9. juunil 2011 esitatud hagi - Kreeka Vabariik versus komisjon
(Kohtuasi T-294/11)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: I. Chalkias ja S. Papaiioannou)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tunnistada hagi vastuvõetavaks;
tühistada komisjoni 15. aprill 2011. aasta rakendusotsus (mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames) Kreeka Vabariigi suhtes tehtud finantskorrektsioonide osas või teise võimalusena muuta seda otsust;
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Oma hagis palub Kreeka Vabariik tühistada komisjoni 15. aprilli 2011 otsus, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) raames ((teatavaks tehtud numbri K(2011) 2517 all; avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ELT L 102, lk 33, numbriga 2011/244/EL)), osas, mis puudutab Kreeka Vabariigi suhtes tehtud finantskorrektsioone järgmistes sektorites: a) oliiviõli tootmistoetus, b) GIS loomise rahastamine ja c) otsetoetused (põllukultuurid).
Mis puutub oliivõli tootmise sektori toetuste korrektsiooni, siis hageja väidab esiteks, et komisjon andis faktidele vale hinnangu, kuna süsteemi põhikontrollide puudused on minimaalsed ega õigusta korrektsioone 10% ja 15% eriti arvestades seda, et Kreekas loodi täiel määral töötav ja usaldusväärne oliivikasvatuse geoinfosüsteem (oliivikasvatuse GIS) oliivõli tootmistoetuse süsteemi kontrollimiseks juba 1. novembriks 2003, tootmisinfot kontrollitakse üksikasjalikult ning samuti kontrollitakse oliivisalu kasvatamist ja õlipressimisettevõtteid.
Teiseks väidab hageja: a) komisjoni otsuse põhjendus seoses korrektsiooni suurendamisega rikkumise kordumise tõttu ei ole õiguslikult kehtiv ega piisav; tähendus, mille komisjon sellele terminile annab, on vale, kuna on ilmne, et korduvaid puudusi ei ole; rikkumise korduvus rajaneb valel eeldusel, kuna komisjon annab sellele terminile vale tähenduse ja sellest tuleneb ilmselt vale hinnang väidetavalt korduvale rikkumisele, kuna on loodud süsteemi põhikontrolli vahend oliivikasvatuse GIS, ja b) komisjon hindas valesti fakte, sest igal juhul ei ole siin õiguslikku alust ega põhjendust tõsta korrektsioon 10%-lt ajavahemikul 2003-2004 15%-ni ajavahemikuks 2004-2005, kuna oliivikasvatuse GIS-is on sel ajavahemikul tehtud mitmeid parandusi ja seda on pidevalt ajakohastatud ning kontrollisüsteem pole mitte halvenenud vaid oluliselt paranenud.
Mis puutub oliivikasvatuse GIS-i loomise toetuse korrektsiooni, siis hageja kinnitab esiteks, et oliivikasvatuse GIS-i loomise toetuse korrektsiooniks ei ole õiguslikku alust, kuna selle loomiseks eraldatud vahendid lahutati maha Kreeka tootjatele antud toetusest ning kulude heakskiitmata jätmine viitab EAGF-i alusetule rikastumisele ja kahekordsele rahalisele karistusele, sest igal juhul on kõik tehtud kulutused on abikõlblikud, kuna ei ületa komisjoni poolt heaks kiidetud eelarvet ega kogusummat, mis lahutati maha Kreeka tootjatelt, samas kui õige aeg selle hindamiseks, kas konkreetne kulu on õiguspärane või mitte, on selle tegemise aeg mitte kulu deklareerimise aeg.
Teiseks väidab hageja: a) lisalepingutest tulenevate kulude osas summas 2.920.191,03 on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet et b) lepingust 5190/ES/2003 tulenevate kuludega seonduvaid fakte on hinnatud valesti.
Mis puutub (põllukultuuride) otsetoetuste sektori korrektsiooni, siis hageja kinnitab esiteks: a) ei ole õiguslikku alust vanade suuniste kohaldamiseks, mis määrasid kindlaks protsendimäärad korrektsioonidele uuele ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP), ühtsele otsemaksete kavale ja b) nende rakendamine rikub oluliselt proportsionaalsuse põhimõtet.
Teiseks väidab hageja, et komisjon hindas valesti fakte: a) seoses väidetavate puudustega LIPS-GIS-is, b) seoses asjaoluga, et kui võrrelda LIPS-GIS-is sisalduvad teavet, mida kasutati 2007. taotlemisaastal, teabega 2009. aasta LIPS-GIS kohta, mis on täielik ja usaldusväärne, mille komisjon kohapealse kontrolli käigus tuvastas, siis selgub, et erinevused ja puudused on minimaalsed ega ületa 2%, mistõttu ei tohiks ükski korrektsioon seda protsendimäära ületada, ning c) seoses väidetavate puudustega juhtimise kontrollimisel, ristkontrollidel ja kohapealsetel kontrollidel ning nende kvaliteedis ja eriti väidetav karjamaa mõõtmata jätmine ja väidetav kohapealsete kontrollide hilinemine, kuna 2007. taotlemisaastal tehtud mitmed parandused oleksid pidanud viima komisjoni järeldusele, et korrektsioon ei ole vajalik.
Viimaseks väidab hageja, et seoses põllumajanduse arengule tehtavate kulutustega on määruse nr 1290/05
1 artiklit 33 on valesti tõlgendatud.