ÜLDKOHTU OTSUS (kaheksas koda)
25. juuni 2010(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse kujutismärgi Metromeet taotlus – Varasem siseriiklik sõnamärk metro – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b)
Kohtuasjas T‑407/08,
MIP Metro Group Intellectual Property GmbH & Co. KG, asukoht Düsseldorf (Saksamaa), esindajad: advokaadid J.‑C. Plate ja R. Kaase,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: S. Schäffner,
kostja,
teine pool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja menetluses oli
CBT Comunicación Multimedia, SL, asukoht Getxo (Hispaania),
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 12. juuni 2008. aasta otsuse peale (asi R 387/2007‑1), mis on tehtud vastulausemenetluses MIP Metro Group Intellectual Property GmbH & Co. KG ja CBT Comunicación Multimedia, SL‑i vahel,
ÜLDKOHUS (kaheksas koda),
koosseisus: president E. Martins Ribeiro (ettekandja), kohtunikud S. Papasavvas ja A. Dittrich,
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 22. septembril 2008 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 9. jaanuaril 2009 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti kostja vastust,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates kirjaliku menetluse lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel teha otsuse ilma suulise menetluseta,
arvestades hageja 16. detsembri 2009. aasta vastust Üldkohtu 9. detsembri 2009. aasta kirjalikule küsimusele,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 CBT Comunicación Multimedia, SL esitas 30. märtsil 2004 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1)) alusel ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on järgmine kujutismärk:
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks taotleti kaubamärgi registreerimist ja mida piiritleti ühtlustamisameti menetluse käigus, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassidesse 9, 16, 35 ja 41 ning vastavad järgmisele kirjeldusele:
– klass 9: „magnetandmekandjatele allalaaditavad elektroonilised trükised, üksnes seoses metroloogiaga”;
– klass 16: „väljaanded, raamatud, ajakirjad, ajalehed, teatmikud ja kataloogid; õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid), mis on kõik seotud üksnes metroloogiaga”;
– klass 35: „reklaam; kaubandusalane juhtimine; korraldamine ärieesmärgil; kontoriteenused; kaubandus- ja/või reklaamnäituste korraldamine, reklaamteksti avaldamine, mis on kõik seotud üksnes metroloogiaga”;
– klass 41: „haridus; väljaõpe; meelelahutus; kultuurialane tegevus; hariduslikel või kultuurialastel eesmärkidel ettekannete korraldamine ja läbiviimine; seminaride, sümpoosionide, kongresside ja kollokviumide korraldamine ja läbiviimine; tekstide (v.a reklaamtekstide) kirjastamine, kõik üksnes seoses metroloogiaga”.
4 Ühenduse kaubamärgi taotlus avaldati 17. jaanuari 2005. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 3/2005.
5 Hageja, MIP Metro Group Intellectual Property GmbH & Co. KG esitas 15. aprillil 2005 taotletava kaubamärgi suhtes vastulause, toetudes segiajamise tõenäosusele määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b) mõttes.
6 Vastulause põhines osal kaupadel ja teenustel, mida hõlmab järgmise kujutismärgi – koos viitega sinisele ja kollasele värvile – Saksa registreering nr 30348717:
7 Varasema siseriikliku kujutismärgi METRO taotlus esitati 22. septembril 2003 ja see registreeriti 27. aprillil 2004 teiste hulgas järgmiste kaupade ja teenuste jaoks:
– klass 9: „andmetöötlusseadmed ja arvutid; elektroonilised, magnetilised ja optilised infokandjad; ROM, PROM, EAROM, EPROM infokandjad ja CD‑ROM infokandjad, kiibid (integraallülitused), disketid, magnetkettad; mäluga pistikulauad, kõik eelnimetatud kaubad koos ja ilma salvestatud teabeta; mikroprotsessorid; tarkvara, andmebaasid”;
– klass 16: „paber, papp (osas, milles need kuuluvad klassi 16); nendest valmistatud tooted ehk majapidamispaber, paberkäterätid, filterpaber, pabertaskurätid, tualettpaber, pabermähkmed, paberpakendid, pakkekotid, brošüürid; kirjatarbed, fotoalbumid; õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid) brošüüridena; köitmikud rõngasklambritega, kirjavahetuseks vajalikud konverentsikaustad, kirjatarbed, dokumendikaustad, kirjutamise, arvutamise, muusika, sõnavara ja kodutööde harjutusvihikud”;
– klass 35: „reklaam; turundus, turundus- ja ostunõustamine, turu-uuringud ja turuanalüüs, avalikkussuhted; ärijuhtimine; ärialane korraldus; ärijuhtimis-, ärikorraldus-, personalijuhtimis- ja ettevõtte majandamise alane nõustamine; kontoriteenused”;
– klass 41: „haridus; väljaõpe; meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus; konverentside, kongresside ja sümpoosionide korraldamine ja läbiviimine; helitehnika- ja videoseadmete laenutus; arvutivõrgumängude teenused; raamatute, ajalehtede ja ajakirjade avaldamine ja kirjastamine”.
8 Vastulause põhines ka sõnamärgi meeting metro Saksa registreeringul nr 30235327, mille taotlus esitati 22. juulil 2002 ja mis registreeriti 18. veebruaril 2003 teiste hulgas järgmiste kaupade ja teenuste jaoks:
– klass 9: „andmetöötlusseadmed ja arvutid, andmekandjad (ka koos loetavate programmidega), andmetöötlusprogrammid”;
– klass 16: „brošüürid, prospektid, ajakirjad, ajalehed, raamatud, graafika, kujundid, fotod; õppematerjalid ja näitvahendid (v.a aparaadid), paber- ja papptooted (osas, milles need kuuluvad klassi 16), paber, papp”;
– klass 35: „reklaam; ärijuhtimine; kontoriteenused; ärikorraldus ja ettevõtte juhtimise alane nõustamine; tööjõuvahendus ja -rent; personalijuhtimisealane nõustamine, töötajate valik ja töölevõtmine, eelkõige spetsialistide ja juhtide otsimine ja valik ning värbamisega seotud ürituste korraldamine; tööjõuvahendusbürood; ajutise tööjõu vahendamine;”
– klass 41: „haridus; väljaõpe, juhendamine, kutsealane täiendamine ja orientatsioon; seminaride ja kongresside korraldamine ning õppetundide korraldamine kaugõppena; raamatute, ajakirjade ja ajalehtede kirjastamine; meelelahutus, spordi- ja kultuurialane tegevus.”
9 Vastulause oli esitatud kõigi kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste suhtes.
10 Vastulausete osakond rahuldas vastulause tervikuna 23. jaanuari 2007. aasta otsusega sõnamärgi meeting metro alusel põhjendusega, et kõigi asjaomaste kaupade ja teenuste osas esineb segiajamise tõenäosus. Vastulausete osakond tuvastas, et asjaomased kaubad ja teenused on kas identsed või sarnased, ning nentis, et tähised meeting metro ja Metromeet on sarnased, sest sisaldavad koostisosi „metro” ja „meet” ning koostisosa „meeting” on lihtsalt sõna „meet” gerundiiv. See, et ühelt poolt on osad „metro” ning teiselt poolt osad „meet” ja „meeting” vastupidises järjekorras, ei kompenseeri tähistevahelist visuaalset ja foneetilist sarnasust. Kontseptuaalselt edastavad asjaomased tähised vastulausete osakonna hinnangul sama sõnumit.
11 CBT Comunicación Multimedia esitas 14. märtsil 2007 ühtlustamisametile määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
12 Esimene apellatsioonikoda rahuldas kaebuse 12. juuni 2008. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) ning tühistas seega vastulausete osakonna otsuse. Ta asus eelkõige seisukohale, et esiteks on taotletava kaubamärgiga tähistatud kaubad ja teenused ning need, millele osutavad varasemad kaubamärgid, kas identsed või sarnased ja teiseks on vastandatud tähiste sarnasus väike. Apellatsioonikoda välistas siiski igasuguse segiajamise tõenäosuse põhjendusega, et ühist osa „metro” mõistaks sihtgrupp kohe viitena metroloogiale ehk saksakeelsele sõnale „Metrologie”. Kõnealune grupp, mis koosneb spetsialistidest, kes on asjaomaseid kaupu või teenuseid ostes eriliselt tähelepanelikud, tajub apellatsioonikoja hinnangul seost metroloogiaga. Lisaks on asjaomaste kaubamärkide visuaalsed erinevused väga olulised.
Poolte nõuded
13 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus ja lükata tagasi ühenduse kaubamärgi Metromeet registreerimise taotlus nr 3740529;
– mõista kohtukulud, sealhulgas vastulausemenetluses ja apellatsioonikoja kaebemenetluses kantud kulud välja ühtlustamisametilt.
14 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Esimest korda alles Üldkohtus esitatud dokumendi vastuvõetavus
15 Hageja soovib tugineda ühele uuringute keskuse poolt 2007. aasta sügisel läbi viidud küsitlusele, millest nähtub tema väitel, et 70% Saksamaal küsitletud isikutest seostab sõna „metro” hagejaga ja 10% maa-aluse transpordisüsteemiga välismaal.
16 Selles osas tuleb meenutada, et Üldkohtusse esitatud hagi eesmärk on ühtlustamisameti apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine määruse nr 40/94 artikli 63 (nüüd määruse nr 207/2009 artikkel 65) tähenduses. Seega ei ole Üldkohtu ülesanne uuesti hinnata faktilisi asjaolusid, arvestades esimest korda alles nimetatud kohtus esitatud tõendeid. Nende tõendite vastuvõtmine on vastuolus Üldkohtu kodukorra artikli 135 lõikega 4, mille kohaselt ei või poolte avaldused muuta apellatsioonikoja menetluses oleva hagi eset (Üldkohtu 6. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑128/01: DaimlerChrysler vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (iluvõre), EKL 2003, lk II‑701, punkt 18, ja 19. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑269/06: Rautaruukki vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (RAUTARUUKKI), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 20).
17 Neil asjaoludel tuleb hagiavalduse lisa, mis sisaldab küsitlust, millele hageja soovib käesolevas kohtuasjas tugineda, tunnistada vastuvõetamatuks, kuna seda ei esitatud läbivaatamiseks apellatsioonikojale.
Põhiküsimus
18 Kõigepealt tuleb märkida, et nagu tuleneb eespool punktist 13, palus hageja hagiavalduses tühistada vaidlustatud otsus ja lükata tagasi ühenduse kaubamärgi Metromeet registreerimise taotlus nr 3740529. Üldkohtu esitatud küsimusele vastates märkis hageja, et tema nõudeid tuleb tõlgendada nii, et ta palub Üldkohtul lükata registreerimistaotlus tagasi ja teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus ning saata asi edasiseks menetlemiseks tagasi ühtlustamisametile.
19 Vastavalt kodukorra artikli 44 lõikele 1 tuleb hagiavalduses märkida eelkõige hageja nõuded. Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et seda, et tühistamisnõue esitatakse teise võimalusena registreerimistaotluse tagasilükkamise nõude suhtes, ei olnud märgitud hagiavalduses, vaid hageja vastuses menetlust korraldavale meetmele. Sellest järeldub, et kõnealune menetlust korraldava meetme raames tehtud nõuete punkti muudatus tuleb vastuvõetamatuna tagasi lükata (vt selle kohta Üldkohtu 14. veebruari 2005. aasta määrus kohtuasjas T‑406/03: Ravailhe vs. Regioonide Komitee, EKL AT 2005, lk I-A‑19 ja II‑79, punkt 53).
Nõuete esimese punkti esimene osa, millega taotletakse vaidlustatud otsuse tühistamist
20 Hageja esitab ühe väite, mis käsitleb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumist. Hageja leiab sisuliselt, et nagu tuvastas vastulausete osakond, on tähised Metromeet ja meeting metro visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnased, sest neil on mõlemal osad „metro” ja „meet”, kusjuures varasemas sõnamärgis sisalduva osa „meeting” järelliide „ing” tähistab lihtsalt sõna „meet” gerundiivi, mis ei too kaasa visuaalset, foneetilist või kontseptuaalset erinevust tähiste vahel. Ainus erinevus seisneb tema sõnul tähiste kahe koostisosa vastupidises järjestuses, mis ei välista nendevahelist sarnasust.
21 Ühtlustamisameti väitel ei ole tõenäoline, et asjaomaseid tähiseid aetakse segi, sest osa „metro” on valdavalt vihjavat laadi ja nõrga eristusvõimega. Metroloogiale spetsialiseerunud professionaalid seostavad osa „metro” metroloogiaga, kui nad puutuvad kokku selle erivaldkonna kaupade ja teenustega.
22 Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral taotletavat kaubamärki, „kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, võib avalikkus need omavahel segi ajada; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et kaubamärk seostatakse varasema kaubamärgiga”.
23 Peale selle tähendab määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktide i ja ii (nüüd määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktid i ja ii) kohaselt varasem kaubamärk ühenduse kaubamärke ja liikmesriikides registreeritud kaubamärke, mille registreerimise taotluse kuupäev on varasem ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast.
24 Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (vt Üldkohtu 10. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑325/06: Boston Scientific vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Terumo (CAPIO), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka Euroopa Kohtu 29. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑39/97: Canon, EKL 1998, lk I‑5507, punkt 29, ja 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I‑3819, punkt 17).
25 Lisaks tuleb tõenäosust, et avalikkus ajab tähised segi, hinnata igakülgselt, pidades silmas kõiki antud juhtumit iseloomustavaid tegureid (vt eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka Euroopa Kohtu 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑251/95: SABEL, EKL 1997, lk I‑6191, punkt 22; eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus Canon, punkt 16, ja eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 18).
26 Selline igakülgne hindamine eeldab arvesse võetavate tegurite, eelkõige kaubamärkide sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade ja teenuste vahelise sarnasuse teatavat vastastikust sõltuvust. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi (Euroopa Kohtu 13. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑234/06 P: Il Ponte Finanziaria vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2007, lk I‑7333, punkt 48; Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑6/01: Matratzen Concord vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hukla Germany (MATRATZEN), EKL 2002, lk II‑4335, punkt 25; vt ka analoogia alusel eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus Canon, punkt 17). Nimetatud tegurite omavaheline sõltuvus ilmneb määruse nr 40/94 preambuli põhjenduses 7, mille kohaselt tuleb sarnasuse põhimõte määratleda seoses segiajamise tõenäosusega, mille hindamine sõltub mitmest tegurist ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse ulatusest (vt eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Lisaks peab segiajamise tõenäosuse hindamine vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi. Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b sõnastusest „[…] võib avalikkus need omavahel segi ajada […]” tuleneb, et segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas seda liiki kaupade või teenuste keskmine tarbija kaubamärke tajub. Keskmine tarbija tajub kaubamärki tervikuna ega uuri selle eri detaile (vt selle kohta eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 73 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel ka eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 23).
28 Segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise puhul eeldatakse, et asjaomaste kaupade keskmine tarbija on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Peale selle tuleb arvestada asjaoluga, et keskmisel tarbijal on harva võimalik erinevaid kaubamärke otseselt võrrelda, vaid ta peab usaldama neist jäänud ebatäiuslikku mälupilti. Samuti tuleb silmas pidada, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib eri liiki kaupade ja teenuste puhul olla erinev (Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑104/01: Oberhauser vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Petit Liberto (Fifties), EKL 2002, lk II‑4359, punkt 28, ja 30. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑186/02: BMI Bertollo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Diesel (DIESELIT), EKL 2004, lk II‑1887, punkt 38; vt analoogia alusel ka eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 26).
29 Käesoleval juhul on varasemad kaubamärgid Saksamaal registreeritud siseriiklikud kaubamärgid, millest lähtudes vaidlustatud otsus tehti. Seega, nagu tuleneb vaidlustatud otsuse punktidest 34 ja 49, peab kontroll seetõttu piirduma Saksamaa territooriumiga.
30 Samuti tuleb tõdeda, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22 õigesti märkis, et asjaomase avalikkuse moodustavad metroloogia professionaalid ja selle valdkonna teenuseosutajad, sest asjaomased kaubad ja teenused on seotud üksnes metroloogiaga. Vastupidi hageja väidetele ei saa mõistlikult väita, et asjaomased kaubad ja teenused on suunatud laiale avalikkusele, kuna iga päev kasutatakse niisuguseid mõõteriistu nagu käekell, kokkuvolditav joonlaud, kaal, mõõdunõud või termomeeter. Nimelt ei hõlma ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses osutatud kaubad ja teenused hageja mainitud mõõdikuid.
31 Eelnimetatud kaalutlusi tuleb võtta arvesse, kontrollides apellatsioonikoja hinnangut vastandatud tähiste segiajamise tõenäosuse kohta.
Kaupade ja teenuste sarnasus
32 Selles osas tuleb nentida, et seisukohta, millele asus apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 23–29 kaubamärgi meeting metro suhtes ja selle otsuse punktides 41–45 kaubamärgi METRO suhtes, tuleb kinnitada. Peale selle tuleb tõdeda, et hageja ei ole apellatsioonikoja järelduste suhtes asjaomaste kaupade ja teenuste identsust või sarnasust puudutavas osas vastuväiteid esitanud.
Tähiste sarnasus
33 Tuleb meeles pidada, et nagu eespool punktis 27 on märgitud, peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine kõnealuste kaubamärkide visuaalse, foneetilise või kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid osi (vt Üldkohtu 14. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑292/01: Phillips-Van Heusen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pash Textilvertrieb und Einzelhandel (BASS), EKL 2003, lk II‑4335, punkt 47; eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 88 ja seal viidatud kohtupraktika; vt analoogia alusel eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 23).
34 Kohtupraktikast tuleneb samuti, et kaks kaubamärki on sarnased, kui asjaomase avalikkuse silmis on need ühest või mitmest olulisest aspektist vähemalt osaliselt samased (eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus MATRATZEN, punkt 30, ja eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus CAPIO, punkt 89; vt analoogia alusel ka eespool punktis 25 viidatud kohtuotsus SABEL, punkt 23).
35 Tähised, mida tuleb võrrelda, on kõigepealt järgmised:
Varasem siseriiklik kaubamärk | Taotletav ühenduse kaubamärk |
| 
|
36 Esiteks tuleb visuaalse võrdluse kohta märkida, et taotletav kaubamärk on kujutismärk, mis hõlmab üheksast standardkirjas tähest koosnevat sõnalist osa. Siiski tuleb tõdeda, et kaks e-tähte asuvad muudest tähtedest madalamal ja viimane neist on tagurpidi. Lisaks on kahe viimase e-tähe kohale paigutatud kujutisosa, mis koosneb kaldus ruudust, mille sees on ring. Taotletava kaubamärgi osa „metro” on allajoonitud. Varasem sõnamärk koosneb kahest sõnast, mis sisaldavad vastavalt seitset ja viit tähte, kokku seega 12 tähte.
37 On küll tõsi, et taotletav kaubamärk koosneb kahest osast ehk sõnadest „metro” ja „meet”, mis esinevad varasemas sõnamärgis vastupidises järjekorras, kusjuures sõna „meeting” võib sihtgrupp kergesti mõista kui sõna „meet” gerundiivi.
38 Sellega seoses tuleb meenutada, et selle põhjal, et kaubamärgi osad on pelgalt vastupidises järjestuses, ei saa järeldada, et puudub visuaalne sarnasus (Üldkohtu 11. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑67/08: Hedgefund Intelligence vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Hedge Invest (InvestHedge), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 35).
39 Ometi võib erinevusi täheldada taotletavas kaubamärgis ruudu näol esineva kujutisosa, kahe viimase e-tähe erilise paigutuse tõttu ning seetõttu, et osade „meet” ja „meeting” vahel on teatav erinevus. Järelikult tuleb nõustuda apellatsioonikoja järeldusega, mis on ära toodud vaidlustatud otsuse punktis 30 ja mille kohaselt on kõnealused tähised üldiselt vaid vähesel määral visuaalselt sarnased.
40 Teiseks tuleb seoses foneetilise võrdlusega märkida, et kuna tähiste kaks koostisosa on vastupidises järjestuses ja kuna sõna „meet” on varasemas sõnamärgis esitatud veidi teisel kujul (meeting), hääldatakse neid tähiseid erinevalt. Kuna aga varasema sõnamärgi viimane osa ja taotletava kaubamärgi esimene osa on identsed ning kuna osade „meet” ja „meeting” hääldus on sarnane, on kaks kõnealust tähist tervikuna teataval määral foneetiliselt sarnased. Asjaolu, et sõnalisi osi hääldatakse vastupidises järjestuses, ei saa välistada tähiste üldist sarnasust (vt selle kohta eespool punktis 38 viidatud kohtuotsus InvestHedge, punkt 39). Sellest tuleneb, et apellatsioonikoja järeldusega vaidlustatud otsuse punktis 31, mille kohaselt asjaomased kaubamärgid ei ole foneetiliselt sarnased, ei saa nõustuda.
41 Mis puutub kolmandaks kontseptuaalsesse võrdlusse, siis tuleb tõdeda, et kui asjaomaseid tähiseid kasutatakse metroloogiaga seotud kaupade ja teenuste jaoks ning kui arvestada sihtgruppi, mis koosneb metroloogia valdkonna spetsialistidest, siis see grupp mõistab asjaomaseid tähiseid viitena metroloogiale, nagu tuleneb vaidlustatud otsuse punktist 32, ja vastupidi sellele, mis tuleneb kõnealuse otsuse punktidest 33 ja 34, mõistab kõnealune grupp neid tähiseid ka viitena nimetatud teadusest huvitunud isikute kohtumisele, nagu märkis oma otsuses vastulausete osakond, sest sõna „meeting” kuulub saksa tavakeele sõnavarasse, nii et asjaomane avalikkus saaks aru sõnast „meet”. Seega on asjaomaste tähiste vahel ilmne seos, sest käsitused, millele need osutavad, on identsed.
Segiajamise tõenäosus
42 Tuleb meenutada, et segiajamine on tõenäoline, kui asjaomaste kaubamärkide sarnasuse aste ja nende kaubamärkidega tähistatud kaupade ja teenuste aste mõlemad on piisavalt kõrged (eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus MATRATZEN, punkt 45).
43 Sellega seoses tuleb tõdeda, et sõna „metro”, mis ei ole küll kirjeldav, ei saa pidada selliseks, millel on tugev eristusvõime metroloogiaga seotud kaupade ja teenuste osas, mis on suunatud kõnealuse valdkonna spetsialistidele. Lisaks, kuigi asjaomaste tähiste teist osa võiks pidada eristusvõimeliseks, tuleb tõdeda, et ehkki sõnad „meet” ja „meeting” ei ole identsed, on need sarnased, sest tegemist on sama sõnaga kahes eri grammatilises vormis, kuna ühes tähises on kasutatud gerundiivi.
44 Kuid on oluline meeles pidada, et isegi kui avalikkus koosneb spetsialistidest, tuleb arvesse võtta asjaolu, et keskmisel tarbijal on harva võimalik erinevaid kaubamärke otseselt võrrelda ning ta peab usaldama oma mälus püsivat kaubamärgi ebatäiuslikku kujutist (eespool punktis 24 viidatud kohtuotsus Lloyd Schuhfabrik Meyer, punkt 26, ja Üldkohtu 12. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑7/04: Shaker vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Limiñana y Botella (Limoncello della Costiera Amalfitana shaker), EKL 2008, lk II‑3085, punkt 30). Asjaolu, et asjaomaseid kaupu ja teenuseid vastavalt ei osteta või osutata iga päev või iga nädal, suurendab võimalust, et kaubamärkide välisilme ebatäiuslik mälupilt eksitab sihtgruppi (vt selle kohta Üldkohtu 23. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑388/00: Institut für Lernsysteme vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Educational Services (ELS), EKL 2002, lk II‑4301, punkt 76).
45 Lisaks tuleb meeles pidada, et varasema kaubamärgi nõrga eristusvõime tunnustamine ei ole käesolevas asjas takistuseks segiajamise tõenäosuse tuvastamisele. Kuigi segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada varasema kaubamärgi eristusvõimet, on see vaid üks hindamise käigus arvesse võetavatest asjaoludest. Seega isegi juhul, kui tegemist on nõrga eristusvõimega varasema kaubamärgiga, võib esineda segiajamise tõenäosus, ja seda nimelt tähiste ja nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu (vt Üldkohtu 13. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑134/06: Xentral vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Pages jaunes (PAGESJAUNES.COM), EKL 2007, lk II‑5213, punkt 70 ja seal viidatud kohtupraktika).
46 Arvestades asjaolu, et esiteks on asjaomased kaubad ja teenused osalt identsed ja osalt vähemalt sarnased, ja teiseks, et asjaomastel tähistel on visuaalseid ja foneetilisi sarnasusi, kuigi väikseid, ja need on kontseptuaalselt identsed, tuleb tõdeda, et need tähised ei ole piisavalt erinevad, et täielikult ära hoida tõenäosust, et asjaomane avalikkus ajab kõnealused kaubamärgid segi.
47 Vastupidi apellatsioonikoja kaalutlusele vaidlustatud otsuse punktis 37 ei saa ühegi asjaolu põhjal eeldada, et asjaomast kaupa ostetakse tavaliselt pärast seda, kui ollakse uurinud teavet asjaomase kauba ja teenuste kohta, nii et visuaalsetel erinevustel on suur kaal. Nimelt võib tarbija seda kaupa osta või neid teenuseid kasutada vastava suulise soovituse tulemusel ning ta võib neid kahte tähist nähes ebatäiusliku mälupildi tõttu kergesti soovitatud kaubamärki kandva kauba või teenuse ja teist asjaomast kaubamärki kandva kauba või teenuse segi ajada.
48 Neil asjaoludel tuleb ainus väide rahuldada ja sellest tulenevalt tühistada vaidlustatud otsus, ilma et oleks vaja võrrelda taotletavat kaubamärki varasema kaubamärgiga METRO.
Nõuete esimese punkti teine osa, millega palutakse lükata taotletava kaubamärgi registreerimise taotlus tagasi
49 Nõuete esimese punkti teise osa kohta tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuse tühistamisega on hageja huvid käesoleva kohtuasja tingimustes piisavalt kaitstud, nii et puudub vajadus otsustada hageja selle nõude üle, millega ta palub lükata tagasi taotletava kaubamärgi registreerimise taotlus. See nõue on üksnes kõnealuse otsuse tagajärg, olles osa liidu kohtu otsuse täitmiseks vajalikest meetmetest vastavalt määruse nr 40/94 artikli 63 lõikele 6 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 65 lõige 6) (vt selle kohta Üldkohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑106/00: Streamserve vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (STREAMSERVE), EKL 2002, lk II‑723, punkt 17, ja 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑143/03: Devinlec vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – TIME ART (QUANTUM), EKL 2006, lk II‑11, punkt 113).
Kohtukulud
50 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja ühtlustamisametilt.
51 Lisaks on hageja nõudnud tema poolt vastulausemenetluses kaebemenetluses apellatsioonikojas kantud kulude väljamõistmist ühtlustamisametilt. Selles osas tuleb meenutada, et kodukorra artikli 136 lõike 2 alusel käsitatakse seoses apellatsioonikoja menetlusega kantud poolte vältimatuid kulusid hüvitatavate kuludena. See ei kehti aga seoses vastulausete osakonna menetlusega kantud kulude kohta. Seetõttu tuleb hageja taotlus mõista vastulausete osakonna haldusmenetlusega seotud kulud välja ühtlustamisametilt tunnistada vastuvõetamatuks (Üldkohtu 10. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑290/07: MIP Metro vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Metronia (METRONIA), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 60).
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kaheksas koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 12. juuni 2008. aasta otsus (asi R 387/2007‑1), mis on tehtud vastulausemenetluses MIP Metro Group Intellectual Property GmbH & Co. KG ja CBT Comunicación Multimedia, SL‑i vahel.
2. Mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.
Martins Ribeiro | Papasavvas | Dittrich |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 25. juunil 2010 Luxembourgis.
Allkirjad