EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(kolmas koda)
26. juuni 2013
Liidetud kohtuasjad F‑135/11, F‑51/12 ja F‑110/12
BU
versus
Euroopa Ravimiamet (EMA)
Avalik teenistus – Ajutine teenistuja – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Isikut kahjustav meede – Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses – Lepingu ümberkvalifitseerimise taotlus – Mõistlik aeg – Kaebuse rahuldamata jätmise peale esitatud kaebus – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 8 – Hoolitsemiskohustus
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, mis on registreeritud numbriga F‑135/11 ja millega BU palub tühistada Euroopa Ravimiameti (EMA või edaspidi „amet”) „30. mai 2011. aasta otsus”, millega EMA teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus „keeldu[s] [tema] ajutise teenistuja lepingu võimaluste analüüsimisest”. Teise hagiavaldusega, mis saabus Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 7. mail 2012 ja mis registreeriti numbriga F‑51/12, palub BU tühistada 1. septembri 2011. aasta otsus, millega teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus jättis rahuldamata tema „taotluse”, mis oli lisatud 23. augusti 2011. aasta e-kirjale ja millega ta palus pikendada tema ajutise teenistuja lepingut. Kolmanda hagiavaldusega, mis saabus Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 1. oktoobril 2012 ja mis registreeriti numbriga F‑110/12, palub BU tühistada 21. novembri 2011. aasta otsus, millega teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus jättis rahuldamata tema taotluse kvalifitseerida ümber tema 16. septembri 2002. aasta abiteenistuja leping.
Otsus: Tühistada Euroopa Ravimiameti otsus jätta BU ajutise teenistuja leping pikendamata, millest teatati 30. mai 2011. aasta kirjaga. Jätta hagi kohtuasjas F‑135/11 ülejäänud osas rahuldamata. Jätta hagid kohtuasjades F‑51/12 ja F‑110/12 rahuldamata. Jätta kohtuasjades F‑135/11 ja F‑51/12 Euroopa Ravimiameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja BU kohtukulud. Jätta kohtuasjas F‑110/12 BU kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Ravimiameti kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnike hagid – Abiteenistuja, lepingulise töötaja või lepingulise abiteenistuja lepingu vaidlustamine – Taotlus kvalifitseerida see leping ümber ajutise teenistuja lepinguks – Õiguskaitsevahendid
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a)
2. Ametnike hagid – Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses – Esitamise tähtaeg – Mõistlik aeg – Lepingu ümberkvalifitseerimise taotlus – Hindamiskriteeriumid
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 46; personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a)
3. Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ajutisele teenistujale adresseeritud kiri, milles talle meenutatakse tema lepingu lõppemise kuupäeva – Väljaarvamine – Lepingu pikendamata jätmise otsus – Hõlmamine
(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)
4. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Ulatus
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 8 ja artikli 47 esimese lõigu punkt b)
5. Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Kohtulik kontroll – Ulatus – Otsus, millele ei eelne teenistuja olukorra hindamine teenistuse huve arvestades – Õigusvastasus
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a ja artikli 8 esimene lõik)
6. Ametnike hagid – Tühistamisotsus – Mõju – Ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätmise otsuse tühistamine – Administratsiooni võimalus võtta vastu kohtuotsusele vastav uus otsus – Tühistatud otsusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
1. Abiteenistuja, lepinguline töötaja või lepinguline abiteenistuja võib pärast tema lepingu peale hagi esitamise tähtaja möödumist esitada administratsioonile taotluse, milles ta palub, et tema teenistusaeg, mille ta on formaalselt täitnud oma lepingu alusel, tunnistataks tema poolt tegelikult täidetud ülesandeid arvestades ajutise töötajana täidetud teenistusajaks, ning kui tema taotlus jäetakse rahuldamata, võib ta personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ettenähtud tingimustel pöörduda kohtusse hagiga tema taotluse rahuldamata jätmise peale.
(vt punkt 22)
Viited:
Avaliku Teenistuse Kohus: 13. juuni 2012, kohtuasi F‑105/11: Davids vs. komisjon (punkt 56).
Euroopa Liidu Üldkohus: 21. september 2011, kohtuasi T‑325/09 P: Adjemian jt vs. komisjon (punkt 88).
2. Kuigi on tõsi, et personalieeskirjade artikli 90 lõige 1 ei näe ette tähtaega, mille jooksul tuleb selle sätte alusel taotlused esitada, nõutakse mõistliku aja järgimist siiski kõigil muudel juhtudel peale nende, mil seadusandja on tähtaja kindlaks määranud või selle sõnaselgelt välistanud. Kui õigusaktides sätted puuduvad, on mõistliku aja kindlaksmääramise õiguslik alus õiguskindluse põhimõte, mis takistab institutsioonidel ja füüsilistel või juriidilistel isikutel ajalise piiranguta tegutsemise, mis ohustaks väljakujunenud õiguslike olukordade stabiilsust. Seega personalieeskirjadega kindlaksmääratud tähtaja puudumine ei saa iseenesest tähendada, et taotlus on võimalik esitada ilma sellist piirangut järgimata. Aja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude alusel ning eelkõige lähtuvalt vaidluse olulisusest asjaomase isiku jaoks, kohtuasja keerukusest ning poolte käitumisest.
Mis puudutab abiteenistuja lepingu ümberkvalifitseerimist ajutise teenistuja lepinguks muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel, siis kuigi sellise ümberkvalifitseerimise taotlemise võimalus võib kujutada endast järjestikuste tähtajaliste lepingute kuritarvitamise heastamist, ei saa sellest siiski tuletada, et mitme aasta pikkust aega saab pidada mõistlikuks ajaks.
Selles küsimuses ei saa viieaastane tähtaeg, mida avaliku teenistuse kahju hüvitamise kohtuasjades analoogia alusel Euroopa Kohtu põhikirja artikliga 46 kohaldatakse, olla tingimata mõistlik aeg. Kahju hüvitamise nõue, millega taotletakse kahju hüvitamist ja tasandus- või viivitusintresse, ja varasema lepingu ümberkvalifitseerimise taotlus nimelt erinevad oluliselt. Selline taotlus tähendab tegelikult meetmete võtmist, mis tagasiulatuvalt taastavad teenistuja ja tema tööandja töösuhte ning mis võivad pealegi mõjutada tööhõive struktuuri ja administratsiooni personalipoliitikat, eriti asutuses, mille ametikohtade arv on piiratud.
Ümberkvalifitseerimise asjaolud nõuavad seda enam kiiret reageerimist, mida olulisema asjaga on tegemist, kuna see puudutab asjaomase isiku ja administratsiooni töösuhte olemust koos tagajärgedega, mis tulenevad sellest, et abiteenistujatele ja ajutiste teenistujatele, samuti tähtajalise lepingu või tähtajatu lepinguga ajutistele teenistujatele kehtib erinev kord.
(vt punktid 24, 25, 31 ja 32)
Viited:
Euroopa Kohus: 28. veebruar 2013, kohtuasi C‑334/12 RX-II: Arango Jaramillo jt vs. EIP (punkt 28).
Esimese Astme Kohus: 25. märts 1998, kohtuasi T‑202/97: Koopman vs. komisjon (punkt 25); 26. juuni 2009, kohtuasi T‑114/08 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 25).
Avaliku Teenistuse Kohus: 1. veebruar 2007, F‑125/05: Tsarnavas vs. komisjon (punkt 50); 11. mai 2010, kohtuasi F‑30/08: Nanopoulos vs. komisjon (punkt 117); 13. aprill 2011, kohtuasi F‑73/09: Sukup vs. komisjon (punkt 83).
Euroopa Liidu Üldkohus: eespool viidatud kohtuasi Adjemian jt vs. komisjon (punktid 67 ja 87); 14. detsember 2011, kohtuasi T‑433/10 P: Allen jt vs. komisjon (punktid 26 ja 31).
3. Administratsiooni kiri, mis piirdub teenistujale tema lepingu selliste tingimuste meenutamisega, mis puudutavad lepingu lõppemise kuupäeva ning mis ei sisalda uut asjaolu võrreldes nende tingimustega, ei ole isikut kahjustav meede. Siiski juhul, kui lepingut saab pikendada, on administratsiooni poolt pärast uuesti läbivaatamist tehtud otsus lepingu pikendamata jätmise kohta isikut kahjustav meede, mis on lepingust erinev otsus, mille peale võib personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul esitada kaebuse või isegi hagi.
(vt punkt 36)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 15. oktoober 2008, kohtuasi T‑160/04: Potamianos vs. komisjon (punkt 21).
Avaliku Teenistuse Kohus: 15. september 2011, kohtuasi F‑102/09: Bennett jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 57 ja 59 ning seal viidatud kohtupraktika).
4. Kuna administratsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus ajutiste teenistujate lepingute pikendamisel, siis peab liidu kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud piiridesse ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt kasutanud.
Kuigi administratsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus, siis ei vähenda see niisuguse kaalutlusõiguse alusel vastu võetud akti peale esitatud tühistamishagi menetleva liidu kohtu teostatavat õiguspärasuse kontrolli, mis avaldub muudes aspektides. Nii tagab liidu kohus hoolitsemiskohustuse täitmise. Nimetatud kohustus ja hea halduse põhimõte tähendavad aga muu hulgas seda, et kui pädev asutus otsustab ametniku või teenistuja olukorra üle, isegi kui ta teeb seda ulatusliku kaalutlusõiguse raames, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad tema otsust mõjutada. Sellise otsuse tegemisel peab asutus arvestama mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku või teenistuja huve.
Eriti kehtivad seda enam administratsioonile tõhusa, täieliku ja üksikasjaliku uurimise nõuded, kui ta peab läbi viima sisemenetluse, millega nähakse ette teenistuja ülemustega konsulteerimine tema lepingu võimaliku pikendamise jaoks. Sellest konsulteerimismenetlusest ei ole tegelikult mingit kasu, kui konsulteeritud ülemused ei pea eespool toodud tingimustel oma arvamuspädevust kasutama ja kui otsuse vastuvõtmise eest vastutav asutus ei pea ise tegelikult nende soovitusi arvesse võtma.
(vt punktid 48–51)
Viited:
Euroopa Kohus: 28. mai 1980, liidetud kohtuasjad 33/79 ja 75/79: Kuhner vs. komisjon (punkt 22); 29. oktoober 1981, kohtuasi 125/80: Arning vs. komisjon (punkt 19).
Avaliku Teenistuse Kohus: 13. juuni 2012, kohtuasi F‑63/11: Macchia vs. komisjon (punktid 45, 47 ja 50 ning seal viidatud kohtupraktika), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑368/12 P.
5. Kuigi liidu kohtu pädevuses ei ole kontrollida institutsiooni valitud personalipoliitikat, mida ta kavatseb talle antud ülesannete paremaks täitmiseks ellu viia, võib kohus juhul, kui ta vaatab läbi ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätmise tühistamisnõuet, õiguspäraselt kontrollida, kas administratsiooni esitatud põhjendused võivad seada kahtluse alla personalieeskirjades seadusandja poolt kehtestatud kriteeriumid ja põhitingimused, mille eesmärk on muu hulgas tagada lepingulistele töötajatele võimalus saada sõltuvalt asjaoludest lõpuks teatud määral püsiv töösuhe. Just nii tuleb tõlgendada muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimest lõiku, mis näeb ette, et muude teenistuja teenistustingimuste artikli 2 punktis a sätestatud ajutise teenistuja lepingut võib pikendada ainult üks kord ja seejärel pikendatakse lepingut tähtajatult, mida võib konkreetselt pidada üheks ennetusmeetmeks ebakindlate töösuhete vastu võitlemiseks. Sellist tõlgendust kinnitab hoolitsemiskohustus, millest on nimelt tuletatud, et pädeva asutuse ülesanne on välja selgitada, kas on olemas ametikoht, kuhu ajutise teenistuja saab teenistuse huvides ja antud juhtumi prioriteete arvestades tulemuslikult tööle võtta või kus temaga saab töösuhet jätkata. See tõlgendus kehtib seda enam, kui tööandja viib läbi menetluse, mis on mõeldud tema ja tema teenistujate vahelise töösuhte pikendamise võimaluse hindamiseks.
Sellest tuleneb, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus rikub oma hoolitsemiskohustust ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 8, kui ta teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel sõlmitud ajutise teenistuja lepingu pikendamise taotlust rahuldamata jättes viitab abstraktselt eelarvevõimalustele ja asjaomase isiku teenetele ja võimetele, jättes samas asjaomase isiku olukorra ja institutsioonile tema poolt osutada võivate teenuste individuaalse analüüsimise raames välja selgitamata, kas tema poolt taotletavat teenistuse huvi on võimalik ühitada asjaomasele isikule uute ülesannete ja ametikohustuste andmisega ja seega võimalusega pikendada tema lepingut või sõlmida temaga uus ajutise teenistuja või lepingulise töötaja leping.
(vt punktid 57, 59 ja 60)
Viited:
Euroopa Kohus: 8. märts 2012, kohtuasi C‑251/11: Huet (punkt 37).
Avaliku Teenistuse Kohus: 9. detsember 2010, kohtuasi F‑87/08: Schuerings vs. ETF (punktid 58 ja 60), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑107/11 P; 9. detsember 2010, kohtuasi F‑88/08: Vandeuren vs. ETF (punktid 59 ja 60), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑108/11 P; eespool viidatud kohtuasi Macchia vs. komisjon (punktid 54, 60 ja 61).
6. Mis puudutab liidu kohtu poolt administratsiooni tehtud ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätmise otsuse tühistamist põhjendusel, et teenistuse huve ja asjaomase teenistuja võimeid arvestades ei ole läbi viidud täielikku ja üksikasjalikku analüüsi, siis kuna ei saa välistada, et administratsioon leiab pärast toimiku täielikku ja üksikasjalikku uuesti läbivaatamist ja käesoleva kohtuotsuse põhjendusi arvesse võttes, et tal on taas kord õigus teha otsus jätta hageja ajutise teenistuja leping pikendamata, ei saa teda kohustada nimetatud teenistujatele maksma hüvitist töötasu kaotuse eest, mis tuleneb tema ajutise teenistuja lepingu lõppemisest, isegi kui tegemist on esialgu kindlaks määratud ühe euroga.
(vt punktid 64–66)