ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
14. detsember 2018(*)
Taimekaitsevahendid – Toimeaine diflubensurooni heakskiidu läbivaatamise menetlus – Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikkel 21 – EFSA eksperdihinnangu järeldus – Selle järelduse osaline avaldamine – Määruse nr 1107/2009 artikkel 63 – Teatavate osade konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus – Ärihuvide kaitse – Konfidentsiaalsena käsitlemisest keeldumine – Põhjendatud huvi
Kohtuasjas T‑725/15,
Arysta LifeScience Netherlands BV, varem Chemtura Netherlands BV, asukoht Amsterdam (Madalmaad), esindajad: avocat C. Mereu ja avocat K. Van Maldegem,
hageja,
versus
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), esindajad: D. Detken ja S. Gabbi, keda abistasid Rechtsanwalt R. Van der Hout ja Rechtsanwalt C. Wagner,
kostja,
keda toetab
Euroopa Komisjon, esindajad: F. Moro ja P. Ondrůšek, hiljem P. Ondrůšek ja G. Koleva,
menetlusse astuja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada EFSA 10. detsembri 2015. aasta otsus, mis puudutas teatud osade avaldamist vastastikusest hindamisaruandest, mis käsitles toimeaine diflubensurooni heakskiidu läbivaatamist seoses metaboliidi 4‑kloroaniliiniga,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: koja president H. Kanninen, kohtunikud L. Calvo-Sotelo Ibáñez-Martín ja I. Reine (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik P. Cullen,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 29. novembri 2017. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
I. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigusnormid, mis reguleerivad liidus taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise ja heakskiitmise menetlust
1. Direktiiv 91/414/EMÜ
1 Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiviga 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT 1991, L 230, lk 1; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332) on kehtestatud Euroopa Liidu normistik, mida kohaldatakse taimekaitsevahendite turuleviimise lubamisele ning mis sisaldab taimekaitsevahenditele ja neid sisaldavatele toimeainetele kohaldatavaid sätteid.
2 Direktiivi 91/414 artikli 4 kohaselt, mis reguleerib taimekaitsevahendite lubamist, lubade ülevaatamist ja tühistamist, peab selleks, et taimekaitsevahendi jaoks antakse luba, vastama see teatud kriteeriumidele. Konkreetselt antakse taimekaitsevahendi jaoks luba, kui selle toimeained on loetletud direktiivi I lisas ja kõnealuses lisas sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi artiklites 5 ja 6 on kehtestatud kõnealusesse lisasse toimeaine kandmise kord.
3 Direktiiv 91/414 tunnistati alates 14. juunist 2011 kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2009, L 309, lk 1).
4 Määruse nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktis a ette nähtud üleminekumeetmete järgi kohaldatakse direktiivi 91/414 jätkuvalt heakskiitmise menetluse ja tingimuste suhtes toimeainete puhul, mille kohta on direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus.
2. Määrus (EÜ) nr 1490/2002
5 Komisjoni 14. augusti 2002. aasta määruses (EÜ) nr 1490/2000, millega nähakse ette direktiivi 91/414 artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi kolmanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning muudetakse määrust (EÜ) nr 451/2000 (EÜT 2002, L 224, lk 23; ELT eriväljaanne 03/36, lk 524), käsitletakse teatatud toimeainete jätkuvat hindamist.
6 Määruse nr 1490/2002 artiklites 10–13 on kindlaks määratud toimeainete hindamise menetlus. Iga aine jaoks määratud referentliikmesriik viib läbi hindamise ja esitab aruande, milles ta esitab Euroopa Komisjonile soovituse, kas kanda toimeaine direktiivi 91/414 I lisasse või jätta see sinna kandmata. Referentliikmesriik saadab toimiku hindamisaruande projekti Euroopa Toiduohutusametile (EFSA). Pärast seda, kui EFSA on saanud referentliikmesriigi edastatud hindamisaruande projekti, edastab EFSA selle liikmesriikidele. EFSA hindab seda projekti ning esitab komisjonile arvamuse selle kohta, kas toimeaine vastab direktiivis sätestatud ohutusnõuetele. Pärast selle arvamuse saamist esitab komisjon läbivaatamise aruande eelnõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463), artikli 58 kohaselt moodustatud alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele.
7 Määruse nr 1490/2002 artiklit 11b kohaldatakse toimeainetele, mille puhul on selged märgid, et ainetel ei ole mingit kahjulikku mõju.
3. Määrus nr 1107/2009
8 Määruse nr 1107/2009 põhjenduse 3 kohaselt tunnistati selle määrusega direktiiv 91/414 kehtetuks alates 14. juunist 2011 ja asendati, pidades silmas direktiivi kohaldamise käigus saadud kogemusi ning teaduse ja tehnika hiljutist arengut.
9 Määruse nr 1107/2009 artiklis 4 on ette nähtud taimekaitsevahendite toimeainete heakskiitmise kriteeriumid.
10 Määruse nr 1107/2009 artiklites 7–13 on sätestatud toimeainete heakskiitmise menetlus. Esiteks on määruse artiklis 7 ette nähtud, et toimeaine heakskiitmiseks või heakskiitmise tingimuste muutmiseks esitab toimeaine tootja liikmesriigile (edaspidi „referentliikmesriik“) taotluse. Tuleb tõendada toimeaine vastavust artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Seejärel on määruse artiklis 11 ette nähtud, et referentliikmesriik koostab aruande (edaspidi „esialgne hindamisaruanne“), milles hindab, kas kõnealune toimeaine võib eeldatavalt vastata artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele; referentliikmesriik esitab selle aruande komisjonile ja aruande koopia EFSA‑le. Lisaks on sama määruse artiklis 12 sätestatud, et pärast seda, kui EFSA on saanud referentliikmesriigi edastatud esialgse hindamisaruande projekti, edastab EFSA selle taotlejale ja teistele liikmesriikidele. Pärast kirjalike märkuste esitamiseks ette nähtud ajavahemiku lõppu võtab EFSA taotluse esitamise ajal olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvestades vastu järelduse, kas toimeaine võib eeldatavalt vastata artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. EFSA edastab selle järelduse taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile ning teeb selle avalikkusele kättesaadavaks. Lõpuks esitab komisjon määruse nr 1107/2009 artikli 13 kohaselt pärast EFSA‑lt järelduse saamist alalise toiduahela ja loomatervishoiu komiteele aruande (edaspidi „läbivaatusaruanne“) ja määruse eelnõu, võttes arvesse referentliikmesriigi esialgset hindamisaruannet ning EFSA järeldust. Taotlejale antakse võimalus läbivaatusaruande kohta märkuste esitamiseks.
11 Määruse nr 1107/2009 artiklis 21 käsitletakse toimeaine heakskiidu läbivaatamist. Selle artikli kohaselt on komisjonil õigus toimeaine heakskiit igal ajal läbi vaadata. Ta võtab arvesse liikmesriigi taotlust toimeaine heakskiit uusi teaduslikke ja tehnilisi teadmisi ning seireandmeid arvestades läbi vaadata. Kui komisjon leiab uusi teaduslikke ja tehnilisi teadmisi arvesse võttes, et on tõendeid, et aine ei vasta enam artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele või et nõutavat lisateavet ei ole esitatud, teatab ta sellest liikmesriikidele, EFSA‑le ja toimeaine tootjale, määrates tootjale tähtaja oma märkuste esitamiseks. Läbivaatamise menetluses võib komisjon paluda liikmesriikidelt ja EFSA‑lt arvamust, kusjuures viimati nimetatul on kohustus esitada arvamus või tehtud töö tulemused. Kui komisjon järeldab, et artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid ei ole enam täidetud, võetakse vastavalt määruse nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu määrus heakskiidu tagasivõtmise või muutmise kohta.
B. Liidu õigusnormid toimeaine diflubensurooni kohta
12 Komisjoni 1. juuli 2008. aasta direktiiviga 2008/69/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414 toimeainete klofentesiin, dikamba, difenokonasool, diflubensuroon, imasakviin, lenatsiil, oksadiasoon, pikloraam ja püriproksüfeen lisamisega (ELT 2008, L 172, lk 9), lisas komisjon toimeaine diflubensurooni direktiivi 91/414 I lisasse.
13 Direktiivi 2008/69 põhjendus 5 on sõnastatud järgmiselt:
„Mitmete uuringute põhjal on ilmnenud, et käesoleva direktiivi lisas loetletud toimeaineid sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavalt üldjoontes vastata direktiivi 91/414[…] artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside osas. Seetõttu on asjakohane kanda nimetatud direktiivi lisas loetletud toimeained selle direktiivi I lisasse, et tagada kõigis liikmesriikides neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite lubade väljaandmine vastavalt nimetatud direktiivi sätetele.“
14 Olles seisukohal, et muu hulgas diflubensurooni kohta on vaja koguda täiendavat teavet teatavate punktide kohta, võttis komisjon 22. juunil 2010 vastu direktiivi 2010/39/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414 I lisa seoses toimeaineid klofentesiini, diflubensurooni, lenatsiili, oksadiasooni, pikloraami ja püriproksüfeeni käsitlevate erisätetega (ELT 2010, L 157, lk 7). Direktiivi 2010/39 põhjenduses 6 on märgitud:
„Diflubensurooni puhul on asjakohane nõuda, et teavitaja esitab kinnitavad andmed saasteainete ja metaboliidi 4‑kloroaniliini võimaliku toksikoloogilise olulisuse kohta.“
C. Liidu õigusnormid EFSA järelduste avaldamise ja nende konfidentsiaalsena käsitlemise kohta
1. Määrus (EÜ) nr 178/2002
15 Määrusega nr 178/2002 reguleeritakse muu hulgas EFSA tegevuse läbipaistvust, selle teabe konfidentsiaalsust, mida EFSA saab, ning üldsusele ja huvitatud pooltele EFSA töö tulemustest teatamist.
16 Määruse nr 178/2002 põhjenduses 40 on selle kohta ette nähtud järgmist:
„Ühenduse institutsioonide, riigi elanikkonna ja huvitatud poolte usaldus [EFSA] vastu on väga oluline. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada selle sõltumatus, kõrge teaduslik kvaliteet, läbipaistvus ja tõhusus. Koostöö liikmesriikidega on samuti möödapääsmatu.“
17 Määruse nr 178/2002 põhjenduses 54 on märgitud:
„[EFSA] sõltumatus ning osa üldsuse teavitamisel tähendab, et [EFSA] peab oma pädevusvaldkondades saama teabevahetusega tegelda sõltumatult, eesmärgiga anda objektiivset, usaldusväärset ja kergesti arusaadavat teavet.“
18 Määruse nr 178/2002 artiklis 23 „[EFSA] ülesanded“ on ette nähtud:
„[EFSA] ülesanded on järgmised:
[…]
j) tagada üldsusele ja huvitatud pooltele kiire, usaldusväärne, objektiivne ja igakülgne teave ameti tegevusvaldkondade kohta;
[…].“
19 Määruse nr 178/2002 artiklis 38 „Läbipaistvus“ on sätestatud:
„1. [EFSA] tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme. Ta avalikustab viivitamata eelkõige:
[…]
b) teaduskomitee ja teaduskomisjonide arvamused vahetult pärast vastuvõtmist, alati koos vähemuse arvamusega;
c) ilma et see piiraks artiklite 39 ja 41 kohaldamist, teabe, millele arvamused tuginevad;
[…]
e) [EFSA] teadusuuringute tulemused;
f) [EFSA] tegevuse aastaaruande;
g) Euroopa Parlamendi, komisjoni või liikmesriigi taotlused teadusliku arvamuse saamiseks, mis on tagasi lükatud või mida on muudetud, ning tagasilükkamise või muutmise põhjendused.
[…]“
20 Määruse nr 178/2002 artiklis 39 „Konfidentsiaalsus“ on ette nähtud:
„1. Erandina artiklist 38 ei tohi [EFSA] avaldada kolmandatele isikutele [EFSA‑le] esitatud konfidentsiaalset teavet, mille konfidentsiaalset käsitlemist põhjendatult nõutakse, välja arvatud teave, mis tuleb teatavatel asjaoludel avalikustada, et kaitsta rahva tervist.
[…]
3. [EFSA] esitatud teaduslike arvamuste järeldused, milles käsitletakse prognoositavat mõju tervisele, ei tohi mingil juhul olla konfidentsiaalsed.
[…]“
21 Määruse nr 178/2002 artiklis 40 „[EFSA] edastatav teave“ on sätestatud:
1. [EFSA] annab omal algatusel teavet oma tegevusvaldkondades, ilma et see piiraks komisjoni pädevust riski juhtimisega seotud otsuste edastamisel.
2. [EFSA] tagab üldsusele ja huvitatud isikutele kiire, objektiivse, usaldusväärse ja kergesti juurdepääsetava teabe eelkõige ameti töötulemuste kohta. Nende eesmärkide saavutamiseks töötab [EFSA] välja teabematerjali ning levitab seda elanikkonna hulgas.
3. [EFSA] teeb tihedat koostööd komisjoni ja liikmesriikidega, et soodustada riskist teavitamise protsessi vajalikku järjekindlust.
[EFSA] avaldab kõik [EFSA] esitatud arvamused artiklis 38 ettenähtud korras.
[…]“
2. Määrus nr 1107/2009
22 Määruse nr 1107/2009 põhjenduses 12 on märgitud:
„[…] Lisada tuleks sätted hindamisprotsessi läbipaistvuse tagamiseks.“
23 Määruse nr 1107/2009 artiklis 12, millega reguleeritakse EFSA menetlust toimeaine hindamisel, on ette nähtud, et EFSA teeb esialgse hindamisaruande, mille referentliikmesriik on talle edastanud, avalikkusele kättesaadavaks, olles eelnevalt andnud taotlejale kaks nädalat, et esitada vastavalt määruse artiklile 63 taotlus esialgse hindamisaruande teatavate osade konfidentsiaalsena hoidmise kohta. Pärast kirjalike märkuste esitamiseks ette nähtud ajavahemiku lõppu võtab EFSA vastu järelduse, kas toimeaine võib eeldatavalt vastata määruse artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, ning teeb selle avalikkusele kättesaadavaks.
24 Määrus nr 1107/2009 artiklis 63, mis sisaldub VI peatükis „Avalik juurdepääs teabele“, on ette nähtud:
„1. Isik, kes taotleb, et käesoleva määruse alusel esitatud teavet käsitletaks konfidentsiaalsena, esitab kontrollitava põhjenduse, mis tõendab, et kõnealuse teabe avaldamine võib kahjustada tema ärihuve või tema eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.
2. Järgmise teabe avaldamist peetakse tavaliselt asjaomaste isikute ärihuve või eraelu puutumatust või isikupuutumatust kahjustavaks:
a) tootmismeetod;
b) toimeaine lisandi spetsifikatsioon, välja arvatud selliste lisandite puhul, mida peetakse toksikoloogiliselt, ökotoksikoloogiliselt või keskkonna seisukohalt tähtsaks;
c) lisandeid sisaldava toimeaine tootmispartiide tulemused;
d) toodetava toimeaine lisandite analüüsi meetodid, välja arvatud meetodid lisandite kohta, mida peetakse toksikoloogiliselt, ökotoksikoloogiliselt või keskkonna seisukohalt tähtsaks;
e) tootja või importija ja taotleja või loa valdaja vahelised sidemed;
f) teave taimekaitsevahendi täieliku koostise kohta;
g) selgroogsetega tehtavatesse katsetesse kaasatud isikute nimed ja aadressid.
[…]“
II. Vaidluse taust
25 Hageja Arysta LifeScience Netherlands BV, varem Chemtura Netherlands BV, on äriühing, kes arendab, toodab ja müüb kemikaale agrokeemia ja peenkemikaalide valdkonnas. Vastavalt direktiivi 91/414 normistikule teatas ta toimeainest diflubensuroon, mis kujutab endast insektitsiidi, mida kasutatakse erinevate kultuuride, peamiselt õunte, pirnide ja seente puhul.
26 Diflubensuroon kanti direktiivi 91/414 I lisasse komisjoni direktiiviga 2008/69 vastavalt määruse nr 1490/2002 artiklis 11b ette nähtud menetlusele.
27 Määruse nr 1490/2002 artikli 12a kohaselt esitas EFSA diflubensurooni kohta komisjonile 16. juulil 2009 eksperdihinnangute järelduse. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid kõnealuse järelduse läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning see vormistati 11. mail 2010 komisjoni läbivaatamisaruannetena muu hulgas diflubensurooni kohta. Järelduse põhjal leiti, et diflubensurooni sisaldavaid tooteid võib põhimõtteliselt käsitada direktiivi 91/414 artikli 5 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele vastavana.
28 Leides, et muu hulgas diflubensurooni kohta on vaja koguda täiendavat teavet teatavate punktide kohta, võttis komisjon vastu direktiivi 2010/39. Direktiivi põhjenduse 6 kohaselt on asjakohane nõuda, et teavitaja, see tähendab hageja esitab kinnitavad andmed saasteainete ja metaboliidi 4‑kloroaniliini kui diflubensurooni kasutamise jääkaine võimaliku toksikoloogilise olulisuse kohta.
29 Hageja esitas andmed saasteainete ja metaboliidi 4‑kloroaniliini kui diflubensurooni kasutamise jääkaine võimaliku toksikoloogilise olulisuse kohta 2011. aasta juunis. Neid andmeid hindas esialgse hindamisaruande vormis referentliikmesriik, kes käesoleval juhul oli Rootsi Kuningriik. Referentliikmesriik edastas selle aruande märkuste esitamiseks hagejale, teistele liikmesriikidele ja EFSA‑le.
30 Pärast saadud märkuste analüüsimist palus komisjon EFSA‑l viia läbi vastastikuse hindamise ning teha järeldus ohu kohta, mida tarbijatele, elanikele või kõrvalistele isikutele ja töötajatele avaldab metaboliidiga kokkupuude diflubensurooni tarbimisel või sellega kokkupuutumisel. EFSA võttis 22. augustil 2012 hinnangu alusel, mis oli antud diflubensurooni esitatud kasutusalale kui õunte, pirnide, seente puhul ja metsanduses kasutatav insektitsiid, vastu oma järelduse, mille kohaselt tuleb põhimõtteliselt pidada probleemseks metaboliidi kui jääkainega võimalikku kokkupuudet tarbijatel, elanikel või kõrvalistel isikutel ja töötajatel, kuna genotoksilise kantserogeeni puhul ei ole võimalik eeldada künnise olemasolu. See järeldus avaldati 7. septembril 2012.
31 Toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee esitas 16. juulil 2013 muudetud läbivaatusaruande diflubensurooni kohta. Komitee oli sisuliselt nõus EFSA 22. augusti 2012. aasta järeldusega.
32 Seejärel teavitas komisjon 18. juulil 2013 hagejat ametlikult, et diflubensurooni heakskiitu vaadatakse läbi määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel. Komisjon andis EFSA‑le pädevuse teha järeldus selle läbivaatamise kohta. Pädevus anti ajavahemikuks, mille lõppkuupäevaks oli määratud 28. august 2015.
33 Hageja esitas 2014. aasta jaanuaris Rootsi Kuningriigile kui diflubensurooni referentliikmesriigile andmed, mille eesmärk oli vastata võimalikele muret tekitatavatele aspektidele seoses metaboliidiga. Referentliikmesriik esitas 2014. aasta augustis esialgse aruande, milles hinnati ajakohastatud andmeid ja milles ta jõudis järeldusele, et tarbijate, töötajate ja elanike või kõrvaliste isikute võimalik kokkupuude 4‑kloroaniliiniga ei avalda ohtu diflubensurooni esitatud kasutusala raames õunviljades (edaspidi „2014. aasta juuli aruanne“). Hagejal, teistel liikmesriikidel ja EFSA‑l oli võimalik selle aruande kohta esitada oma märkused.
34 Hageja esitas oma arvamuse 2014. aasta juuli aruande kohta sama aasta juulis. Referentliikmesriik edastas selle arvamuse kõikidele liikmesriikidele ja EFSA‑le 2014. aasta septembris.
35 Pärast märkuste esitamiseks määratud ajavahemikku lõppu täiendas referentliikmesriik 2014. aasta juuli aruannet kahe addendum’iga. Referentliikmesriik leidis esimeses addendum’is, mis koostati 2014. aasta novembris, et töötajate ja elanike või kõrvaliste isikute võimalik kokkupuude 4‑kloroaniliiniga ei avalda ohtu diflubensurooni esitatud kasutusala raames õunviljades. Seevastu tarbijate kohta järeldas referentliikmesriik, et „tal ei ole võimalik ohtu piisavalt hinnata“.
36 Komisjon palus 12. märtsil 2015 EFSA‑lt, et viimane esitaks oma arvamuse 4‑kloroaniliini, saasteainete ja diflubensurooni metaboliidi kui jääkainega võimaliku kokkupuute kohta ning selle võimaliku toksikoloogilise olulisuse kohta ja analüüsiks, kas referentliikmesriik on õigesti kohaldanud kokkupuutemäära meetodit, hinnates võimalikku kokkupuudet 4‑kloroaniliini kui jääkainega diflubensurooni esitatud kasutusala raames.
37 Teises addendum’is, mis koostati 2015. aasta juulis pärast seda, kui 2015. aasta mais ja juunis oli toimunud kaks vastastikust hindamisaruannet käsitlevat koosolekut, jõudis referentliikmesriik järeldusele, et „ei ole võimalik järeldada, et 4‑kloroaniliiniga kokkupuude on tarbijatele väheprobleemne“ (edaspidi „2015. aasta juuli addendum“).
38 Hageja esitas 2015. aasta juuli addendum’i sisule vastamiseks 19. augustil 2015 EFSA‑le teaduslikud dokumendid. EFSA andis 24. augusti 2015. aasta kirjas hagejale teada, et ei ole ette nähtud, et teataja esitab vastastikuse hindamise menetluses täiendavaid märkusi, ning järelikult ei saa EFSA rahuldada koosoleku kokkukutsumise taotlust. Lisaks juhtis EFSA samas kirjas hageja tähelepanu asjaolule, et komisjon palub tal esitada märkused tema arvamuse kohta menetluse hilisemas etapis. EFSA leidis oma 27. augusti 2015. aasta järelduses (edaspidi „vaidlusalune järeldus“), et „4‑kloroaniliini kui jääkainega võimalikku kokkupuudet (see tähendab kas tarbijate või töötajate ja [elanike või kõrvaliste isikute] kokkupuudet) tuleb pidada probleemseks, kuna genotoksilise kantserogeeni puhul ei ole võimalik kindlaks määrata hüpoteetilist künnist“. Samas dokumendis oli samuti märgitud järgmist: „küsimus kuulub samuti kriitiliselt probleemsesse valdkonda, kui kõige kõrgetasemelisemat hindamist ei ole saadud teabe puudumise tõttu läbi viia ning kui kõige madalamatasemelisem hindamine ei võimalda järeldada, et vähemalt ühe esindatud kasutusala puhul on eeldatav, et toimeainet sisaldav taimekaitsevahend ei avalda mingit kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele või põhjaveele ega lubamatut mõju keskkonnale.“
39 Enne vaidlusaluse järelduse avaldamist EFSA veebisaidil palus EFSA omal algatusel, et hageja teeks kindlaks võimaliku konfidentsiaalse teabe selles dokumendis vastavalt määruse nr 1107/2009 artiklile 63. Vastuseks palus hageja 4. ja 11. septembri 2015. aasta kirjades EFSA‑lt, et ta kinnitaks, kas EFSA‑l on selle artikli alusel pädevus teha vaidlusalune järeldus üldsusele kättesaadavaks ning igal juhul kustutada teatud osad konfidentsiaalsuse põhjustel. Konkreetselt palus ta käsitleda konfidentsiaalsena viidatud katsete või aruannete koostajate nimesid, parandada teatud andmed faktivigade tõttu ja kustutada teatud osad, mis tema arvates kahjustavad tema ärihuve, eelkõige osas, mis puudutab diflubensurooni omadusi ja pidevat kättesaadavust, või tuginevad kaheldava teadusliku kvaliteediga järeldusele, mis on siiani vaidluse all ning mille kohta ta esitas EFSA‑le 19. augustil 2015 märkused, mida ei võetud arvesse.
40 EFSA rahuldas 8. oktoobril 2015 esiteks konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mis puudutasid asjaomaste aruannete koostajate nimede kustutamist kooskõlas määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõike 2 punktiga g, ning teiseks teatud sisuliste vigade parandamist. Seevastu jättis ta rahuldamata selle artikli lõikele 1 tuginevad taotlused, mis puudutasid nende osade kustutamist, mis võisid kahjustada hageja ärihuve.
41 Kõigepealt tõi EFSA esile, viidates määruse nr 178/2002 artikli 38 lõikele 1, artikli 39 lõikele 3 ja artiklile 40, õigusliku aluse, mis annab talle pädevuse teha vaidlusalune järeldus üldsusele kättesaadavaks. Seejärel vastas ta hageja väidetele, mis puudutasid tema kaitseõiguste ja õiguse olla ära kuulatud rikkumist. Ta märkis selle kohta, et hagejal oli võimalik esitada oma seisukoht 2014. aasta juuli aruande kohta ning arvamus komisjoni lõppotsuse kohta. Lõpuks, mis puudutab hageja taotlust kustutada osad, mis sisaldavad teavet, mis võib kahjustada tema ärihuve, siis märkis ta sisuliselt, et pelk oht, et suur osa asjaomasest teabest kahjustab hageja mainet, ei ole piisav, et muuta see konfidentsiaalseks, võttes arvesse EFSA kohustust avaldada teavet, mis võib mõjutada rahvatervist.
42 Hageja palus 12. oktoobril 2015 EFSA‑lt selle otsuse uuesti läbivaatamist, millega ta jättis rahuldamata tema konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mis tuginesid määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikele 1 ja mis puudutasid vaidlusalust järeldust. Uuesti läbivaatamise taotluse põhjendamiseks heitis ta EFSA-le eelkõige ette, et ta rikkus määrust nr 178/2002. Tema arvates nähtub nimelt sellest määrusest, et EFSA arvamusel peab olema „kõrge teaduslik kvaliteet“. EFSA koostas selle järelduse aga 2015. aasta juuli addendum’i alusel, mis omakord tugines kaheldavatele teaduslikele tõenditele ja väärteabele. Lisaks väidab hageja, et jättes tahtlikult arvestamata tema kommentaarid, rikkus EFSA tema kaitseõigusi ja rikkus sellest määrusest tulenevat kohustust hinnangu andmisel tugineda „olemasolevatele teaduslikele tõenditele“. Lisaks on ta arvamusel, et ükski usaldusväärne tõend ei võimalda tuvastada, et diflubensuroon kujutab endast ohtu inimeste või loomade tervisele.
43 EFSA jättis 10. detsembril 2015 lõplikult rahuldamata hageja taotlused konfidentsiaalsena käsitlemise kohta, mis tuginesid määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikele 1 ja mis puudutas vaidlusalust järeldust (edaspidi „vaidlustatud otsus“). Mis puudutab hageja väiteid, et on rikutud tema kaitseõigusi ning õigust olla ära kuulatud, siis EFSA märkis, et ta võttis arvesse hageja 20. augustil 2015 esitatud teavet ja kommentaare ning tema üksikasjalik seisukoht selle teabe kohta sisaldub vaidlustatud otsuse I lisas.
44 Vaidlusalune järeldus avaldati täielikult 11. detsembril 2015 EFSA veebisaidil.
45 Vahepeal palus komisjon 9. septembril 2015 hagejal esitada märkused vaidlusaluse järelduse kohta enne 7. oktoobrit 2015. Ta märkis samas kirjas, et kui diflubensurooni heakskiidu läbivaatamise menetluses esitab ta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele muudetud läbivaatamisaruande projekti, on hagejal võimalik esitada selle kohta kirjalikud märkused. Hageja vastas 7. oktoobril 2015 ning tema märkustest anti teada liikmesriikidele, kes olid toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees.
III. Menetlus ja poolte nõuded
46 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 11. detsembril 2015.
47 Eraldi dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse samal päeval, esitas hageja ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palus peatada vaidlustatud otsuse kohaldamise.
48 Üldkohtu president rahuldas oma 15. detsembri 2015. aasta määrusega taotluse peatada ajutiselt vaidlustatud otsuse kohaldamine ning kohustas EFSAt võtma vaidlusaluse järelduse oma veebisaidilt maha.
49 EFSA täitis nõude samal päeval. Siiski oli vaidlusalune järeldus veebis kättesaadav 5 minuti jooksul 7. jaanuaril 2016 ning ligikaudu 24 tundi 13. jaanuarist kuni 14. jaanuarini 2016.
50 Üldkohtu president jättis oma 29. veebruari 2016. aasta määrusega hageja esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata, võttis oma 15. detsembri 2015. aasta kohtumääruse tagasi ning jättis kohtukulude kandmise edaspidi otsustada.
51 Hageja esitas 4. märtsil 2016 Euroopa Kohtu kantseleisse saabunud dokumendiga apellatsioonkaebuse 29. veebruari 2016. aasta kohtumääruse peale.
52 Euroopa Kohtu 11. märtsi 2016. aasta ajutise kohtumäärusega rahuldati taotlus peatada vaidlustatud otsuse kohaldamine ning kohustati EFSAt mitte avaldama vaidlusalust järeldust ja kui EFSA on selle juba avaldanud, võtma selle oma veebisaidilt maha hiljemalt 11. märtsil 2016 kell 17.00.
53 Euroopa Kohus jättis oma 14. juuni 2016. aasta määrusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõistis temalt välja apellatsioonimenetluse kohtukulud.
54 Üldkohtu kantseleisse 31. märtsil 2016 saabunud dokumendis esitas komisjon avalduse menetlusse astumiseks EFSA nõuete toetuseks. Menetlusse astumine lubati Üldkohtu neljanda koja presidendi 2. mai 2016. aasta otsusega.
55 Seoses Üldkohtu kodade koosseisu muutmisega määrati käesolev kohtuasi 6. oktoobri 2016. aasta otsusega lahendamiseks neljandale kojale ning määrati uus ettekandja-kohtunik.
56 Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus (neljas koda) avada suulise menetluse ja esitada Üldkohtu kodukorra artikli 89 kohaste menetlust korraldavate meetmete raames hagejale küsimusi. Hageja vastas neile ettenähtud tähtaja jooksul.
57 EFSA esitas Üldkohtu kantseleisse 18. oktoobril 2017 saabunud dokumendis omal algatusel oma seisukohad hagejale esitatud küsimuste kohta. Need seisukohad lisati toimikusse ja edastati hagejale Üldkohtu neljanda koja presidendi 14. novembri 2017. aasta otsusega.
58 Üldkohtu kantseleisse 22. novembril 2017 saabunud dokumendiga vastas hageja EFSA 18. oktoobri 2017. aasta seisukohtadele.
59 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 29. novembri 2017. aasta kohtuistungil.
60 Kohtuistungil esitas hageja 8. juuli 2015. aasta kirja, millega komisjon rahuldas EFSA 29. juuni 2015. aasta taotluse, millega paluti pikendada tähtaega, mis oli ette nähtud toimeaine diflubensurooni ohu hindamise kohta järelduse esitamiseks läbivaatamismenetluses. See kiri kanti kohtuistungil toimikusse ning EFSA‑l ja komisjonil paluti esitada oma seisukoht kirja vastuvõetavuse ja põhjendatuse kohta. EFSA leidis kohtuistungil, et komisjoni 8. juuli 2015. aasta kiri tuleb tunnistada vastuvõetamatuks, kuna see on esitatud hilinenult, ning igal juhul on see asjakohatu. Komisjon ei ole selle kohta arvamust avaldanud.
61 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja EFSA‑lt.
62 EFSA palub Üldkohtul:
– jätta hageja nõuded rahuldamata;
– mõista hagejalt välja EFSA kohtukulud käesolevas kohtuastmes ning jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.
63 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
IV. Õiguslik käsitlus
A. Põhjendatud huvi
64 Oma 18. oktoobri 2017. aasta seisukohtades hagejale menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimuste kohta tõstatas EFSA küsimuse hageja põhjendatud huvi kohta, kuna vaidlusalune järeldus on ettevalmistav akt. Ta väidab, et pärast komisjoni 18. mai 2017. aasta rakendusmääruse (EL) 2017/855, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine diflubensurooni heakskiitmise tingimustega (ELT 2017, L 128, lk 10), vastuvõtmist ning pärast Üldkohtusse hagi esitamist selle rakendusmääruse õiguspärasuse kohta (kohtuasi T‑476/17) ei ole hagejal enam põhjendatud huvi käesoleva hagi esitamiseks, isegi kui eeldada, et see tal kunagi oli.
65 Esiteks leiab EFSA selle kohta, et vaidlusalune järeldus oli ettevalmistav meede menetluses, mille tulemusel võeti vastu rakendusmäärus 2017/855, mistõttu väited, mis puudutavad läbivaatamismenetluse menetlusnõuete järgimist ning menetlusse astuja, EFSA või läbivaatusmenetluses osalevate teiste asutuste hinnangu paikapidavust, saaks esitada hagi raames, mis puudutab selle rakendusmääruse õiguspärasust ja mis on esitatud kohtuasjas T‑476/17. Teiseks on tal tekkinud küsimus, mis kasu on hagejal võimalik saada vaidlustatud otsuse tühistamisest. Ta on arvamusel, et otsuse tühistamine ja vaidlusaluse järelduse mahavõtmine tema veebisaidilt ei võimalda kaotada selle järelduse avalikustamise väidetavat negatiivset mõju, kui võtta arvesse diflubensurooni genotoksiliste ja kantserogeensete omaduste kandjaks kvalifitseerimist selles rakendusmääruses, mis on jõus ning millega üldsus saab tutvuda.
66 EFSA seisukohtade kohta 22. novembril 2017 esitatud vastuses vaidleb hageja vastu EFSA väidetele hagi vastuvõetamatuse kohta eseme puudumise tõttu. Ta leiab, et tal on säilinud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna käesoleva hagiga soovib ta EFSA vaidlusaluse järelduse avaldamist viimase veebisaidil koos kustutatud osadega. Ta leiab, et nii saab ta ära hoida mõju, mis on EFSA vaidlusaluse järelduse avalikustamisel sellise aine müügile nagu mittesöödavate kultuuride insektitsiid ning esitada võimaliku lepinguvälise vastutuse hagi. Ta on samuti arvamusel, et käesolev hagi ning rakendusmääruse 2017/855 peale kohtuasjas T‑476/17 esitatud hagil on erinevad esemed.
67 Tuleb märkida, et füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud akti tühistamise suhtes. Selline huvi eeldab, et selle akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja et hagi tulemusel võib selle esitanud isik saada mingit kasu. Hageja põhjendatud huvi peab olema tekkinud ja olemasolev. See ei saa puudutada tulevikus võib-olla tekkivat olukorda. See huvi peab hagi eset arvestades olema hagi esitamise hetkeks tekkinud, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu, ning see peab säilima kuni kohtuotsuse kuulutamiseni, vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära (17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punktid 55–57).
68 Järelikult tuleb käesoleval juhul EFSA esitatud asja läbivaatamist takistav asjaolu lükata alusetuse tõttu tagasi, ilma et oleks vaja teha otsus nii hagejale menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimuste kohta esitatud EFSA seisukohtade (vt eespool punkt 57) ega nende seisukohtade kohta esitatud vastuste (vt eespool punkt 58) vastuvõetavuse kohta.
69 Nimelt kui hageja käesoleva hagi esitas, oli tal põhjendatud huvi, kuna vaidlustatud otsuse tühistamisest võis ta saada kasu, sest selle otsuse tulemusel, millega jäeti rahuldamata konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mis põhinesid määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 ja mille hageja oli esitanud vaidlusaluse järelduse kohta, avaldati selle järelduse versioon, mis sisaldas osasid, mille konfidentsiaalsena käsitlemist hageja oli taotlenud. Neil asjaoludel võis hageja selle otsuse tühistamisel saavutada näiteks esmajärjekorras, et see järeldus kustutati EFSA veebisaidilt, ja seejärel selle järelduse avaldamise sellises vormis, mis kajastab täielikult või osaliselt tema konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusi, mille EFSA oli varem rahuldamata jätnud.
70 Vastupidi EFSA väidetule ei kao hageja põhjendatud huvi esiteks seetõttu, et võeti vastu rakendusmäärus 2017/855, millega anti luba kasutada diflubensurooni insektitsiidina ainult mittesöödavate kultuuride puhul, ning teiseks seetõttu, et esitati hagi, millega on Üldkohtus vaidlustatud selle rakendusmääruse õiguspärasus.
71 Nimelt on vaidlustatud otsus akt, millega EFSA otsustas jätta rahuldamata määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 põhinevad konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mille hageja esitas vaidlusaluse järelduse kohta. Nimetatud otsusel on jätkuvalt tagajärjed. Nimelt saab üldsus selle järeldusega siiani tutvuda. Lisaks nagu hageja õigesti väidab, võib hagejal säilida huvi paluda selle otsuse tühistamist selleks, et liidu kohus tuvastaks tema suhtes toime pandud õigusnormi rikkumise, mis võib olla alus võimalikule kahju hüvitamise hagile, mille eesmärk on vaidlusaluse järeldusega tema mainele või ärihuvidele väidetavalt põhjustatud kahju kohane heastamine (vt selle kohta 17. juuli 2014. aasta kohtuotsus Westfälisch-Lippischer Sparkassen- und Giroverband vs. komisjon, T‑457/09, EU:T:2014:683, punkt 137).
72 Ei rakendusmääruse 2017/855 vastuvõtmine ega selle rakendusmääruse õiguspärasuse kohta kohtuasjas T‑476/17 esitatud hagi tagajärg ei saa hagejale tekitada sellist kasu, kuna need ei avalda mingit mõju küsimusele, kas oli põhjendatud, et EFSA otsustas vaidlustatud otsuses jätta rahuldamata määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 põhinevad konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mille hageja esitas vaidlusaluse järelduse kohta.
73 On tõsi, nagu EFSA esile tõi, et rakendusmäärus 2017/855 sisaldab konkreetset viidet diflubensurooni genotoksiliste ja kantserogeensete omaduste kandjaks kvalifitseerimisele, kusjuures see läheb kokku vaidlusaluses järelduses mainitud kvalifikatsiooniga. Samuti on tõsi, et see järeldus oli üldsusele kättesaadav selle rakendusmääruse avaldamisega. Siiski ainult see asjaolu ei võimalda järeldada, et selle järelduse avalikustamise väidetav negatiivne mõju on kadunud. Nimelt tuleb tõdeda, et käesoleval hagil ja hagil rakendusmääruse õiguspärasuse kohta on erinevad esemed ning neid tuleb hinnata autonoomselt pärast nende hagide eraldi analüüsimist. Käesoleval juhul väidab hageja, et teabe avaldamine, mille alusel EFSA võttis vastu selle järelduse, kahjustab hageja ärihuve. Seevastu sama rakendusmääruse õiguspärasust puudutavas hagis käsitletud küsimus on, kas komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta asus seisukohale, et toimeaine on genotoksiliste ja kantserogeensete omaduste kandja. Neil asjaoludel on samuti ebaoluline, et hageja argumendid kattuvad käesolevas hagis ja hagis, mis puudutab kõnealuse rakendusmääruse õiguspärasust.
74 Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et hagejal on käesoleval juhul säilinud põhjendatud huvi.
B. Sisulised küsimused
75 Hageja esitab hagi põhjendamiseks viis väidet. Esimese väite esimene osa puudutab EFSA võimu kuritarvitamist, kuna ta võttis vastu vaidlustatud otsuse ilma kohase õigusliku aluseta, ning teine osa määruse nr 1107/2009, põhiõiguse ärisaladuse kaitsele ning määruse nr 178/2002 artikli 38 ja artikli 40 lõike 3 rikkumist. Teine osa puudutab esiteks EFSA võimu kuritarvitamist, kuna ta võttis vastu akti kemikaalide klassifitseerimise kohta, mis kuulub Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) pädevusse, ning teiseks ilmset hindamisviga, kuna EFSA vaidlusalune järeldus tugines väärteabele, ilma et oleks arvestatud hageja märkusi. Kolmas väide põhineb kaitseõiguste ja hea halduse põhimõtte rikkumisel. Neljas väide käsitleb EFSA nende kohustuste rikkumist, mis tulenevad määrusest nr 178/2002. Viies väide puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist, kuna komisjon tekitas hagejas õiguspärase ootuse, et tema märkusi võetakse enne vaidlusaluse järelduse avaldamist arvesse.
1. Esimese väite esimene osa EFSA võimu kuritarvitamise kohta
76 Hageja leiab, et EFSA kuritarvitas võimu, kui ta võttis vastu vaidlustatud otsuse ja avaldas vaidlusaluse järelduse. Ta on arvamusel, et kuigi on olemas õiguslik alus, millega EFSA‑le on antud pädevus avaldada oma järeldus esialgse hindamise raames, ei ole olemas õiguslikku alust, mis annaks EFSA‑le pädevuse avaldada järeldus, mis on vastu võetud määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel teostatud läbivaatamismenetluse raames.
77 EFSA ei nõustu hageja argumentidega.
78 Sissejuhatuseks tuleb tõdeda, et määruse nr 1107/2009 artiklis 21, millega on reguleeritud toimeaine läbivaatamise menetlus, mille raames EFSA võttis vastu vaidlusaluse järelduse, ei ole täpsustatud, kas ja kuidas selle läbivaatamise menetluse raames vastu võetud EFSA arvamus tuleb avalikustada. Seevastu sama määruse artiklis 12, millega on reguleeritud toimeaine esialgset hindamist, on sõnaselgelt ette nähtud EFSA kohustus teha oma järeldus avalikkusele kättesaadavaks.
79 Neil asjaoludel tuleb kindlaks teha, kas liidu seadusandja tahe oli välistada, nagu väidab hageja, et EFSA arvamus, mis on vastu võetud läbivaatamise menetluses raames, avaldatakse, nähes sõnaselgelt ette, et EFSA on kohustatud tegema avalikkusele kättesaadavaks oma järelduse, mis on vastu võetud toimeaine esialgse hindamise raames.
80 Väljakujunenud kohtupraktikast selgub, et liidu õiguse sätte tõlgendamisel ei tule arvesse võtta mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa nimetatud säte on (17. novembri 1983. aasta kohtuotsus Merck, 292/82, EU:C:1983:335, punkt 12), ning kõiki liidu õiguse sätteid (6. oktoobri 1982. aasta kohtuotsus Cilfit jt, 283/81, EU:C:1982:335, punkt 20, ning 6. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus Sumitomo Chemical ja Sumika Fine Chemicals vs. komisjon, T‑22/02 ja T‑23/02, EU:T:2005:349, punkt 47).
81 Sellega seoses tuleb märkida, nagu EFSA vaidlustatud otsuses esile tõi, et määrused nr 1107/2009 ja nr 178/2002 ei sisalda ühtegi sätet, millega oleks sõnaselgelt keelatud EFSA‑l avaldada oma arvamused, mis on vastu võetud läbivaatamise menetluse raames. Tuleb siiski tõdeda, et nendes määrustes ei osuta miski sellele, et liidu seadusandja soovis keelata EFSA‑l selliste arvamuste üldsusele kättesaadavaks tegemise. Sellist keeldu ei saa tuletada sellest, et kohustus teha sellised arvamused kättesaadavaks määruse nr 1107/2009 artikli 21 sõnastuses lihtsalt puudub.
82 Määruste nr 1107/2009 ja nr 178/2002 koostoimes tõlgendamisest selgub vastupidi, et EFSA‑l on läbipaistvuse kohustused, mis põhimõtteliselt eeldavad, et üldsust teavitatakse EFSA töötulemustest ning seega et üldsusel oleks võimalik tutvuda läbivaatamismenetluses vastu võetud EFSA arvamustega. Nagu EFSA märkis oma 8. oktoobri 2015. aasta kirjas, on tegemist nende sätetega, millega talle on antud pädevus selliseid arvamusi avaldada. Nii on määruse nr 178/2002 artiklis 38 „Läbipaistvus“ ette nähtud, et EFSA tagab oma tegevuse läbipaistvuse kõrge taseme. Määruse artikli 38 lõike 1 punktist b, artikli 40 lõikest 2 ja artikli 40 lõike 3 teisest lõigust nähtub nimelt, et EFSA kõik arvamused tehakse põhimõtteliselt avalikuks. Sama määruse artikli 39 lõikes 3 on ette nähtud, et EFSA esitatud teaduslike arvamuste järeldused, milles käsitletakse prognoositavat mõju tervisele, ei tohi mingil juhul olla konfidentsiaalsed. Mis puudutab konkreetselt taimekaitsevahendite turuleviimist, siis on määruse nr 1107/2009 artiklis 63, mille puhul on tegemist ainsa sättega selle määruse peatükis „Avalik juurdepääs teabele“, ette nähtud, et „[i]sik, kes taotleb, et käesoleva määruse alusel esitatud teavet käsitletaks konfidentsiaalsena, esitab kontrollitava põhjenduse, mis tõendab, et kõnealuse teabe avaldamine võib kahjustada tema ärihuve või tema eraelu puutumatust ja isikupuutumatust“. Selle sätte ümberpööratud tõlgendusest tuleneb, et sellise teabe konfidentsiaalsena käsitlemine on erand, samas kui avalikkusele juurdepääsu võimaldamine sellele teabele on reegel.
83 Järelikult ei saa EFSA‑le heita ette, et ta leidis vaidlustatud otsuses, et tema pädevus avaldada vaidlusalune järeldus tugineb eelkõige määruse nr 178/2002 artiklite 38–40 ja määruse nr 1107/2009 artikli 63 koostoimes tõlgendamisele.
84 Hageja esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.
85 Järelikult on alusetu hageja argument, mille kohaselt on õiguskindlusega vastuolus, et EFSA võib võtta endale õiguse avaldada, kuigi seda õigust ei ole kohaldatavas teiseses õiguses sõnaselgelt ette nähtud, mistõttu ettevõtjatel ei ole tingimata võimalik teada, kas neil on õigus esitada konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus.
86 Sellega seoses piisab, kui tõdeda, et käesolevas asjas on selge, et enne vaidlusaluse järelduse avaldamist palus EFSA hagejal esitada ja põhjendada konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusi (vt eespool punkt 39). Järelikult ei saa hageja EFSA‑le ette heita, et hageja ei teadnud, et tal on õigus esitada konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus.
87 Eeltoodut arvestades tuleb lükata tagasi esimese väite esimene osa, mille kohaselt määruse nr 1107/2009 artikli 21 lõikes 2 ette nähtud EFSA arvamuse avaldamiseks ei ole õiguslikku alust.
2. Esimese väite teine osa teise kuni viienda väitega koostoimes hinnates
88 Esimese väite teist osa, mis puudutab määruse nr 1107/2009, põhiõiguse ärisaladuse kaitsele ning määruse nr 178/2002 artikli 38 ja artikli 40 lõike 3 rikkumist, tuleb hinnata koostoimes teise väitega, mis puudutab EFSA võimu kuritarvitamist, kuna ta võttis vastu akti kemikaalide klassifitseerimise kohta, ja ilmset hindamisviga, kuna EFSA järeldus tugines väärteabele, ilma et oleks arvestatud hageja märkusi; kolmanda väitega, et on rikutud hageja kaitseõigusi ja õigust olla ära kuulatud; neljanda väitega, mis käsitleb EFSA nende kohustuste rikkumist, mis tulenevad määrusest nr 178/2002, ning viienda väitega, mis puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist. Selle teise väiteosaga ning nende väidetega toob hageja sisuliselt esile, et vaidlusalune järeldus, mis avaldati vaidlustatud otsuse vastuvõtmise tagajärjel, tugineb toimeaine diflubensurooni hinnangul, mis on ekslik menetluslikust ja teaduslikust aspektist ning millega on rikutud hageja õigust olla ära kuulatud ja tema õiguspärast ootust. Neil asjaoludel tähendab vaidlusaluse järelduse avaldamine, et üldsusele antakse väärinfot või ekslikku teavet hageja toote omaduste kohta ning kolmandatelt isikutelt võetakse võimalus saada täielikku ja võistlevat hinnangut ainele diflubensuroon ja selle metaboliidile, mille tulemusel kahjustatakse hageja ärihuve ja mainet.
a) Sissejuhatavad märkused
89 Esimese väite teise osaga ja teise kuni viienda väitega palub hageja sisuliselt Üldkohtul tuvastada, et vaidlusaluse järelduse avaldamine kahjustab tema ärihuve ja tema mainet, kuna esiteks sisaldub selles teaduslikult ekslik hinnang toimeainele diflubensuroon ning teiseks kuna on rikutud kaitseõigusi, hea halduse põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet selle järelduse vastuvõtmisel. Nii püüab hageja täpsemalt saavutada, et Üldkohus kontrolliks selle järelduse õiguspärasust ning teatud menetluslike tagatiste järgimist selle järelduse vastuvõtmisel, ja minna mööda kohaldatavatest vastuvõetavuse normidest.
90 Sellega seoses tuleb märkida, et vaidlusalune järeldus kui selline on osa määruse nr 1107/2009 artiklis 21 viidatud läbivaatamismenetlusest. Selle menetluse lõpuks võtab komisjon vastu otsuse asjaomase toimeaine heakskiidu säilitamise, tagasivõtmise või muutmise kohta. Selline EFSA järeldus nagu see ei väljenda seega selle toimeaine kohta lõplikku seisukohta läbivaatamismenetluse raames. Komisjon on ainsana pädev võtma selles küsimuses lõplikku seisukohta. Määruse nr 1107/2009 artikli 21 tõlgendamisest nimelt ei selgu, et komisjonil on kohustus EFSA arvamust järgida. Neil asjaoludel tuleb seda järeldust pidada ettevalmistavaks aktiks, mida Üldkohus kontrollida ei saa, kusjuures asjaomase järelduse väidetavat ekslikkust ja selle raames isegi võimu kuritarvitamist või menetluslike tagatiste rikkumist võib vajaduse korral tõstatada komisjoni otsuse peale esitatud hagis.
91 Sellest tuleneb, et esimese väite teine osa ja teine kuni viies väide tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kuna hageja palub Üldkohtul kontrollida vaidlusaluse järelduse õiguspärasust ning selle vastuvõtmisel teatud menetluslike tagatiste järgimist.
92 Siiski osas, milles hageja väidab samuti esimese väite teises osas, et vaidlustatud otsusega, millega EFSA jättis rahuldamata tema määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 põhinevad konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mille hageja esitas vaidlusaluse järelduse kohta, on rikutud seda artiklit, siis tuleb kontrollida, kas see artikkel on kohaldatav ning jaatava vastuse korral, kas seda on käesoleval juhul rikutud.
b) Määruse nr 1107/2009 artikli 63 kohaldatavus
93 EFSA on arvamusel, et määruse nr 1107/2009 artiklit 63, millega on kaldutud kõrvale reeglist, millega on ette nähtud üldsusele selle määruse raames teabe kättesaadavaks tegemine, kohaldatakse üksnes „käesoleva määruse alusel esitatud teabele“. Selle sättega ei ole seega lubatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mis puuduvad teavet, mille on koostanud EFSA ja milleks on vaidlusalune järeldus. EFSA seisukoha toetuseks lisab menetlusse astuja, et selle artikli lõike 1 ese ei ole jätta üldsusele kättesaamatuks teaduslikud järeldused, millele EFSA jõudis, tuginedes andmetele või muule esitatud teabele.
94 Hageja seab kahtluse alla EFSA ja menetlusse astuja pakutud määruse nr 1107/2009 artikli 63 tõlgenduse. Tema arvates selgub õigest grammatilisest tõlgendamisest, et see säte hõlmab kogu teavet, hoolimata sellest, kas selle esitas hageja või mitte. Ta lisab, et teave, mille konfidentsiaalsena käsitlemist käesolevas asjas taotleti ning mis oli kollasega märgitud dokumendis, mille ta esitas EFSA‑le 4. septembril 2015, on tema esitatud teave ning see põhines tema esitatud teabel.
95 Mis puudutab EFSA argumenti, et hageja saab määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõike 1 kohaselt taotleda üksnes selle teabe konfidentsiaalsena käsitlemist, mille ta on esitanud, siis tuleb märkida, et selles sättes on ette nähtud võimalus taotleda „käesoleva määruse alusel esitatud teabe“ konfidentsiaalsena käsitlemist. Tuleb siiski tõdeda, et selle sätte keeleversioonide võrdlevast analüüst ilmneb, et need on selles suhtes väga erinevad. Nii jääb nimelt itaalia‑ ja hispaanikeelsetest versioonidest mulje, et üksnes isik, kes esitas teabe, võib taotleda selle konfidentsiaalsena käsitlemist, samas kui inglis‑, prantsus‑ ja saksakeelsetes versioonides ei ole täpsustatud, et „käesoleva määruse alusel esitatud teave“ peab tingimata olema saadud isikult, kes konfidentsiaalsena käsitlemist taotleb.
96 Kohtupraktikast tuleneb, et sätte keeleversioonide erinevuse korral ei saa liidu kohus tugineda üksnes grammatilisele tõlgendusele (22. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Hedqvist, C‑264/14, EU:C:2015:718, punkt 47). Seda sätet tuleb hoopis tõlgendada, lähtudes selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärkidest, mille osa säte on (22. märtsi 2012. aasta kohtuotsus Génesis, C‑190/10, EU:C:2012:157, punkt 42).
97 Selle kohta ilmneb määruse nr 1107/2009 põhjendusest 41, et määruses on selgitatud sätteid seoses juurdepääsuga liikmesriikide, komisjoni ja EFSA „valduses olevates dokumentides“ sisalduvale teabele ning nende dokumentide konfidentsiaalsusega. Nagu on aga tõdetud eespool punktis 82, on määruse nr 1107/2009 artikkel 63 ainus säte selle määruse peatükis „Avalik juurdepääs teabele“. Järelikult tuleb seda sätet tõlgendada määruse nr 1107/2009 põhjendust 41 arvestades, millest ei selgu, et liidu seadusandja soovis konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse puhul piirduda üksnes teabega, mis on saadud isikult, kes konfidentsiaalsena käsitlemist taotleb. Selline tõlgendus ilmneb samuti määruse nr 178/2002 artikli 39 lõikest 1, mis on üldsäte, milles on ette nähtud piirangud EFSA valduses olevale teabele üldsuse juurdepääsu kohta ning mille kohaselt EFSA ei avaldada kolmandatele isikutele „[EFSA‑le] esitatud konfidentsiaalset teavet, mille konfidentsiaalset käsitlemist põhjendatult nõutakse“.
98 Pealegi tuleb tõdeda, et määruse nr 1107/2009 artikli 63 eesmärk on kaitsta ärihuve, eraelu puutumatust ja isikupuutumatust selle isiku puhul, kes taotleb, et käesoleva määruse alusel esitatud teavet käsitletaks konfidentsiaalsena. Ei saa aga välistada, et neid huve saab kahjustada ka teabega, mille on esitanud keegi teine kui selle konfidentsiaalsena käsitlemist taotlev isik.
99 Nagu EFSA märkis, on tõsi, et määruse nr 1107/2009 alusel esitatud teabe konfidentsiaalsena käsitlemine on erand, samas kui sellele teabele üldsuse juurdepääs on reegel. See argument puudutab siiski sellise teabe konfidentsiaalsena käsitlemise erandlikkust, mitte nende isikute kindlakstegemist, kes võivad konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse esitada. Seega ei saa sellest järeldada, et isik võib esitada konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse üksnes selle teabe kohta, mille ta esitas.
100 Järelikult tuleb põhjendamatuse tõttu jätta rahuldamata EFSA järeldus, mille kohaselt võib hageja üksnes väita, et selle teabe avalikustamine, mille ta EFSA‑le esitas, võib kahjustada tema ärihuve.
101 Samamoodi ei saa nõustuda EFSA ja menetlusse astuja argumendiga, mille kohaselt vaidlusalune järeldus ei saa olla määruse nr 1107/2009 alusel esitatud teave.
102 Nimelt esiteks põhineb EFSA poolt toimeaine hindamine põhimõtteliselt sellele asutusele esitatud teabel. Käesoleval juhul nähtub komisjoni poolt EFSA‑le antud pädevusest diflubensurooni läbivaatamise menetluses, et komisjon palus EFSA‑l korraldada hageja varem esitatud andmete vastastikuse hindamise ning referentliikmesriigi poolt nende andmete hindamise, mis puudutavad metaboliidi kui jääkainega võimalikku kokkupuudet ja võimaliku toksikoloogilise olulisuse hindamist. Sellest tuleneb, et selle pädevuse raames vastu võetud vaidlusalune järeldus tugines hageja ja referentliikmesriigi esitatud teabele. Järelikult selles järelduses sisalduvat hinnangut ei saa pidada eraldiseisvaks teabest, millele see tugineb. Lisaks ei sea EFSA ja menetlusse astuja kahtluse alla, et EFSA antud hinnang vaidlustatud järelduses tugineb põhiliselt referentliikmesriigi hinnangule, nagu märgib hageja.
103 Teiseks, nagu ilmneb määruse nr 1107/2009 põhjendusest 41, kohaldatakse konfidentsiaalsuse reeglit pädevate asutuste valduses olevatele dokumentidele. Kuna EFSA antud hinnang on tema valduses ning puuduvad kõik muud argumendid, ei ole Üldkohtul mingit põhjust leida, et konfidentsiaalsuse reeglit ei saa kohaldada samuti sellisele hinnangule.
104 Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et määrust nr 1107/2009 kohaldatakse teabele, mille konfidentsiaalsena käsitlemist hageja taotles.
c) Määruse nr 1107/2009 artiklis 63 sisalduva konfidentsiaalsuse reegli väidetav rikkumine
105 Hageja väidab, et EFSA rikkus määruse nr 1107/2009 artiklit 63, kuna ta avaldas vaidlusaluse järelduse. Ta on seisukohal, et selle järelduse avaldamine kahjustab tema ärihuve ja mainet, kuna esiteks sisaldub selles teaduslikult ekslik hinnang toimeainele diflubensuroon ning teiseks kuna selle järelduse vastuvõtmisel on rikutud hageja kaitseõigusi, hea halduse põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet.
106 EFSA väidab vastu, et vaidlusaluse järelduse põhjendatus ja selle mõju läbivaatamismenetlusele määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel on asjakohatud, arvestades vaidlustatud otsust, milles ta üksnes jättis rahuldamata määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikel 1 põhinevad konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mille hageja esitas vaidlusaluse järelduse kohta. Ta märgib samuti, et selles järelduses sisalduva teabe avalikustamine ei mõjuta hageja ärihuve. Ta on arvamusel, et enne seda avalikustamist oli toimeaine diflubensurooni maine juba kahjustatud direktiiviga 2010/39, EFSA 2012. aasta järeldusega ja komisjoni otsusega, millega algatati selle aine läbivaatamine määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel.
107 EFSA märgib samuti, et vaidlusalune järeldus tuleb teha üldsusele kättesaavaks inimeste tervise kaitse huvides. Oma argumentide põhjenduseks viitab ta 8. oktoobri 2015. aasta kirjale, milles ta juba selgitas hagejale, et esinevad üldisest huvist tulenevad põhjused, millest tulenevalt tuleb üldsust ja asjaomaseid isikuid teavitada ohust, mida asjaomane aine võib endast kujutada töötajatele, kõrvalistele isikutele või elanikele ja tarbijatele.
108 Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1107/2009 artiklis 63 ei ole määratletud ärihuvide mõistet ning selles ei ole piirdutud artikli lõikes 2 mainitud teabega, mida esmajärjekorras peetakse neid huvisid kahjustavateks, mistõttu võib seda kohaldada väga mitut liiki teabele, kusjuures ainus kriteerium on, et konfidentsiaalsena käsitlemist taotlev isik esitab „kontrollitava põhjenduse“, mis konkreetselt tõendab, et selle teabe avalikustamine võib kahjustada tema ärihuve.
109 Nagu aga EFSA märgib, ei ole teabe ebatäpsus iseenesest asjakohane kriteerium kindlakstegemiseks, kas teabe avalikustamine võib kahjustada ärihuve. Nimelt on see teabe õigsusest eraldiseisev küsimus. Teave võib olla õige ning siiski kahjustada selle avalikustamise tõttu taotleja ärihuve. Seevastu valeteabe avalikustamine ei kahjusta tingimata ärihuve.
110 Mis puudutab väidetavat hageja kaitseõiguste, hea halduse põhimõtte ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist selle järelduse vastuvõtmisel, siis tuleb tõdeda, et hageja ei ole mingil viisil selgitanud, kuidas need võimalikud menetlusvead iseenesest võisid kahjustada tema ärihuve vaidlusaluse järelduse avalikustamise tõttu.
111 Järelikult ei ole esiteks asjaolu, et vaidlusalune järeldus on teaduslikult ekslik, ning teiseks hageja kaitseõiguste, hea halduse põhimõtte ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine selle järelduse vastuvõtmisel asjakohased kriteeriumid määruse nr 1107/2009 artikli 63 suhtes.
112 Kui hagejal paluti menetlust korraldavate meetmete raames täpsustada, millised on toimiku dokumendid, millele tugineb tema väide, et vaidlusaluse järelduse avaldamine kahjustas või võis kahjustada tema ärihuve, märkis ta, et „kontrollitavad tõendid“ on tema poolt või tema nimel saadetud nende kirjade sisu, mille leiab hagiavalduse lisadest A.7 ja A.9, ning vaidlusaluse järelduse aruandes, mille leiab repliigi lisast C.2, kus teave, mille avalikustamine „võib kahjustada“ tema huve, oli kollasega esile tõstetud.
113 Siinkohal tuleb lisa A.7 kohta märkida, et Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 ja kodukorra artikli 76 punkti d kohaselt peavad hagiavalduse enda tekstist kas või ülevaatlikult ilmnema selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud. Kuigi teatavate punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide teistele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, asendada selliste sisuliste õiguslike argumentide puudumist, mis eespool mainitud sätete kohaselt peavad olema märgitud hagiavalduses endas (vt selle kohta 17. septembri 2007. aasta kohtuotsus Microsoft vs. komisjon, T‑201/04, EU:T:2007:289, punkt 94).
114 Üldkohtu ülesanne ei ole lisadest otsida ja kindlaks teha neid asjakohaseid argumente, mis hagi põhjendavad, kui selle viitega ei ole lisades sisalduvas teabes täpselt kindlaks tehtav see teave, mis hageja väiteid põhjendab (vt selle kohta 17. septembri 2007. aasta kohtuotsus Microsoft vs. komisjon, T‑201/04, EU:T:2007:289, punktid 94 ja 99).
115 Hageja ei ole aga kuidagi selgitanud, kuidas lisa A.7, mis sisaldab tema 19. augusti 2015. aasta märkusi, mille ta esitas omal algatusel 2015. aasta juuli addendum’i kohta, võib tõendada ärihuvide kahjustamist, ega teinud kindlaks selle lisa osasid, mis võivad seda kahjustamist tõendada, samas kui see 29leheküljeline dokument ei näi esmapilgul olevat sellekohane tõend.Pelka viidet lisale A.7 ei saa Üldkohus seega võtta arvesse, et analüüsida hageja ärihuvide kahjustamist.
116 Mis puudutab lisasid A.9 ja C.2, mida tuleb analüüsida koos, siis osas, milles lisale A.9 lisatud kiri (hageja vastus EFSA palvele teha kindlaks võimalik konfidentsiaalne teave) viitab lisas C.2 sisalduvale dokumendile (vaidlusaluse järelduse tekst, milles on kollasega esiletõstud), tuleb tõdeda, et seal sisalduv teave ei võimalda teha kindlaks konkreetseid andmeid, millega võib tõendada võimalikku hageja ärihuvide kahjustamist määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõike 2 tähenduses. Nimelt, kui hageja väidab, et selle järelduse osad, mis on kollasega esile tõstetud, kahjustavad pöördumatult tema toodete mainet ning seega tema ärihuve, piirdub ta selle järelduse põhjendatuse ja järelduse vastuvõtmisel mõnede menetluslike tagatiste järgimise kahtluse alla seadmisega. Eespool punktis 90 on siiski järeldatud, et kõnealust järeldust tuleb pidada ettevalmistavaks aktiks, mida Üldkohus kontrollida ei saa.
117 Kui hagejal paluti uuesti kohtuistungil täpsustada toimiku osasid, mis võivad selgitada ja tõendada teabe kvaliteedi ning tema ärihuvide võimaliku kahjustamise seost, siis märkis ta, et toote genotoksiliseks kvalifitseerimine võib esiteks kaasa tuua, et põllumehed ei soovi enam sellist toodet kasutada; teiseks, et teised asutused maailmas võivad sellele kvalifikatsioonile tugineda, et keelduda lubade andmisest; kolmandaks, et valitsusvälised organisatsioonid võivad avalikustatud teavet kasutada, avaldades ise artikleid ja levitades niiviisi väidetavalt ebatäpset teavet, ning neljandaks, et toote heakskiit võib lõppotsuses olla piiratud, mis tegelikult diflubensurooni puhul juhtuski.
118 Eespool punktis 117 esitatud väidetest ükski ei ole siiski asjakohane, et kahtluse alla seada eespool punktis 109 toodud kaalutlust, mille kohaselt „teabe ebatäpsus ei ole iseenesest asjakohane kriteerium kindlakstegemiseks, kas teabe avalikustamine võib kahjustada ärihuve“.
119 Lisaks väidab hageja, et diflubensurooni genotoksilisus näitab üldsusele ära toote teatud omadused ning et selle avalikustamist tuleb pidada võrdväärseks toimeaine koostist või lisandi spetsifikatsiooni puudutavate andmete avalikustamisega, mis on loetletud määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikes 2.
120 On tõsi, et toimeaine lisandi spetsifikatsiooni on mainitud nende näidete hulgas, mis on määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõikes 2 sisalduvas mitteammendavas loetelus ja mida põhimõtteliselt peetakse ärihuvisid kahjustavateks. Täpsemalt on toimeaine lisandi spetsifikatsioonile viidatud lõike 2 punktis b. Selles sättes on siiski erand, mille kohaselt on selle kaitse alt välja arvatud lisandid, mida peetakse muu hulgas toksikoloogiliselt tähtsaks.
121 Lisaks on määruse nr 1107/2009 artikli 63 lõike 2 punktis b ette nähtud erand käesolevas asjas kohaldatav. Nimelt nähtub komisjoni poolt EFSA‑le antud pädevusest diflubensurooni läbivaatamise menetluses, et komisjon palus EFSA‑l korraldada hageja varem esitatud andmete vastastikuse hindamise ning referentliikmesriigi poolt nende andmete hindamise, mis puudutavad metaboliidi kui jääkainega võimalikku kokkupuudet ja võimaliku toksikoloogilise olulisuse hindamist.
122 EFSA märkis oma 8. oktoobri 2015. aasta kirjas, mida tuleb tõlgendada koostoimes vaidlustatud otsusega, mis võeti vastu vastusena hageja 12. oktoobri 2015. aasta kirjale, millega omakorda vaidlustati 8. oktoobri 2015. aasta kiri, et toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee jõudis järeldusele, et võimalikku kokkupuudet 4‑kloroaniliini kui jääkainega tuleb pidada probleemseks, kuna genotoksilise kantserogeeni puhul ei ole võimalik kindlaks määrata hüpoteetilist künnist. Nagu märkis EFSA ilma, et hageja oleks seda kahtluse alla seadnud, võib genotoksilisus tekitada vähki, aga samuti kahjustada sugurakkude genoomi ning põhjustada väärarenguid ja arengutoksilisust.
123 Neil asjaoludel ei saa eitada, et asjaomased lisandid on toksikoloogiliselt olulised.
124 Hageja märgib samuti, et määruse nr 1107/2009 artikli 63 eesmärk on saavutada tasakaal esiteks nõuetekohase riskihindamise, mis on osaliselt tagatud aine hindamise menetluse läbipaistvusega, ja teiseks ärisaladuse kaitse vahel. Sellega seoses toob ta esile kohtupraktika, mille kohaselt juhul, kui avaldamisega avalikustatakse ärisaladus, tuleb seda teha ainult siis, kui avalikustamata jätmine võib kohe kahjustada inimeste tervist või keskkonda.
125 Selles kontekstis tasub märkida, et selleks et teave oleks oma laadilt ametisaladus, on eelkõige vaja, et teave oleks teada piiratud arvule isikutele. Teiseks peab olema tegemist teabega, mille avalikustamine võib põhjustada olulist kahju teavet esitanud isikule või kolmandatele isikutele. Lõpuks on vajalik, et huvid, mida võidakse teabe avalikustamisega kahjustada, on objektiivselt kaitstavad. Teabe konfidentsiaalse laadi hindamisel on vaja kaaluda õigustatud huve, mis vastanduvad teabe avalikustamisele, võrreldes üldise huviga, mis nõuab, et liidu institutsioonide tegevus oleks nii avalik kui võimalik (30. mai 2006. aasta kohtuotsus Bank Austria Creditanstalt vs. komisjon, T‑198/03, EU:T:2006:136, punkt 71).
126 Nagu EFSA ja komisjon märgivad, tuleb arvestada asjaoluga, et hageja 2011. aasta juunis esitatud kinnitavate andmete hindamisel (vt eespool punktid 28–30) esitati metaboliidi 4‑kloroaniliini võimaliku genotoksilisuse järeldus juba 2012. aasta augustis ja see tehti üldsusele teataks 2012. aasta septembris. Nimelt oma järelduses, mis kiideti heaks 22. augustil 2012 ja avaldati 7. septembril 2012, tegi EFSA järelduse, et „[hageja] esitatud genotoksilisuse uuringute alusel viitavad kaalukamad tõendid, et 4‑kloroaniliin on in vivo genotoksiline“ ning et tarbijatel, elanikel või kõrvalistel isikutel ja töötajatel metaboliidi kui jääkainega võimalikku kokkupuudet tuleb põhimõtteliselt pidada probleemseks, kuna genotoksilise kantserogeeni puhul ei ole võimalik eeldada künnise olemasolu“.
127 Sellest tuleneb, et seisukohavõtt, et 4‑kloroaniliin on in vivo genotoksiline aine, oli üldsusele kättesaadav alates 2012. aasta septembrist. Sellest teabest olid teadlikud isikud väljaspool piiratud isikute ringi.
128 Järelikult kuna eespool punktis 125 kirjeldatud kolmest kumulatiivsest tingimusest esimene ei ole täidetud, tuleb ametisaladuse rikkumise väide tagasi lükata.
129 Seda järeldust ei sea kahtluse alla hageja argument, mille kohaselt on EFSA 22. augusti 2012. aasta järelduse ja vaidlusaluse järelduse vahel erinevused seoses esile toodud ohu lõplikkusega. Nimelt isegi kui eeldada, et sellised erinevused esinevad, ei mõjuta need tõdemust, mille kohaselt 4‑kloroaniliini kui in vivo genotoksilise aine avalikustamine toimus 2012. aasta septembrist.
130 Eeltoodut arvestades tuleb järeldada, et hageja ei ole esitanud „kontrollitavat põhjendust“, millega on tõendatud, et vaidlusaluse järelduse avalikustamine võib kahjustada tema ärihuve.
131 Pealegi tugines EFSA selleks, et jätta rahuldamata hageja konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, määruse nr 178/2002 artikli 39 lõikele 3, mille kohaselt EFSA esitatud teaduslike arvamuste järeldused, milles käsitletakse prognoositavat mõju tervisele, ei tohi mingil juhul olla konfidentsiaalsed. Siinkohal toob EFSA esile, et vaidlusaluses järelduses tehti kindlaks metaboliidi 4‑kloroaniliini kasutamise kahjulik mõju tarbijate, töötajate ja elanike või kõrvaliste isikute tervisele. Sellest arutluskäigust nähtub õigesti, et EFSA ei saa konfidentsiaalsena käsitleda selle järelduse osasid, mis puudutavad asjaomase toimeaine prognoositavat mõju tervisele. Järelikult oli põhjendatud, et EFSA sellele sättele tugines.
132 Igal juhul ei ole hageja tõendanud, et kui EFSA vastas vaidlusaluse järelduse konfidentsiaalsena käsitlemise taotlustele, tegi ta ilmse hindamisvea olemasolevate huvide kaalumisel.
133 Sellega seoses tasub märkida, et ELTL artikli 168 lõikes 1 on sätestatud, et kogu liidu poliitika ning meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Selline inimeste tervise kaitse on olulisem majanduslikest kaalutlustest, mistõttu see õigustab negatiivseid majanduslikke tagajärgi – isegi suuri – teatavatele ettevõtjatele (vt selle kohta 12. juuli 1996. aasta kohtumäärus Ühendkuningriik vs. komisjon, C‑180/96 R, EU:C:1996:308, punkt 93, ning 11. septembri 2002. aasta kohtuotsus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, T‑13/99, EU:T:2002:209, punktid 456 ja 457).
134 EFSA 8. oktoobri 2015. aasta kirjast, mis saadeti vastuseks hageja 4. ja 11. septembri 2015. aasta konfidentsiaalsena käsitlemise taotlustele, selgub, et vaidlusaluses järelduses tehti kindlaks metaboliidi 4‑kloroaniliini kahjulik mõju tarbijate, töötajate ja elanike või kõrvaliste isikute tervisele. Seda seisukohta kinnitati vaidlustatud otsuses, mis võeti vastu vastusena hageja 12. oktoobri 2015. aasta kirjale, millega omakorda vaidlustati EFSA 8. oktoobri 2015. aasta kiri. Nimelt asus EFSA seisukohale, et komisjoni otsus alustada toimeaine diflubensurooni läbivaatamist annab selgelt tunnistust, et on oht, millele EFSA on viidanud oma 2012. aasta järelduses ja mida on kinnitanud toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee oma 16. juuli 2013. aasta muudetud aruandes. Selles kontekstis märkis EFSA, tuginedes määruse nr 1107/2009 artikli 4 ja artikli 21 lõike 1 teise lõigu tõlgendamisele koostoimes, et probleemi kindlakstegemine inimeste või loomade tervisele ohu esinemise kohta on põhitingimus, et alustada toimeaine heakskiidu läbivaatamist.
135 Neil asjaoludel ei saa EFSA‑le ette heita, et ta avalikustas vaidlustatud järelduse inimeste tervise kaitse huvides, seades inimeste tervise kaitse huvid majanduslikest huvidest kõrgemale.
136 Seda järeldust ei muuda komisjoni 8. juuli 2015. aasta kiri, mille hageja kohtuistungil esitas. Nimelt isegi kui see kiri tuleks tunnistada vastuvõetavaks, tuleb siiski tõdeda, et see puudutab üksnes toimeaine diflubensurooni läbivaatamise menetluse ühte aspekti, see tähendab kuni 28. augustini 2015 EFSA‑le ette nähtud tähtaja pikendamist selle aine kohta järelduse esitamiseks. Nimetatud kiri sellisena puudutab läbivaatamismenetlust, mille õiguspärasus ei ole käesoleva menetluse ese.
137 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, et hageja ei ole tõendanud, et EFSA rikkus määruse nr 1107/2009 artiklis 63 sisalduvat konfidentsiaalsuse reeglit. Järelikult tuleb tagasi lükata esimese väite teine osa, mida on koostoimes hinnatud teise kuni viienda väitega, ning jätta hagi tervikuna rahuldamata.
V. Kohtukulud
138 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb hageja kanda jätta tema enda kohtukulud ning mõista temalt vastavalt EFSA nõudele välja EFSA kohtukulud käesolevas menetluses ja ajutiste meetmete kohaldamise menetluses.
139 Jätta komisjoni kohtukulud vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1 tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Arysta LifeScience Netherlands BV kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) kohtukulud käesolevas menetluses ja ajutiste meetmete kohaldamise menetluses.
3. Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.
Kanninen | Calvo-Sotelo Ibáñez-Martín | Reine |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. detsembril 2018 Luxembourgis.
Allkirjad
Sisukord
I. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigusnormid, mis reguleerivad liidus taimekaitsevahendite ja nende toimeainete hindamise ja heakskiitmise menetlust
1. Direktiiv 91/414/EMÜ
2. Määrus (EÜ) nr 1490/2002
3. Määrus nr 1107/2009
B. Liidu õigusnormid toimeaine diflubensurooni kohta
C. Liidu õigusnormid EFSA järelduste avaldamise ja nende konfidentsiaalsena käsitlemise kohta
1. Määrus (EÜ) nr 178/2002
2. Määrus nr 1107/2009
II. Vaidluse taust
III. Menetlus ja poolte nõuded
IV. Õiguslik käsitlus
A. Põhjendatud huvi
B. Sisulised küsimused
1. Esimese väite esimene osa EFSA võimu kuritarvitamise kohta
2. Esimese väite teine osa teise kuni viienda väitega koostoimes hinnates
a) Sissejuhatavad märkused
b) Määruse nr 1107/2009 artikli 63 kohaldatavus
c) Määruse nr 1107/2009 artiklis 63 sisalduva konfidentsiaalsuse reegli väidetav rikkumine
V. Kohtukulud