Kohtuasi C-619/13 P

Mamoli Robinetteria SpA

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Keelatud kokkulepped – Vannitoa seadmete ja sisustuse Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turg – Müügihindade kooskõlastamine ja tundliku äriteabe vahetamine – Leebema kohtlemise programm – Määrus (EÜ) nr 1/2003 – Artikli 23 lõige 2 – Käibe 10% ülempiir – Täieliku pädevuse teostamine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 26. jaanuari 2017. aasta otsus

1.        Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Menetluse käigus ilmsiks tulnud asjaolud – Puudumine – Olemasoleva väite täiendamine – Täienduse puudumine – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)

2.        Apellatsioonkaebus – Väited – Väide, mis on esitatud ülemäärase faktijärelduse vaidlustamiseks – Edutu väide – Tagasilükkamine

(ELTL artikli 256 lõige 1; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

3.        Apellatsioonkaebus – Väited – Õigusnormi väidetava rikkumise määratlemata jätmine – Ebatäpne väide – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 168 lõike 1 punkt d)

4.        Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Õigusnormi väidetava rikkumise määratlemata jätmine – Vastuvõetamatus

(ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 169 lõige 2)

5.        Konkurents – Liidu eeskirjad – Komisjoni teatis koostöö kohta ja komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist – Kehtivus

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

6.        Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral – Põhjendamiskohustuse täitmise kontrollimine Euroopa Kohtu poolt – Hõlmamine

(ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

7.        Apellatsioonkaebus – Väited – Ebapiisavad põhjendused – Kaudne põhjendamine Üldkohtu poolt – Lubatavus – Tingimused

(ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

8.        Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir – Maksimaalse summa kohaldamine kõikidele samas rikkumises osalenud karistatud ettevõtjatele – Proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumine – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3)

9.        Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Hinnanguelemendid

(ELTL artikkel 101; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 22 ja 25)

10.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Piir – Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – Asjaomaste ettevõtjate erinevuste ja neile omaste asjaolude arvessevõtmine

(ELTL artikli 101 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 20 ja 21; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 13, 19–22, 25, 28 ja 29)

11.      Apellatsioonkaebus – Väited – Liidu õigust rikkuvad kohtuotsuse põhjendused – Muudele õiguslikele põhjendustele tuginev resolutsioon – Rahuldamata jätmine

(ELTL artikli 256 lõike 1 teine lõik, Euroopa Kohtu põhikiri. artikli 58 esimene lõik)

12.      Kohtumenetlus – Menetlustoimingud – Tunnistajate ärakuulamine – Üldkohtu kaalutlusõigus

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 30–35)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 37 ja 38)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 42, 50)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 43, 44, 62)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 51–55)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 63–65, 113)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 66–69)

8.      Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 teises lõigus sätestatud käibe 10% ülempiiri eesmärk on vältida, et määratakse trahve, mille osas võib arvata, et ettevõtjad ei ole suutelised neid tasuma, kui pidada silmas nende ettevõtjate suurust, mis on – olgugi et ligikaudselt ja ebatäiuslikult – määratud kogukäibe põhjal. Tegemist on seega piiriga, mida ühetaoliselt kohaldatakse kõigile ettevõtjatele ja mis on väljendatud iga ettevõtja suurusest sõltuvalt, eesmärgiga vältida liiga suuri ja ebaproportsionaalseid trahve. Sellel ülempiiril on niisiis erinev ja iseseisev eesmärk, võrreldes rikkumise raskuse ja kestuse kriteeriumidega.

Järelikult ei riku proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid see, kui kõikidele samas rikkumises osalenud karistatud ettevõtjatele määratakse trahv suurusega 10% nende käibest, kuna see on vaid määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 teises lõigus ette nähtud ülempiiri kohaldamise tulemus.

(vt punktid 83–85)

9.      Kuigi ELTL artikli 101 rikkumise raskuse hindamisel ja seejärel määratava trahvisumma kindlaksmääramisel võidakse arvesse võtta muu hulgas rikkumise geograafilist ulatust ja rikkumisega hõlmatud tootealamrühmade arvu, siis ainuüksi see, et rikkumine hõlmab teisest rikkumisest ulatuslikumat geograafilist ala ja suuremat arvu tooteid, ei tähenda tingimata, et esimene rikkumine tuleb tervikuna ja eelkõige selle laadi arvestades kvalifitseerida teisest raskemaks ja et see põhjendab seega kõrgema „lisasumma“ koefitsiendi määramist kui see, mis võeti aluseks teise rikkumise eest määratava trahvi arvutamisel.

(vt punkt 101)

10.    Üldkohus on kohustatud võrdse kohtlemise põhimõtet järgima eelkõige siis, kui ta teostab oma täielikku pädevust komisjoni trahve määrava otsuse suhtes. Täieliku pädevuse teostamine ei või nimelt määratavate trahvide suuruse kindlaksmääramisel kaasa tuua ELTL artikli 101 lõikega 1 vastuolus olevas kokkuleppes või kooskõlastatud tegevuses osalenud ettevõtjate diskrimineerimist.

Rikkumise raskuse hindamisel ei pea samas keelatud kokkuleppes osalenud ettevõtjate vahelisi erinevusi, eeskätt nende osalemise erinevat geograafilist ulatust tingimata arvesse võtma „rikkumise raskuse“ ja „lisasumma“ koefitsientide kindlaksmääramisel, vaid see võib toimuda mõnes muus trahvi arvutamise staadiumis, nagu suuniste määruse nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktide 28 ja 29 alusel kergendavate ja raskendavate asjaolude alusel põhisumma kohandamine. Niisugused erinevused võivad olla nähtavad ka trahvi põhisumma arvutamisel aluseks võetud müügiväärtusest, kuivõrd 2006. aasta suuniste punkti 13 kohaselt kajastab see väärtus iga osaleva ettevõtja rikkumises osalemise ulatust, mis võimaldab trahvide arvutamisel lähtuda summast, mis kajastab rikkumise majanduslikku tähtsust ja ettevõtja osakaalu rikkumises.

(vt punktid 103–105)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 107 ja 108)

12.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 117–120)