Kohtuasi T‑154/09

Manuli Rubber Industries SpA (MRI)

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Laadimisvoolikute Euroopa turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ja kaubanduslikult tundliku teabe vahetamine – Mõiste „vältav või jätkuv rikkumine” – Aegumine – Põhjendamiskohustus – Võrdne kohtlemine – Õiguspärane ootus – Trahvid – Rikkumise raskus ja kestus – Kergendavad asjaolud – Koostöö

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 17. mai 2013

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Komisjoni esitatud tõendite nõutav täpsuse aste – Kaudsete tõendite kogum– Kohtulik kontroll – Ulatus – Otsus, mis jätab kohtu kahtlema – Süütuse presumptsiooni põhimõtte järgimine

(EÜ artikli 81 lõige 1; ELL artikli 6 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendus – Kohustus – Ulatus – Konkurentsiõiguse normide rikkumise tuvastamise otsus

(EÜ artiklid 81 ja 253; EMP leping, artikkel 53)

3.      Konkurents – Trahvid – Suunised konkurentsieeskirjade rikkumise korral määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta – Õiguslik vorm – Suunav käitumisjuhis, millega komisjon piirab ise enda kaalutlusõigust – Kohustus järgida võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 298/11)

4.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Avalik-õiguslike võlanõuete sissenõudmine finantsraskustes ettevõtjalt – Tingimused – Ettevõtja esitatud tõendite oluline lisaväärtus – Ulatus – Tehtud koostöö ajalise järjestuse arvessevõtmine – Vähendamise määr

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 298/11, punktid 23–26)

5.      Keelatud kokkulepped – Mitmest osateost koosnev rikkumine, millel on nii kokkuleppe kui kooskõlastatud tegevuse tunnused – Üks kvalifikatsioon „kokkulepe ja/või kooskõlastatud tegevus” – Lubatavus – Tagajärjed kogutavate tõendite seisukohast

(EÜ artikli 81 lõige 1)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Üks ja vältav rikkumine – Tõendite puudumine kogu arvessevõetud ajavahemiku teatud kindlate perioodide kohta – Mõju puudumine – Ettevõtja poolt rikkumises osalemise katkestamine – Jätkuv rikkumine– Mõiste – Tagajärjed aegumise seisukohast

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2, artikli 25 lõige 2 ning artikli 31)

7.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Trahvi kindlaksmääramine proportsionaalselt rikkumise raskuse hindamisel arvessevõetud asjaoludega – Asjaomase ettevõtja kogukäive – Rikkumise esemeks olevatelt kaupadelt saadud käive – Vastav käibe arvessevõtmine – Piirid

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 19 ja 20)

8.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Haldusasutuse antavad konkreetsed tagatised

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Hinnanguelemendid – Rikkumise eripärased asjaolud – Asjassepuutuva ettevõtjaga seotud eripärased asjaolud

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 20)

10.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Vajadus võtta arvesse asjaomaste ettevõtjate käivet ja tagada trahvide proportsionaalsus nende käivetega – Puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 17, artikli 15 lõige 2 ja nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Tegevuse konkurentsieeskirjadega vastavusse viimise programmi loomine – Arvessevõtmine ei ole kohustuslik

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Ettevõtja ähvardamine ja talle avaldatud surve – Välistamine – Ettevõtja passiivne või käsutäitja roll – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – Kokkuleppe tegelik elluviimata jätmine – Hindamiskriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkt 29)

13.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus ja kestus – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Täielik pädevus – Mõju

(EÜ artikli 81 lõige 1 ja EÜ artikkel 229; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 31)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 100–107)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 108 ja 109)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 114 ja 115)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 116–121, 318–322, 337)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 160–165, 169)

6.      Määruse nr 1/2003 artikli 25 lõike 2 kohaselt hakkab konkurentsi valdkonnas aegumistähtaeg kulgema rikkumise toimepaneku päevast. Vältavate või jätkuvate rikkumiste puhul hakkab aga aegumistähtaeg kulgema rikkumise lõppemise päevast.

Enamikul juhtudest tuleb konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis koostoimes ning muu ühtse selgituse puudumisel võivad moodustada tõendi konkurentsieeskirjade rikkumise kohta. Sellised kaudsed tõendid ja kokkulangevused võimaldavad neid nende kogumis hinnates kindlaks teha mitte ainult konkurentsivastase tegevuse ja kokkulepete olemasolu, vaid ka vältava konkurentsivastase tegevuse kestuse ja ajavahemiku, mil täideti konkurentsieeskirju rikkudes sõlmitud kokkulepet.

Lisaks võib selline rikkumine seisneda mitte üksnes üksikus teos, vaid ka tegude seerias või koguni vältavas tegevuses. Seda tõlgendust ei saa kahtluse alla seada põhjendusega, et ühte või mitut tegu tegude seeriast või vältavast tegevusest võib ka ise ja eraldiseisvalt käsitleda selle sätte rikkumisena. Kui erinevad teod kuuluvad nende identse eesmärgi tõttu „tervikplaani”, mis kahjustab konkurentsi ühisturul, on komisjonil õigus omistada nende tegude eest vastutus osalemise alusel rikkumises kui tervikus.

Mis puudutab tõendite puudumist kokkuleppe olemasolu kohta teatud konkreetsetel perioodidel või vähemalt ettevõtja poolt selle täitmise kohta teatud perioodil, siis see, et teatavate kindlate ajavahemike osas ei ole rikkumine tõendatud, ei takista rikkumise toimunuks lugemist nimetatud ajavahemikest pikema ajavahemiku jooksul, kui selline järeldus põhineb objektiivsetel ja omavahel kooskõlas olevatel kaudsetel tõenditel. Palju aastaid kestva rikkumise raames ei oma keelatud kokkuleppe olemasolu seisukohast tähtsust, et selle ilmingud on nähtavad erinevatel ajavahemikel, mis on üksteisest eraldatavad pikemate või lühemate ajavahemikega, kui selle rikkumise moodustavatel erinevatel tegudel on sama eesmärk ning need kuuluvad ühe ja vältava rikkumise koosseisu. Asjassepuutuvad on mitu kriteeriumi, millest lähtudes hinnata, kas tegemist on ühe rikkumisega: kas asjassepuutuvate tegude eesmärk on sama, kas asjassepuutuvad kaubad ja teenused on samad, kas osa võtnud ettevõtjad on samad ja kas toimepanemise viis on sama. Muud kriteeriumid, mida selle hindamise käigus võib arvesse võtta, on ettevõtjate nimel tegutsenud füüsiliste isikute samasus ja asjassepuutuvate tegude geograafilise ulatuse samasus.

Seega võib komisjon vältava rikkumise osas eeldada, et rikkumine – või ettevõtja osalus rikkumises – ei ole katkenud, isegi kui tal teatud kindla ajavahemiku osas rikkumise kohta tõendeid ei ole, kui selle rikkumise moodustavatel erinevatel tegudel on üks ja sama eesmärk ning need kuuluvad ühe ja vältava rikkumise koosseisu, kusjuures see järeldus peab tuginema objektiivsetele ja omavahel kooskõlas olevatele kaudsetele tõenditele, mis tõendavad teatud tervikplaani olemasolu. Kui need tingimused on täidetud, lubab vältava rikkumise mõiste komisjonil määrata trahvi kogu arvessevõetud rikkumise perioodi eest ja kindlaks määrata aegumistähtaja kulgema hakkamise kuupäeva, st kuupäeva, mil vältav rikkumine lõppes. Kuid ettevõtjad, keda salajases koostöös süüdistatakse, võivad selle eelduse ümber lükata, esitades kaudseid või otseseid tõendeid, mis näitavad, et vastupidi, rikkumine – või nende osalus selles – nendel perioodidel ei jätkunud.

Lisaks tuleb mõistet jätkuv rikkumine eristada mõistest vältav rikkumine, arvestades, et nende erinevust kinnitab ka sidesõna „või” kasutamine määruse nr 1/2003 artikli 25 lõikes 2.

Kui on tuvastatav, et ettevõtja osalus rikkumises katkes ja et ettevõtja poolt enne ja pärast seda katkestusperioodi toime pandud rikkumistel on samad tunnused – mida tuleb hinnata muu hulgas selle alusel, kas samad olid asjassepuutuvate tegude eesmärk, asjassepuutuvad kaubad, salajases koostöös osalenud ettevõtjad, toimepanemise peamised viisid, ettevõtjate nimel tegutsenud füüsilised isikud ning lõpuks ka nende tegude geograafiline ulatus –, tuleb rikkumine kvalifitseerida üheks jätkuvaks rikkumiseks. Sel juhul ei saa komisjon määrata trahvi aja eest, mil rikkumine katkestati. Lisaks tuleneb määruse nr 1/2003 artikli 25 lõike 1 punktist b, et katkestusperiood ei saa kesta üle viie aasta, vastasel juhul ei saa aegumise tõttu trahvi määrata sellele katkestusele eelnenud rikkumise eest.

(vt punktid 190–201)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 225, 234, 235 ja 351)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 226)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 260)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 264)

11.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 272)

12.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 286–289)

13.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 345–350)