tähelepanelikkuse astmeks.
25 Samas tuleb ühtlustamisameti ja menetlusse astuja eeskujul märkida, et see väide on tingitud sellest, et hageja on vaidlustatud otsust ekslikult tõlgendanud.
26 Nimelt märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 12, et klassi 16, 21 ja 24 kuuluvate kaupade puhul on asjaomaseks avalikkuseks keskmine tarbija, kes on tavapäraselt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, ning märkis, et teatud kaubad klassis 16, nagu „kunstnikutarbed”, ning klassi 21 kuuluv „harjamaterjal” ja „töötlemata või pooltöödeldud klaas” on mõeldud ka eriala asjatundjatele. Apellatsioonikoda tegi veel järelduse, et juhul kui asjaomane avalikkus koosneb nii keskmistest tarbijatest kui ka eriala asjatundjatest tuleb segiajamise tõenäosust hinnata lähtudes sellest avalikkuse osast, kelle tähelepanelikkuse aste on madalam, st liidu keskmistest tarbijatest, ja mitte kutseala asjatundjatest, mida on ka tunnustanud väljakujunenud kohtupraktika (Üldkohtu 15. veebruari 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑213/09: Yorma’s vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Norma Lebensmittelfilialbetrieb (YORMA’S), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 25).
27 Niisiis otsustas apellatsioonikoda tegelikult – ja õigesti –, et asjaomane avalikkus koosneb liidu keskmistest tarbijatest, kes on tavapäraselt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikud ja arukad. Seega lähtus apellatsioonikoda vastupidi hageja väidetele avalikkuse keskmisest tähelepanelikkuse astmest.
28 Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikoda ei eksinud asjaomase avalikkuse ja tema tähelepanelikkuse astme määratlemisel.
Kaupade võrdlus
29 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel arvesse võtta kõiki nendevahelist suhet iseloomustavaid olulisi tegureid. Sellisteks teguriteks on eelkõige nende olemus, otstarve, kasutusviis ning samuti see, kas kaubad või teenused on konkureerivad või täiendavad teineteist. Arvesse võib võtta ka muid tegureid, näiteks asjaomaste kaupade turustuskanaleid (vt Üldkohtu 11. juuli 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑443/05: El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bolaños Sabri (PiraÑAM diseño original Juan Bolaños), EKL 2007, lk II‑2579, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Apellatsioonikoda nõustus vastandatud tähistega tähistatud kaupade võrdluse küsimuses vastulausete osakonna arvamusega, mida pooled pealegi ei ole vaidlustanud. Niisiis on vastandatud tähistega tähistatud klassi 16 kuuluvad kaubad identsed, samas kui kaubad klassides 21 ja 24 on erinevad.
31 Pooled ei ole käesoleval juhul vaidlustanud apellatsioonikoja järeldusi kaupade võrdluse küsimuses, eelkõige mis puudutab kaupu klassis 16. Kuna ükski kohtuasja toimikusse lisatud dokumentidest ei sea pealegi seda hinnangut kahtluse alla, siis tuleb sellega nõustuda.
Tähiste võrdlus
32 Vastavalt kohtupraktikale on kaks kaubamärki sarnased, kui asjaomase avalikkuse silmis on need ühest või mitmest olulisest aspektist vähemalt osaliselt identsed (Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑6/01: Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), EKL 2002, lk II‑4335, punkt 30, mida kinnitas Euroopa Kohtu 28. aprilli 2004. aasta määrus kohtuasjas C‑3/03 P: Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet; EKL 2004, lk I‑3657). Nagu tuvastati selles kohtupraktikas, on asjakohased aspektid visuaalsed, foneetilised ja kontseptuaalsed (Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑251/95: SABEL, EKL 1997, lk I‑6191, punkt 23, ja 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 25).
33 Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas asjaomaste kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Selles osas tuleb märkida, et keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki kui tervikut ega uuri selle eri detaile (vt eespool punktis 22 viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Shaker, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Käesoleval juhul märkis apellatsioonikoda, et vastandatud tähised on visuaalselt ja foneetiliselt erinevad ning nõustus vastulausete osakonna põhjendustega (vaidlustatud otsuse punkt 18). Samas leidis, ta et vastandatud tähised on kontseptuaalselt identsed või vähemalt suure kontseptuaalse sarnasusega (vaidlustatud otsuse punkt 22). Sõnad „golden” (kuldsed) ja „balls” (pallid) kuuluvad inglise keele elementaarsesse sõnavarasse, mida tunneb suur osa asjaomasest avalikkusest ja neid mõistetakse kui viidet „kuldsele pallile” või „kuldpallile” või „kullast pallile” (vaidlustatud otsuse punkt 21).
35 Hageja kinnitab, et vastandatud tähistel puudub visuaalne ja foneetiline sarnasus, kuid vaidleb vastu sellele, et apellatsioonikoda tuvastas vaidlustatud otsuses, et need on kontseptuaalselt sarnased. Hageja arvates peab isegi vähe tähelepanelik ja informeeritud isik taotletud kaubamärki ingliskeelseks ja varasemat kaubamärki prantsuskeelseks. See põhimõtteline erinevus tagab, et seda kaubamärki ei saa kunagi teisega segi ajada. Lisaks ei kujuta vastandatud tähised tähttähelist ühest keelest teise keelde edasiandmist ega otsest tõlget. Esiteks on ingliskeelne sõna „balls” mitmuses ja jätab ettekujutuse mitmest pallist, samas kui prantsuskeelne sõna „ballon” on ainsuses ja annab edasi idee ühestainsast pallist. Lisaks ei ole prantsuskeelne sõna „ballon”, mis võib tähendada ka „dirižaablit”, otsene vaste ingliskeelsele sõnale „ball”, ja need tähised ei ole identsed. Lõpuks tõlgitakse varasemat kaubamärki BALLON D’OR inglise keelde kui „balloon of gold” või „ball of gold” ning mitte „golden ball”.
36 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja ei ole vaidlustanud vastandatud tähiste visuaalseid ja foneetilisi erinevusi, kuid nad väidavad vastupidi hagejale, et vastandatud tähised on identsed või peaaegu identsed ja et tähiste tervikmulje on sarnane.
37 Üldkohus asub seisukohale, et apellatsioonikoda andis vastandatud tähiste visuaalsele ja foneetilisele võrdlemisele õige hinnangu, mida pealegi pooled ei ole vaidlustanud.
38 Nimelt on mõlemas vastandatud tähises sama üksnes täheühend „ball”, mis asub varasema kaubamärgi alguses ja taotletud kaubamärgi lõpus. Muus osas on need tähised erinevad. Nii sisaldab varasem kaubamärk lisaks täheühendile „ball” täheühendit „on” ja tähise lõpus sõnalist osa „d’or” ning taotletud kaubamärk algab sõnalise osaga „golden” ja lõpeb tähega „s”. Järelikult on tähistest jääv tervikmulje visuaalselt erinev.
39 Foneetiliselt hääldatakse vastandatud tähised eri keeltes täiesti erinevalt ja seega on nad ka erinevad.
40 Järelikult tuleb nõustuda apellatsioonikoja hinnanguga, et vastandatud tähised on visuaalselt ja foneetiliselt erinevad.
41 Mis puudutab seejärel apellatsioonikoja hinnangut, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt identsed või vähemalt suure kontseptuaalse sarnasusega, leiab Üldkohus kõigepealt, et need tähised jätavad siiski objektiivselt vaadelduna ja jättes kõrvale teatud erinevad üksikasjad (vt allpool punkt 47) põhimõtteliselt mulje samast semantilisest sisust või ettekujutusest, st kuldsest õhupallist või kuldsest ehk kullast pallist. Selles osas tuleb tõdeda, et hageja ei suutnud ühele Üldkohtu küsimusele vastates tuua inglise ajakirjandusest välja väljendi „ballon d’or” kohta ühtegi muud tõlkenäidet kui väljend „golden ball”.
42 Hinnangu puhul, et asjaomase – eelkõige ingliskeelse ja prantsuskeelse – keskmise avalikkuse silmis esineb kontseptuaalne sarnasus, tuleb samas võtta tingimata arvesse asjaolu, et varasem kaubamärk on prantsuskeelne, samas kui taotletud kaubamärk on ingliskeelne, mistõttu vastandatud tähised erinevad vastavalt keelele, mis võimaldab nende kontseptuaalselt tajumist.
43 Selles osas ei pruugi vastupidi sellele, mida hageja näib väitvat, nende tähiste keelelisest erinevusest automaatselt piisata, et välistada kontseptuaalne sarnasus asjaomase avalikkuse jaoks. Sellest hoolimata võib kõnealune erinevus – juhul kui tarbija vajab selleks tõlget – sõltuvalt asjaomase avalikkuse keeleoskusest, asjaomaste keelte sugulusastmest ja asjaomastes tähistes kasutatud sõnadest endist takistada asjaomast avalikkust rohkem või vähem tajumast otsest kontseptuaalset sarnasust (vt selle kohta Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑471/09: Oetker Nahrungsmittel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Bonfait (Buonfatti), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 82, ja 26. septembri 2012. aasta otsus kohtuasjas T‑265/09: Serrano Aranda vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Burg Groep (LE LANCIER), punkt 66).
44 Neil kaalutlustel tuleb tõdeda, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et asjaomane, st liidu lai avalikkus, mõistab otsekohe taotletud, sõnadest „golden” ja „balls” koosneva kaubamärgi tähendust, eelkõige tuleb seda märkida prantsuskeelse avalikkuse kohta, kes saab aru prantsuskeelsest väljendist „ballon d’or”, millest koosneb varasem kaubamärk.
45 Isegi kui eeldada nii nagu apellatsioonikoda, et sõnad „golden” ja „balls” kuuluvad inglise keele elementaarsesse sõnavarasse, mida mõistab keskmine tarbija, sealhulgas prantsuskeelne keskmine tarbija, ei tähenda see tegelikult, et nimetatud tarbija, kelle inglise keele oskus on väike, mõistab neid sõnu sellises erilises kombinatsioonis nagu „golden balls” otsekohe kui tõlget prantsuskeelsest varasema kaubamärgi moodustavast väljendist „ballon d’or”.
46 Sellega seoses olgu märgitud, et vastandatud tähiste erinevused räägivad otsese kontseptuaalse sarnasuse vastu.
47 Esiteks tuleb osundada, et selles osas, milles hageja väidab, et tähis GOLDEN BALLS ei kujuta endast tähise BALLON D’OR tõlget, kuna prantsuskeelne sõna „ballon” ei vasta otsesõnu ingliskeelsele sõnale „ball” ja, et prantsuskeelse väljendi „ballon d’or” õige tõlge prantsuse keelde on „gold ball” või „ball of gold” ning mitte ingliskeelne „golden ball”, tuleb nõustuda ühtlustamisameti ja menetlusse astuja seisukohaga, et sellised tõlke ebatäpsused ei ole asjakohased, ja isegi kui oletada, et need esinevad, jäävad sellised keelelised peensused asjaomasele avalikkusele märkamatuks ja seda eelkõige prantsuse tarbijate puhul, kelle inglise keele oskus on piiratud. Üldkohus leiab aga vastupidi apellatsioonikoja hinnangule, et lugu on teisiti seoses arvamusega, et tähis GOLDEN BALLS erineb tähisest BALLON D’OR mitmuse kasutamise tõttu. Sellel puhul on tegemist üsna põhilise grammatilise elemendiga, mida tunneb ja mõistab ka prantsuskeelne avalikkus, seda enam, et sõnade mitmus moodustatakse inglise ja prantsuse keeles ühte moodi, nagu hageja on õigesti märkinud. Niisiis märkaks mitmuse kasutamist ka keskmine, eelkõige prantsuskeelne tarbija, kelle inglise keele oskus – nagu märgivad ühtlustamisamet ja menetlusse astuja – on piiratud, kuid piisav, et mõista sõnu „golden” ja „balls”.
48 Teiseks tuleb osundada kaubamärkide elementide „golden” ja „d’or” erinevale paigutusele, vastavalt ühe tähise alguses ja teise lõpus, ning sellele, et ingliskeelsel sõnal „gold”, millele viitab esimene element, on täiesti erinev päritolu võrreldes prantsuse sõnaga „or”, millele osundab teine element. Kuigi need erinevused muudavad üksnes veidi raskemaks kõnealuse ingliskeelse sõna tõlkimise prantsuse keelde, võivad need erinevused siiski takistada nii prantsuskeelse kui ka ingliskeelse keskmiselt tähelepaneliku tarbija jaoks vastandatud tähiste varjatult sarnase tähenduse avastamist.
49 Niisiis, isegi kui oletada, et põhimõtteliselt oskavad prantsuskeelsed tarbijad piisavalt inglise keelt, et mõista väljendit „golden balls” ja hakkavad hoolimata sellest, et tegemist on lihtsa laiatarbekaupade ostmisega, selle tähise nime tõlkimise tõttu seda alateadvuses seostama kaubamärgiga BALLON D’OR, tundub siiski ebatõenäoline, et sellise analüüsi tulemus spontaanselt keskmisele tarbijale pähe tuleb (vt eespool punktis 43 viidatud kohtuotsus Buonfatti, punkt 82).
50 Seetõttu võib asuda seisukohale, et apellatsioonikoda eksis, kui ta leidis, et vastandatud tähised on kontseptuaalselt väga sarnased või identsed. Kõnealustel tähistel on keskmiselt informeeritud ja tähelepaneliku prantsuskeelse avalikkuse silmis nimelt väike – või isegi väga väike – kontseptuaalne sarnasus.
51 Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb sedastada, et käesoleval juhul ei ole vastandatud tähised visuaalselt ega foneetiliselt sarnased ja igal juhul esineb väike kontseptuaalne sarnasus, mis vajab eelnevat tõlkimist.
52 Seepärast tuleb igakülgselt hinnata, kas sellest kontseptuaalsest sarnasusest piisab käesolevas asjas segiajamise tõenäosuse tekitamiseks nagu leidis apellatsioonikoda (vt Üldkohtu 9. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑33/03: Osotspa vs. Siseturu Ühtlustamise Amet − Distribution & Marketing (Hai), EKL 2005, lk II‑763, punkt 62, ja 13. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas T‑534/10: Organismos Kypriakis Galaktokomikis Viomichanias vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Garmo (HELLIM), punkt 43).
Vastandatud tähiste segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine
53 Olgu meenutatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem, mida eristatavam on varasem kaubamärk. Seepärast ei saa välistada, et kontseptuaalne sarnasus, mis tuleneb asjaolust, et kaks kaubamärki kasutavad tähiseid, mis on semantilise sisu poolest identsed, võib tekitada segiajamise tõenäosuse juhul, kui varasemal kaubamärgil on olemuslikult eriline eristusvõime või kui need on turul tuntud (vt seoses sellega eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 24; Üldkohtu 18. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑10/03: Koubi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Flabesa (CONFORFLEX), EKL 2004, lk II‑719, punkt 50, ja eespool punktis 52 viidatud kohtuotsus Hai, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).
54 Teiseks ei piisa viidatud väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kaubamärkide vahel segiajamise tõenäosuse tekitamiseks siiski lihtsast kontseptuaalsest sarnasusest juhul, kui varasem kaubamärk pole eriti tuntud ning koosneb väheseid fantaasiaelemente sisaldavast tähisest (vt eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 25, ja eespool punktis 52 viidatud kohtuotsus Hai, punkt 55).
55 Apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktides 31 ja 32, et käsitletavate kaupade identsus koosmõjus identse või väga suure kontseptuaalse sarnasusega kompenseerib visuaalsed ja foneetilised erinevused ja seega esineb vastandatud tähiste puhul määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses taotletud kaubamärgiga tähistatavate klassi 16 kuuluvate identsete kaupade segiajamise tõenäosus. Olgugi et menetlusse astuja esitas märkimisväärse hulga dokumente tõendamaks kaubamärgi BALLON D’OR mainet seoses ühe spordivõistlusega, märkis apellatsioonikoda, et viidatud sättes nimetatud segiajamise tõenäosuse hindamisel võetakse kaubamärgi maine ja lisaks sellele eristusvõimet arvesse üksnes juhul, kui see maine on tekkinud seoses käsitletavate kaupadega (vt vaidlustatud otsuse punktid 27 ja 28).
56 Hageja vaidlustab vastandatud tähiste segiajamise tõenäosuse. Eelkõige toob ta esile, et varasem kaubamärk on klassi 16 kuuluvate kaupade puhul tavalise eristusvõimega ja vaidleb vastu vastandatud tähiste kontseptuaalsele identsusele või suurele sarnasusele.
57 Ühtlustamisamet ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu. Menetlusse astuja viitab lisaks asjaolule, et varasem kaubamärk on omandanud suure eristusvõime ja maine.
58 Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise kohta meenutab Üldkohus kõigepealt, et ta otsustas eespool punktides 50 ja 51, et kõnealused kaubamärgid ei ole kontseptuaalselt identsed või väga sarnased, vaid neil on kõige enam väike sarnasus. Niisiis tuleb vastupidi apellatsioonikoja poolt vaidlustatud otsuse punktis 31 antud hinnangule tõdeda, et isegi kui pidada silmas käsitletavate kaupade identsust, on nende kontseptuaalne sarnasus väike, ja see vajab eelnevat tõlkimist, ning sellest ei piisa kompenseerimaks olemasolevaid visuaalseid ja foneetilisi erinevusi.
59 Selles osas ilmneb väljakujunenud kohtupraktikast, mida on meenutatud eespool punktides 53 ja 54, et ei ole välistatud, et kahe kaubamärgi segiajamise tõenäosuse tekitamiseks piisab lihtsast kontseptuaalsest sarnasusest siis, kui varasemal kaubamärgil on suur eristusvõime. Niisiis piisab osutamisest, et käesoleval juhul ei ole tõendatud kaubamärgi BALLON D’OR olemuslikult eriline eristusvõime käsitletavate kaupade suhtes. Lisaks tuleb märkida, et isegi kui oletada, et see kaubamärk on omandanud suure eristusvõime ja lähtuda käsitletavate kaupade identsusest, ei saa üksnes väike kontseptuaalne sarnasus, mis vajab eelnevat tõlkimist, käesoleva juhtumi asjaoludel luua asjaomase avalikkuse silmis segiajamise tõenäosust (eespool punktis 52 viidatud kohtuotsus Hai, punktid 61, 64 ja 65).
60 Seetõttu tuleb järeldada, et apellatsioonikoda eksis, kui ta tuvastas, et asjaomane avalikkus võib vastandatud tähistega tähistatud klassi 16 kuuluvad identsed kaubad omavahel segi ajada. Tegelikult loob vastandatud tähistes erinevate keelte kasutamine nende vahel olulise erinevuse, nagu on märgitud eespool punktides 44–48, ning ilma mõttes tõlkeprotsessi läbimata keskmine tarbija neid otsekohe ei seosta (vt selle kohta eespool punktis 43 viidatud kohtuotsus Buonfatti, punkt 87).
61 Järelikult peab asuma seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada selle resolutsiooni esimese punkti osas, millega tühistatakse vastulausete osakonna otsus ja rahuldatakse vastulause kaubamärgitaotluses märgitud klassi 16 kuuluvate kaupade osas, sest see on vastuolus määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktiga b.
Menetlusse astuja väide määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5, artikli 64 lõike 1 ja artikli 76 lõike 1 rikkumise kohta
62 Menetlusse astuja esitas Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 3 alusel nõude.
63 Menetlusse astuja esitab sisuliselt iseseisva väite määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5, artikli 64 lõike 1 ja artikli 76 lõike 1 rikkumise kohta, milles ta nõuab vaidlustatud otsuse tühistamist osas, milles sellega lükatakse tagasi vastulause klassidesse 21 ja 24 kuuluvate kaupade osas, st väide puudutab vaidlustatud otsuse resolutsiooni teist punkti. Menetlusse astuja väidab, et apellatsioonikoda oleks pidanud hindama nimetatud määruse artikli 8 lõike 5 rikkumist käsitlevat väidet, mis puudutab klassidesse 21 ja 24 kuuluvaid kaupu. Ta väidab et rikutud on olulist menetlusnormi ja seega on tegemist õigusnormi rikkumisega.
64 Hageja vaidleb menetlusse astujate argumentidele vastu. Hageja arvates leidis apellatsioonikoda õigesti, et ei ole vaja võtta seisukohta määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 5 puudutava menetlusse astuja argumendi kohta, kuna see on ilmselgelt põhjendamata.
65 Ühtlustamisamet ei kasutanud Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõikes 3 antud võimalust vastata esimest korda menetlusse astuja vastuses esitatud nõuete ja väidetele, ja kohtuistungil ta sisuliselt nõustus sellega, et apellatsioonikoja poolt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 5 puudutava väite kohta otsuse tegemine kujutab endast olulise menetlusnormi rikkumist.
66 Üldkohus otsustab, et oma nõudega jätta hageja hagi rahuldamata ja tühistada vaidlustatud otsus osas, milles sellega jäeti rahuldamata menetlusse astuja vastulause taotletud kaubamärgi registreerimise peale kaupade jaoks klassides 21 ja 24, kasutab menetlusse astuja talle kodukorra artikli 134 lõikes 3 antud võimalust taotleda oma vastuses vaidlustatud otsuse tühistamist punktis, mida hagiavalduses ei ole tõstatatud (vt selle kohta Üldkohtu 21. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑214/04: Royal County of Berkshire Polo Club vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Polo/Lauren (ROYAL COUNTY OF BERKSHIRE POLO CLUB), EKL 2006, lk II‑239, punkt 50).
67 Osas milles menetlusse astuja käsitletava väite raames viitab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5, artikli 64 lõike 1 ja artikli 76 lõike 1 rikkumisele, vaidlustab ta vaidlustatud otsuse õiguspärasuse selles osas, milles apellatsioonikoda ei hinnanud vastulause põhjendust määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 rikkumise kohta.
68 Käeoleval juhul leidis apellatsioonikoda erinevalt vastulausete osakonnast, et vastandatud tähised on üldiselt sarnased ja tuvastas määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 5 kohaldades segiajamise tõenäosuse klassi 16 kuuluvate identsete kaupade puhul. Sellest järeldusest lähtudes ei pidanud ta vajalikuks hinnata menetlusse astuja väiteid, mis tuginevad määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikel 5 (vaidlustatud otsuse punkt 33), hoolimata asjaolust, et vaidluse ese puudutas ka taotletud kaubamärgiga silmas peetud klassidesse 21 ja 24 kuuluvaid erinevaid kaupu, mida ei käsitletud segiajamise tõenäosuse hindamisel, kus uuriti identseid kaupu klassis 16.
69 Kõigepealt tuleb meenutada määruse nr 207/2009 artikli 64 lõike 1 esimest lauset, mis sätestab, et „[p]ärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse”. Apellatsioonikoda kontrollib talle vastulause põhjendatuse osas nii õiguslikke kui ka faktilisi asjaolusid täiesti uuesti. (Euroopa Kohtu 13. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑29/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul, EKL 2007, lk I‑2213, punkt 57, ja Üldkohtu 22. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑215/03: Sigla vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Elleni Holding (VIPS), EKL 2007, lk II‑711, punkt 96). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb seda sisulise hindamise kohustust mõista nii, et apellatsioonikoda peab tegema otsuse iga talle esitatud nõude kohta tervikuna, otsustades nõue rahuldada, jätta see vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna selle kohustuse rikkumine võib mõjutada apellatsioonikoja otsuse sisu, on tegemist olulise vorminõude rikkumisega (vt selle kohta 9. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑382/09: Ergo Versicherungsgruppe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – DeguDent (ERGO), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).
70 Samas tuleb rõhutada, et käesoleval juhul ilmneb määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikest 5, et vastandatud tähiste identsus või sarnasus kujutab endast üht kolmest selle artikli kohaldamise kumulatiivsest tingimusest (vt selle kohta Üldkohtu 25. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑67/04, Spa Monopole vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Spa-Finders Travel Arrangements (SPA-FINDERS), EKL 2005, lk II‑1825, punkt 30).
71 Tuleb ka meenutada, et kohtupraktika põhjal on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikes 5 käsitletud rikkumised nende esinemise korral vastandatud kaubamärkide teatava sarnasuse tagajärg, mille tõttu asjaomane avalikkus seostab neid kaubamärke, st loob nende vahel seose (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 27. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑252/07: Intel Corporation, EKL 2008, lk I‑8823, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
72 Niisiis tuleb eespool punktides 41–51 esitatud hinnanguid arvestades otsustada, et vastandatud tähistel puudub sarnasus kohaldamaks määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 5. Apellatsioonikoda oli seega igal juhul kohustatud vastulause klassidesse 21 ja 24 kuuluvate kaupade osas tagasi lükkama, isegi kui ta oleks hinnanud menetlusse astuja väidet viidatud sätte rikkumise kohta.
73 Sellest tuleneb, et vastulause tuli igal juhul tervikuna tagasi lükata segiajamise tõenäosuse puudumise tõttu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses kui ka võimaluse puudumise tõttu, et neid seostatakse artikli 8 lõike 5 tähenduses.
74 Neil kaalutlustel tuleb märkida, et isegi kui oletada, et apellatsioonikoda eksis, kui ta jättis tegemata otsuse väite kohta, mis puudutas määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 rikkumist seoses taotletud kaubamärgiga tähistatud klassidesse 21 ja 24 kuuluvate kaupadega, ei ole vaidlustatud otsuse resolutsiooni teist punkti vaja tühistada, sest see viga ei saa käesoleva juhtumi konkreetsete asjaolude puhul mõjutada vaidlustatud otsuse resolutiivosa (vt selle kohta 9. juuli 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑301/01: Alitalia – Linee aeree italiane SpA vs. komisjon, EKL 2008, lk II‑1753, punkt 307 ja seal viidatud kohtupraktika).
75 Järelikult tuleb tulemusetuse tõttu tagasi lükata menetlusse astuja poolt vaidlustatud otsuse osalise tühistamisnõude põhjenduseks esitatud väide määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5, artikli 64 lõike 1 ja artikli 76 lõike 1 rikkumise kohta osas, milles see puudutab taotletud kaubamärgiga tähistatud klassidesse 21 ja 24 kuuluvaid kaupu. Sellest tulenevalt tuleb menetlusse astuja tühistamisnõue jätta rahuldamata.
76 Kõigest eelnevast ilmneb, et tühistada tuleb üksnes vaidlustatud otsuse resolutsiooni esimene punkt.
Kohtukulud
77 Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.
78 Kuna ühtlustamisamet on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb hageja kohtukulud vastavalt tema nõuetele välja mõista ühtlustamisametilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Teiseks, kuna menetlusse astuja poolt Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 3 alusel esitatud tühistamisnõue jäeti rahuldamata, siis kannab ta ise oma kohtukulud ning temalt tuleb vastavalt hageja nõuetele välja mõista hageja kohtukulud seoses nimetatud nõudega.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 26. mai 2011. aasta otsuse (asi R 1310/2010‑1) resolutsiooni esimene punkt.
2. Jätta Intra-Presse tühistamisnõue rahuldamata.
3. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Golden Balls Ltd kohtukulud, va välja arvatud Golden Balls Ltd kulud seoses Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 3 alusel esitatud tühistamisnõudega.
4. Jätta Intra-Presse kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Golden Balls Ltd kohtukulud seoses Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 3 alusel esitatud tühistamisnõudega.
Azizi | Frimodt Nielsen | Kancheva |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. septembril 2013 Luxembourgis.
Allkirjad