Language of document :

11. märtsil 2024 esitatud hagi – Itaalia Vabariik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu

(kohtuasi C-194/24)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: G. Palmieri, keda abistasid avvocati dello Stato M. Di Benedetto ja S. Fiorentino, hiljem procuratore dello Stato G. Lillo)

Kostjad: Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT, 20.12.2023, L-seeria);

mõista kohtukulud välja parlamendilt ja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Hageja põhjendab oma hagi kahe väitega.

Esimene väide, et on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 7, 8 ja 31 ning artikli 52 lõikeid 1, 2 ja 4 ning harta artikli 52 lõiget 3 ja artiklit 53 tõlgendatuna koos Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 18

Kuna vaidlustatud määrusega on seatud nõue paigaldada lossimiskohustuse kontrolli eesmärgil veesõidukite pardale videovalvekaamerad, siis on selle määrusega piiratud pardal viibivate isikute õigust eraelu puutumatusele, nende õigust isikuandmete kaitsele ja töötajate õigust inimväärsetele töötingimustele, kusjuures piirang on taotletava eesmärgi suhtes täiesti ebaproportsionaalne, eriti kui arvestada sobivaid alternatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid otstarbekalt taotleda sama eesmärki ja oleksid vastanduvate huvide suhtes vähem piiravad; ning seega ei ole nimetatud õiguste kaitse selle määrusega nõuetekohaselt tagatud.

Teine väide, et on rikutud ELL artikli 3 lõiget 3, ELTL artiklit 101 ja sellele järgnevaid artikleid ning artiklit 120, samuti protokolli nr 27 siseturu ja konkurentsi kohta

Liikmesriikide ametiasutustele ulatusliku kaalutlusõiguse andmine rikkumise kvalifitseerimisel tõsiseks rikkumiseks rikub või võib rikkuda ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet, mis võib kaasa tuua konkurentsi moonutamise Euroopa Liidus, kuna eri liikmesriigid võivad sanktsioonide süsteemi erinevalt hinnata.

____________