ÜLDKOHTU OTSUS (kümnes koda laiendatud koosseisus)
14. aprill 2021(*)
Riigiabi – Taani lennutranspordi turg – Taani poolt ühele lennuettevõtjale COVID‑19 pandeemia raames antud abi – Garantii – Otsus jätta vastuväited esitamata – Kohustused, mille täitmisest sõltub abi siseturuga kokkusobivus – Erakorralise sündmuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks ette nähtud abi – Asutamisvabadus – Teenuste osutamise vabadus – Võrdne kohtlemine – Põhjendamiskohustus
Kohtuasjas T‑378/20,
Ryanair DAC, asukoht Swords (Iirimaa), esindajad: advokaadid E. Vahida, F.‑C. Laprévote, S. Rating, I.‑G. Metaxas-Maranghidis ja V. Blanc,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: F. Tomat, L. Flynn ja S. Noë,
kostja,
keda toetavad
Taani Kuningriik, esindajad: J. Nymann-Lindegren ja M. Søndahl Wolff, keda abistas advokaat R. Holdgaard,
Prantsuse Vabariik, esindajad: E. de Moustier ja P. Dodeller,
ja
SAS AB, asukoht Stockholm (Rootsi), esindaja: advokaat F. Sjövall,
menetlusse astujad,
mille ese on ELTL artiklil 263 põhinev nõue tühistada komisjoni 15. aprilli 2020. aasta otsus C(2020) 2416 (final) riigiabi SA.56795 (2020/N) kohta – Taani – SASile COVID‑19 pandeemia tekitatud kahju hüvitamine,
ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus),
koosseisus: koja president M. van der Woude, kohtunikud A. Kornezov, E. Buttigieg, K. Kowalik-Bańczyk (ettekandja) ja G. Hesse,
kohtusekretär: ametnik E. Artemiou,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 27. novembri 2020. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Taani Kuningriik teatas 10. aprillil 2020 Euroopa Komisjonile ELTL artikli 108 lõike 3 alusel abimeetmest (edaspidi „meede“), mis seisnes SAS AB-le võimaldatud maksimaalselt 1,5 miljardi Rootsi krooni suuruses uuendatava krediidiliiniga seotud garantiis. Meetme eesmärk on hüvitada osaliselt SASi kahju, mis tulenes tema lendude tühistamisest ja lennuplaani muutmisest pärast reisipiirangute kehtestamist COVID‑19 pandeemia olukorras.
2 Komisjon võttis 15. aprillil 2020 vastu otsuse C(2020) 2416 (final) riigiabi SA.56795 (2020/N) kohta – Taani – SASile COVID‑19 pandeemia tekitatud kahju hüvitamine (edaspidi „vaidlustatud otsus“), milles komisjon leidis esiteks, et meede kujutab endast riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning teiseks, et see on ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b alusel siseturuga kokkusobiv.
Menetlus ja poolte nõuded
3 Hageja Ryanair DAC esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 19. juunil 2020.
4 Hageja esitas samal päeval Üldkohtu kantseleisse saabunud eraldi dokumendiga Üldkohtu kodukorra artiklite 151 ja 152 alusel taotluse lahendada asi kiirendatud menetluses. Üldkohus (kümnes koda) rahuldas 15. juuli 2020. aasta otsusega kiirendatud menetluse taotluse.
5 Üldkohus otsustas kümnenda koja ettepanekul anda kohtuasi kodukorra artikli 28 alusel üle laiendatud kohtukoosseisule.
6 Komisjoni esitatud kostja vastus saabus Üldkohtu kantseleisse 29. juulil 2020.
7 Hageja esitas 12. augustil 2020 kodukorra artikli 106 lõike 2 alusel põhjendatud taotluse kohtuistungi korraldamiseks.
8 Taani Kuningriik, SAS ja Prantsuse Vabariik esitasid vastavalt 31. augustil, 4. ja 21. septembril 2020 Üldkohtu kantseleisse avaldused käesolevas kohtuasjas menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks. Üldkohtu kantseleisse vastavalt 8., 15. ja 30. septembril 2020 saabunud dokumendiga palus hageja kodukorra artikli 144 lõike 7 alusel, et teatavaid hagiavalduses ja selle lühendatud versioonis sisalduvaid andmeid Taani Kuningriigile, SASile ja Prantsuse Vabariigile ei edastataks.
9 Üldkohtu laiendatud koosseisus asja arutava kümnenda koja president andis vastavalt 17. septembri ja 7. oktoobri 2020. aasta määrusega Taani Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile ja SASile loa astuda menetlusse ning otsustas esialgu edastada hagiavaldusest ja hagiavalduse lühendatud versioonist üksnes hageja esitatud mittekonfidentsiaalsed versioonid ning oodata ära nende võimalikud seisukohad konfidentsiaalsena käsitlemise taotluse kohta.
10 7. oktoobri 2020. aasta menetlust korraldavate meetmetena anti Taani Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile ja SASile kodukorra artikli 154 lõike 3 alusel luba esitada menetlusse astuja seisukohad.
11 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
12 Komisjon ja SAS paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
13 Prantsuse Vabariik ja Taani Kuningriik paluvad Üldkohtul jätta hagi rahuldamata.
Õiguslik käsitlus
14 Olgu meenutatud, et Euroopa Liidu Kohtul on õigus iga kohtuasja asjaolusid arvestades hinnata, kas hagi võib korrakohase õigusemõistmise kaalutlustel sisulistel põhjustel rahuldamata jätta, ilma et enne lahendataks hagi vastuvõetavuse küsimus (vt selle kohta 26. veebruari 2002. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Boehringer, C23/00 P, EU:C:2002:118, punktid 51 ja 52, ning 14. septembri 2016. aasta kohtuotsus Trajektna luka Split vs. komisjon, T‑57/15, ei avaldata, EU:T:2016:470, punkt 84). Seega, arvestades eelkõige kaalutlusi, mis viisid käesoleva kohtuasja kiirendatud menetlemiseni, ning seda, kui oluline on nii hageja kui ka komisjoni ja Taani Kuningriigi jaoks kiire sisuline vastus, tuleb kõigepealt analüüsida hagi põhjendatust, ilma et enne lahendataks selle vastuvõetavuse küsimus.
15 Hageja esitab hagi põhjendamiseks viis väidet, millest esimese kohaselt on komisjon rikkunud nõuet, mille kohaselt ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b alusel antud abi eesmärk ei või olla ainult ühe kannatanu kahju hüvitamine, teise väite kohaselt on komisjon vääralt asunud seisukohale, et meede oli SASile COVID‑19 pandeemia tekitatud kahju arvestades proportsionaalne, kolmanda väite kohaselt on komisjon rikkunud mitut õigusnormi, mis puudutavad lennutranspordi liberaliseerimist liidus, neljanda väite kohaselt on komisjon rikkunud hageja menetlusõigusi, keeldudes tõsistest raskustest hoolimata algatamast ametlikku uurimismenetlust, ning viienda väite kohaselt on komisjon rikkunud ELTL artikli 296 teist lõiku.
Esimene väide, et komisjon on rikkunud nõuet, mille kohaselt ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b alusel antud abi eesmärk ei või olla ainult ühe kannatanu kahju hüvitamine
16 Hageja väidab, et ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses erakorralised sündmused puudutavad üldjuhul piirkondi ja sektoreid tervikuna või lausa kogu majandust. Seega on selle sätte eesmärk hüvitada kahju, mis on tekkinud kõigile nende sündmuste tõttu kahju kannatanutele, mitte ainult mõnele nendest.
17 Komisjon, Taani Kuningriik, Prantsuse Vabariik ja SAS vaidlevad hageja argumentidele vastu.
18 Selle kohta tuleb meenutada, et ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b alusel on siseturuga kokkusobiv loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi.
19 Käesolevas asjas ei vaidlusta hageja vaidlustatud otsuses komisjoni antud hinnangut, mille kohaselt tuleb COVID‑19 pandeemiat pidada ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses „erakorraliseks sündmuseks“. Veel nähtub vaidlustatud otsusest, et COVID‑19 pandeemia tõttu katkes suurem osa reisijate lennutranspordist, arvestades eelkõige liidu mitme liikmesriigi, sh Taani piiride sulgemist.
20 Järelikult märgib hageja põhjendatult, et SAS ei ole ainus ettevõtja ega ainus lennuettevõtja, keda see erakorraline sündmus puudutab.
21 Nagu komisjon kostja vastuses õigesti väidab, ei ole liikmesriikidel siiski kohustust anda abi ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses erakorralise sündmuse tekitatud kahju hüvitamiseks.
22 Täpsemalt, esiteks ei kohusta ELTL artikli 108 lõige 3 – vaatamata sellele, et see säte kohustab liikmesriike teatama komisjonile oma kavadest riigiabi valdkonnas enne nende rakendamist – neid aga abi andma (30. mai 2018. aasta kohtumäärus Yanchev, C‑481/17, ei avaldata, EU:C:2018:352, punkt 22).
23 Teiseks võib abi olla ette nähtud ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses erakorralise sündmuse tekitatud kahju hüvitamiseks vaatamata sellele, et sellega ei hüvitata kogu kahju.
24 Järelikult ei tulene ELTL artikli 108 lõikest 3 ega ELTL artikli 107 lõike 2 punktist b, et liikmesriigid on kohustatud hüvitama kogu kahju, mille erakorraline sündmus on tekitanud, mistõttu ei ole nad kohustatud ka andma abi kõikidele kahju kannatanutele.
25 Neil asjaoludel ei ole hagejal alust väita, et komisjon rikkus õigusnormi ainuüksi seetõttu, et meedet ei kohaldatud kõigile COVID‑19 pandeemia tõttu tekkinud kahju kannatanutele.
26 Seetõttu tuleb hageja esitatud esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, et komisjon asus vääralt seisukohale, et meede oli SASile COVID‑19 pandeemia tõttu tekkinud kahju arvestades proportsionaalne
27 Hageja väidab, et komisjon rikkus ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b, kuna ta lubas SASi kantud kahju võimalikku ülemäärast hüvitamist.
28 Komisjon, Taani Kuningriik, Prantsuse Vabariik ja SAS vaidlevad hageja argumentidele vastu.
29 Sellega seoses tuleb märkida, et kuna tegemist on erandiga ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi siseturuga kokkusobimatuse üldisest põhimõttest, tuleb ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tõlgendada kitsalt. Seepärast võib selle sätte mõttes hüvitada vaid loodusõnnetuste või muude erakorraliste sündmustega otseselt tekitatud majandusliku kahju (23. veebruari 2006. aasta kohtuotsus Atzeni jt, C‑346/03 ja C‑529/03, EU:C:2006:130, punkt 79).
30 Järelikult ei kuulu ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b kohaldamisalasse abi, mis võib olla suurem abisaaja kantud kahjust (vt selle kohta 11. novembri 2004. aasta kohtuotsus Hispaania vs. komisjon, C‑73/03, ei avaldata, EU:C:2004:711, punktid 40 ja 41).
31 Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et meetme eesmärk oli hüvitada osaliselt SASi kahju, mis tulenes tema lendude tühistamisest ja lennuplaani muutmisest COVID‑19 pandeemia olukorras kehtestatud reisipiirangute tõttu. Kuigi ta märkis, et SASi kantud kahju ulatus ei olnud otsuse vastuvõtmise ajal veel teada, täpsustas ta siiski, et tegemist on „ilmajäämisega lisandväärtusest“, mis tuleneb ajavahemiku 2019. aasta märtsist kuni 2020. aasta veebruarini ning ajavahemiku 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta veebruarini tulude vahest, millest on maha arvatud esiteks välditud muutuvkulud, mis arvutati ajavahemikus 2019. märtsist kuni 2020. aasta veebruarini kantud kulude alusel, ja teiseks saamatajäänud tuluga seotud kasumimarginaal. Kahju suurus hinnati esialgu nii, et arvesse võeti lennuliikluse 50–60% vähenemist ajavahemikus 2020. aasta märtsist kuni 2021. aasta veebruarini võrreldes ajavahemikuga 2019. aasta märtsist kuni 2020. aasta veebruarini, ja selle suuruseks oli 5–15 miljardit Rootsi krooni.
32 Neil asjaoludel asus komisjon seisukohale, et isegi juhul, kui meetme alusel antava abi suurus vastaks garantiisummale, st 1,5 miljardile Rootsi kroonile, on see SASi kantud kahjust väiksem. Veel täpsustas ta, et Taani Kuningriik oli võtnud kohustuse järelhinnata SASi tegelikult kantud kahju hiljemalt 30. juuniks 2021 ja nõuda saadud abi tagasimaksmist kahju ületavas osas, võttes arvesse kogu abi, mis võidakse SASile anda COVID‑19 pandeemia tõttu, sh abi, mida võivad anda välisriikide, sh Norra ametiasutused.
33 Esimesena, hageja väidab esiteks, et vaidlustatud otsuses esitatud arvutusmeetod SASi kantud kahju hindamiseks ei ole piisavalt täpne ning see ei võimalda selle ettevõtja kantud kahju õigesti hinnata. Ta väidab, et neil asjaoludel rikkus komisjon õigusnormi ja tegi hindamisvea.
34 Teiseks väidab hageja, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma kahju, mis tekkis teistele lennuettevõtjatele Taanis.
35 Mis puudutab esiteks SASi kantud kahju hindamist, siis nähtub eespool punktist 31, et komisjon tegi vaidlustatud otsuses kindlaks asjaolud, mida tuleb kahju suuruse kindlaksmääramiseks arvesse võtta, st saamatajäänud tulu, välditud muutuvkulud ja kasumimarginaali kohandamine, ning ajavahemiku, mille jooksul see kahju võib realiseeruda. Veel täpsustas ta, et saamatajäänud tulu tuleb kindlaks teha, võttes arvesse SASi kogu tulu, mitte ainult reisijate lennutranspordist tulenevat tulu, ning ta esitas mitteammendava loetelu SASi kantud kuludest. Nagu nähtub vaidlustatud otsuse punktidest 34–37, võttis komisjon ka teadmiseks Taani ametiasutuste kohustuse esiteks tagantjärele põhjalikult ja konkreetselt kindlaks teha SASi tegelikult kantud kahju ja talle lõpuks antud abi suuruse ning teiseks tagada, et SAS maksab tagasi kahju võimaliku üleliigse hüvitise.
36 Seega tuleb asuda seisukohale, et arvestades juhtumi asjaolusid, mida iseloomustab ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses erakorraline sündmus, milleks on COVID‑19 pandeemia, selle muutuvat laadi ja seda, et tekitatud kahju ja lõpuks antud abi suuruse kindlakstegemine on tingimata prognoositav, esitas komisjon vaidlustatud otsuses piisavalt täpselt arvutusmeetodi SASi kantud kahju hindamiseks.
37 Veel tuleb nentida, et hageja ei esita ühtegi tõendit, mis võiks kinnitada, et arvutusmeetod, nagu see vaidlustatud otsuses on kindlaks määratud, võimaldab anda riigiabi, mis on SASi tegelikult kantud kahjust suurem. Hageja selle kohta esitatud asjaolu, et komisjon palub dokumendis „Loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi [ELTL artikli 107 lõike 2 punkt b] – Kontrollnimekiri liikmesriikidele“ liikmesriikidel esitada „kahju arvestusmeetodi sätestav[a] üksikasjalik[u] kava“, juhul kui selline meetod on asjasse puutuva liikmesriigi riigisiseses õiguses juba olemas, ei tõenda, et vaidlustatud otsuses kindlaks määratud arvutusmeetod ei ole ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b kohaldamiseks piisavalt täpne.
38 Seetõttu tuleb eespool esitatud asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega teinud hindamisviga seoses SASi kantud kahju hindamisega.
39 Mis puudutab teiseks teiste lennuettevõtjate Taanis kantud kahju, siis väidab hageja esimese väite raames esitatud argumentidele tuginedes, et komisjon pidi arvesse võtma kõiki isikuid, kes said ELTL artikli 107 lõike 2 punktis b osutatud erakorralise sündmuse tõttu kahju. Olgu meenutatud, et nagu märgitud eespool punktis 24, ei ole liikmesriigid siiski kohustatud andma abi kõikidele sellise erakorralise sündmuse tõttu kahju saanutele. Vastupidi hageja väidetule ei sõltunud järelikult abi andmine ainult SASile sellest, et komisjon tõendaks, et selle sündmuse tõttu tekkinud kahju puudutas ainult seda ettevõtjat.
40 Teisena, hageja väidab, et komisjonil ei ole võimalik meetme proportsionaalsust kontrollida enne 2021. aasta märtsi. Ta väidab, et SAS saab kogu abi peaaegu vahetult pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist, samas kui SASi kantud kahju realiseerub üksnes järk-järgult kuni 2021. aasta märtsini, ja et selle kahju suurus jääb hüpoteetiliseks, arvestades eelkõige kahju arvutamise meetodi puudumist.
41 Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et meede on uuendatava krediidiliiniga seotud garantii. Sellest tuleneb, et abi maksimaalne summa, st 1,5 miljardi Rootsi krooni suurune garantiisumma makstakse ainult juhul, kui SAS ei ole võimeline talle laenatud summasid täies ulatuses tagasi maksma. Ent hageja ei esita ühtki tõendit, mis kinnitaks, et komisjon pidi vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal teadma, et see osutub SASil tingimata võimatuks.
42 Järelikult, nagu nähtub ka komisjoni teatisest [ELTL artiklite 107 ja 108] kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT 2008, C 155, lk 10), vastas SASile antud abi suurus tegelikkuses intressimäära vahele, mida kohaldatakse SASile meetme olemasolul või selle puudumisel vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval.
43 Komisjon hinnangul oli maksimaalne intressimäär meetme puudumisel 10,26%, ilma et hageja oleks sellele vastu vaielnud. Järelikult ei tohi SASile antud abi esimesel aastal ületada 153,9 miljonit Rootsi krooni, millest tuleb veel maha arvata selle meetme maksumus, mis jäetakse SASi kanda ja mis on vaidlustatud otsuse kohaselt vähemalt 15 miljonit Rootsi krooni aastas, ning meetme võtmist arvestades SASi kokku lepitud intressimäär.
44 Sellest tuleneb, et hagejal ei ole alust väita, et SAS võib saada kogu abi juba vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal.
45 Teiseks leidis komisjon igal juhul, et SASi kantud kahju, mis hinnati vähemalt 5 miljardile Rootsi kroonile, on suurem meetmega tagatud summast, st 1,5 miljardist Rootsi kroonist. Ent kuigi kahju hindamine sõltub prognoosist, et lennutransport väheneb, ei esita hageja ühtki tõendit, mis võiks selle hinnangu kahtluse alla seada. Täpsemalt ei vaidlusta ta komisjoni hüpoteesi, et lennuliiklus väheneb ajavahemikus 2020. märtsist kuni 2021. veebruarini 50–60% võrreldes ajavahemikuga 2019. aasta märtsist kuni 2020. veebruarini. Samuti ei vaidle ta vastu sellele, et COVID‑19 pandeemia tõttu SASi kantud kahju on vähemalt 5 miljardit Rootsi krooni.
46 Neid asjaolusid arvestades ei ole hagejal alust vaidlustada meetme proportsionaalsust.
47 Kolmandana, hageja väidab, et komisjon ei võtnud arvesse abi, mida andsid Norra Kuningriik ja Rootsi Kuningriik, ega abi, mida võidi anda enne 2021. aasta märtsi.
48 Sellega seoses piisab, kui märkida, et komisjon tuvastas vaidlustatud otsuses esiteks, et SASi kantud kahju, mis on hinnatud vähemalt 5 miljardile Rootsi kroonile, on suurem kumuleeritud garantiisummadest, mis tulenevad meetmest ja varem Rootsi Kuningriigi rakendatud abikavast, mille alusel oli SAS abikõlblik, st 3 miljardit Rootsi krooni. Teiseks viitas komisjon sõnaselgelt kogu abile, mida võidi SASile anda COVID‑19 pandeemia tekitatud kahju tõttu enne 2021. aasta esimest kvartalit. Ta viitas eraldi lisaks Rootsi abikavale ka Norra Kuningriigi abikavale, mille kohaselt on SAS abikõlblik. Taani Kuningriik võttis seega kohustuse nõuda tagasi meetme alusel antav abi osas, milles see koos muu abiga, sh välisriigi ametiasutuste antud abi, ületab SASi tegelikult kantud kahju.
49 Järelikult ei ole hagejal alust väita, et komisjon ei võtnud arvesse abi, mida andsid Norra Kuningriik ja Rootsi Kuningriik, ega abi, mida võidi anda enne 2021. aasta märtsi.
50 Neljandana, hageja väidab, et komisjon ei võtnud arvesse konkurentsieelist, mis tuleneb sellest, et meede on diskrimineeriv.
51 Sellega seoses tuleb märkida, et abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel ei hõlma abiga selle saajale kaasnev eelis võimalikku majanduslikku kasu, mida abisaaja on saanud eelise kasutamisest. Selline kasu ei tarvitse olla identne eelisega, milles abi seisneb, või võib lausa osutuda olematuks, ilma et see asjaolu võiks põhjendada selle abi siseturuga kokkusobivuse teistsugust hinnangut (vt selle kohta analoogia alusel 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. Aer Lingus ja Ryanair Designated Activity, C‑164/15 P ja C‑165/15 P, EU:C:2016:990, punkt 92).
52 Järelikult tuleb tõdeda, et komisjon võttis põhjendatult arvesse SASile antud eelist, mis tuleneb meetmest, nagu nähtub eespool punktidest 40–46. Seevastu ei saa komisjonile ette heita seda, et ta ei teinud kindlaks võimalikku majanduslikku kasu, mis võib sellest eelisest tuleneda.
53 Neid asjaolusid arvestades ei ole hagejal alust komisjonile ette heita seda, et ta ei võtnud arvesse võimalikku konkurentsieelist, mis tuleneb väidetavalt sellest, et meede on diskrimineeriv.
54 Seetõttu tuleb hageja teine väide tagasi lükata.
Kolmas väide, et komisjon on rikkunud mitut õigusnormi, mis puudutavad lennutranspordi liberaliseerimist liidus
55 Hageja väidab, et komisjon rikkus diskrimineerimiskeeldu ning teenuste osutamise vabadust ja asutamisvabadust, kuna meede näeb ette soodsamad tingimused Taanis asutatud ettevõtjatele.
56 Komisjon, Taani Kuningriik, Prantsuse Vabariik ja SAS vaidlevad hageja argumentidele vastu.
57 Olgu meenutatud, et sellist riigiabi, mis rikub liidu õiguse sätteid või üldpõhimõtteid, ei saa siseturuga kokkusobivaks tunnistada (22. septembri 2020. aasta kohtuotsus Austria vs. komisjon, C‑594/18 P, EU:C:2020:742, punkt 44; vt selle kohta ka 15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Nuova Agricast, C‑390/06, EU:C:2008:224, punktid 50 ja 51).
Diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumine
58 Diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaselt ei tohi sarnaseid olukordi käsitleda erinevalt ega erinevaid olukordi ühtemoodi, välja arvatud siis, kui selline erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud (15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Nuova Agricast, C‑390/06, EU:C:2008:224, punkt 66; vt selle kohta ka 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Montero Mateos, C‑677/16, EU:C:2018:393, punkt 49).
59 Erinevaid olukordi iseloomustavad asjaolud ning nende olukordade võrreldavus tuleb kindlaks teha ning neile tuleb anda hinnang eelkõige liidu selle akti eset ja eesmärki arvestades, mis kõnealuse vahetegemise ette näeb. Lisaks tuleb arvestada selle valdkonna põhimõtteid ja eesmärke, kuhu vastav akt kuulub (16. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Arcelor Atlantique et Lorraine jt, C‑127/07, EU:C:2008:728, punkt 26).
60 Veel tuleb meelde tuletada, et liidu õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluv proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et liidu institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik (17. mai 1984. aasta kohtuotsus Denkavit Nederland, 15/83, EU:C:1984:183, punkt 25), kusjuures olukorras, kus on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb valida kõige vähem piirav meede, ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega (30. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Itaalia vs. nõukogu (Vahemere mõõkkala püügikvoodid), C‑611/17, EU:C:2019:332, punkt 55).
61 Hageja väidab, et vaidlusalune otsus lubab diskrimineerivat kohtlemist, mis ei ole vajalik meetme eesmärgi saavutamiseks, st COVID‑19 pandeemia tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks. Ta leiab, et samuti selles otsuses mainitud eesmärk säilitada Taani lennuühendused ja Skandinaavia-sisesed lennuühendused on vastuolus ELTL artikli 107 lõike 2 punktiga b, ja nõuab, et arvesse võetakse teisi lennuettevõtjaid, kuivõrd viimased moodustavad 68% kogu Taani kohalikust ja rahvusvahelisest reisijate lennuliiklusest. Lisaks kujutab eesmärk säilitada Skandinaavia-sisesed lennuühendused endast riikkondsuse alusel diskrimineerimist. Samuti on vaidlustatud otsuses kasutatud SASile tegevusloa väljastanud liikmesriigi kriteerium diskrimineerimine riikkondsuse alusel.
62 Sellega seoses tuleb esimesena märkida, et vastupidi hageja väidetule ei ole meetme eesmärk lisaks eesmärgile hüvitada osaliselt SASile COVID‑19 pandeemiast tulenev kahju säilitada Taani lennuühendused ega „Skandinaavia-sisene ühendatus“.
63 Nimelt, esiteks tuleb märkida, et hageja viitab sellega seoses vaidlustatud otsuse punktidele 21–26. Need punktid asuvad aga jaos „Abisaajad“, milles üksnes kirjeldatakse meetmest abisaajat, st SASi. Teiseks tuleb selle otsuse jaost „Meetme eesmärk“ ja täpsemalt selle punktist 5, et meetme ainus eesmärk on hüvitada osaliselt SASi kahju, mis tulenes tema lendude tühistamisest ja lennuplaani muutmisest pärast reisipiirangute kehtestamist COVID‑19 pandeemia olukorras.
64 Seega ei ole hagejal samuti alust väita, et meedet kohaldati SASile põhjusel, et tal oli Taani Kuningriigi väljastatud tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT 2008, L 293, lk 3) artikli 3 tähenduses. Komisjon leidis tõepoolest vaidlustatud otsuse jaos „Abisaajad“, et SAS oli ainus lennuettevõtja, kellel on Taani Kuningriigi väljastatud tegevusluba, mis on „väga oluline ühenduse tagamiseks [sellesse liikmesriiki, sellest liikmesriigist ja selle liikmesriigi siseselt]“. Siiski tuleb märkida, et kuna meetme eesmärk ei ole tagada Taani ühendatus, siis ei saa seda komisjoni kaalutlust tõlgendada nii, et selle eesmärk on põhjendada, et meedet tuli kohaldada üksnes SASile.
65 Teisena tuleb märkida, et käesolevas asjas kõnealust individuaalset abi saab juba oma määratluse poolest anda vaid ühele ettevõtjale, välistades kõik teised ettevõtjad, sealhulgas need, kes on abisaajaga sarnases olukorras. Seega toob selline individuaalne abi oma olemuselt kaasa erineva kohtlemise või isegi diskrimineerimise, mis on sellegipoolest lahutamatult seotud sellega, et kõnealune meede on individuaalne. Kui aga väita nagu hageja, et kõnealune individuaalne abi on vastuolus diskrimineerimiskeelu põhimõttega, tähendab see sisuliselt süstemaatiliselt iga individuaalse abi siseturuga kokkusobivuse kahtluse alla seadmist ainuüksi seetõttu, et see on oma olemuselt ainuõiguslik ja diskrimineeriv, samas kui liidu õigus lubab liikmesriikidel anda individuaalset abi, tingimusel et kõik ELTL artiklis 107 ette nähtud tingimused on täidetud.
66 Pealegi on eespool punktis 24 märgitud, et mis puudutab täpsemalt ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b, siis ei ole liikmesriigid kohustatud hüvitama erakorralise sündmuse tekitatud kogu kahju ning järelikult andma abi kõikidele kahju kandnutele.
67 Kolmandana, olgu märgitud, et eespool punktis 59 viidatud kohtupraktikat arvestades väidab hageja põhjendatult, et COVID‑19 pandeemia tõttu kehtestatud piirangud puudutasid kõiki Taanis tegutsevaid lennuettevõtjaid ning et järelikult said nad kõik nagu SAS kahju, mis tulenes nende lendude tühistamisest ja lennuplaani muutmisest pärast reisipiirangute kehtestamist COVID‑19 pandeemia olukorras.
68 Kui eeldada, nagu kinnitab hageja, et meetmega kehtestatud erinevat kohtlemist – kuivõrd meede on kohaldatav ainult SASile – võib samastada diskrimineerimisega ELTL artikli 18 esimese lõigu tähenduses, siis tuleb kontrollida, kas see on põhjendatud õiguspärase eesmärgiga ning kas see on vajalik, sobiv ja proportsionaalne selle eesmärgi saavutamiseks (vt eespool punktid 58 ja 60). Selle kontrollimine eeldab ühelt poolt, et meetme eesmärk vastab viimati nimetatud sättes ette nähtud nõuetele ning teiselt poolt, et meetme kohaldamise viis, st käesolevas asjas see, et meedet kohaldatakse ainult SASile, on selline, mis võimaldab selle eesmärgi saavutada ja et see ei lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik.
69 Hageja ei vaidle vastu, et meetme eesmärk hüvitada kahju, mis tulenes lennuettevõtja lendude tühistamisest ja lennuplaani muutmisest pärast reisipiirangute kehtestamist COVID‑19 pandeemia olukorras, võimaldab hüvitada pandeemia tekitatud kahju. Nagu märgitud eespool punktis 19, ei vaidle hageja vastu ka sellele, et COVID‑19 pandeemia kujutab endast ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses erakorralist sündmust.
70 Meetme kohaldamise viisi kohta märkis komisjon vaidlustatud otsuses, et SAS, kelle tegevus oli koondunud Taani, Rootsi ja Norrasse, moodustas kaks kolmandikku Skandinaavia-sisesest lennuliiklusest, 33% Kopenhaageni (Taani) lennujaama liiklusest, 32% Taani kohalikust ja rahvusvahelisest lennuliiklusest ning 40% Taani kohalikest lennuühendustest. Hageja möönab aga ise, et „[t]uruosa on lennuettevõtjate kantud kahju vastuvõetav näitaja“.
71 Hageja väidab siiski, et see asjaolu ei võimalda põhjendada meetmest tulenevat erinevat kohtlemist. Nimelt leiab ta, et erinev kohtlemine ei ole proportsionaalne, kuna meetmega antakse SASile kogu abi, mille eesmärk on hüvitada COVID‑19 pandeemia tekitatud kahju, samas kui SAS kannab sellest kahjust alla 35%.
72 Selles osas nähtub vaidlustatud otsusest, et COVID‑19 pandeemiaga seotud piirangud puudutasid SASi teistest Taanis tegutsevatest lennuettevõtjatest rohkem, kuna tal olid suuremad turuosad. Seda kinnitavad ka hagiavalduse lisas A.3.2 esitatud andmed, millest ilmneb, et SASil oli Taanis kõige suurem turuosa, st 34% ja see turuosa oli märkimisväärselt suurem kõige lähema konkurendi ja hageja omast, kelle turuosad olid vastavalt 18% ja 9%.
73 Lisaks nähtub eespool punktis 70 mainitud andmetest täpsemalt, et piirangud puudutavad proportsionaalselt SASi märkimisväärselt rohkem kui hagejat, kelle tegevus sihtkohaga Taani ja lähtekohaga Taanist moodustas väga väikese osa tema tegevusest – nagu ilmneb hagiavalduse lisast A.3.2 –, erinevalt SASist, kelle puhul on see osa palju suurem.
74 Järelikult tuleb tõdeda, et vastavalt eespool punktides 40–49 juba esitatud põhjustel on erinev kohtlemine SASi kasuks sobiv, et hüvitada nendest piirangutest tulenev kahju ning see ei lähe kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.
75 Pealegi ei tõenda hageja, et pidades silmas meetme väikest summat, mida on meenutatud eespool punktis 43, võrdluses SASi kantud kahju hindamisega, mida on meenutatud eespool punktis 31, ei oleks selle summa kõikide Taanis tegutsevate lennuettevõtjate vahel ära jagamine meedet jätnud soovitava toimeta.
76 Järelikult oli põhjendatud kohaldada meedet üksnes SASile ning meede ei riku diskrimineerimiskeelu põhimõtet.
Asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse rikkumine
77 Olgu esiteks meenutatud, et EL toimimise lepingu asutamisvabadust käsitlevate sätete eesmärk on tagada vastuvõtvas liikmesriigis välismaiste kodanike ja ettevõtjate võrdne kohtlemine selle riigi kodanike ja ettevõtjatega (vt 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Finanzamt Linz, C‑66/14, EU:C:2015:661, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).
78 Teiseks, teenuste osutamise vabadusega on vastuolus igasuguse riigisisese õigusnormi kohaldamine, mille toimel muutub liikmesriikidevaheline teenuste osutamine võrreldes puhtalt liikmesriigisisese teenuste osutamisega raskemaks, olenemata sellest, kas esineb riikkondsuse või residentsuse alusel diskrimineerimine (vt selle kohta 6. veebruari 2003. aasta kohtuotsus Stylianakis, C‑92/01, EU:C:2003:72, punkt 25). Tuleb aga tõdeda, et vastavalt ELTL artikli 58 lõikele 1 käsitletakse transporditeenuste osutamise vabadust transpordi jaotise sätetes, see tähendab EL toimimise lepingu VI jaotises. Transporditeenuste osutamise vabadusele kohaldatakse esmases õiguses seega erinorme (18. märtsi 2014. aasta kohtuotsus International Jet Management, C‑628/11, EU:C:2014:171, punkt 36). Järelikult ei ole ELTL artikkel 56, milles on sätestatud teenuste osutamise vabadus, lennuliikluse valdkonnas kohaldatav (25. jaanuari 2011. aasta kohtuotsus Neukirchinger, C‑382/08, EU:C:2011:27, punkt 22).
79 Seega võib lennutransporditeenuste liberaliseerimise meetmeid võtta ainult ELTL artikli 100 lõike 2 alusel (18. märtsi 2014. aasta kohtuotsus International Jet Management, C‑628/11, EU:C:2014:171, punkt 38). Ent nagu hageja põhjendatult märgib, võttis liidu seadusandja määruse nr 1008/2008 vastu selle sätte alusel, ning selle määruse eesmärk on just määratleda teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise tingimused lennutranspordisektoris (vt analoogia alusel 6. veebruari 2003. aasta kohtuotsus Stylianakis, C‑92/01, EU:C:2003:72, punktid 23 ja 24).
80 Käesolevas asjas tuleb märkida, et hageja väidab sisuliselt, et meede kujutab endast asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangut, kuna meede on diskrimineeriv.
81 Ent kuigi meede puudutab tõepoolest individuaalset abi, mida saab ainult SAS, ei tõenda hageja, kuidas selle ainuõiguslik laad võib hagejat takistada teostamast oma asutamisvabadust Taanis või osutamast teenuseid lähtekohaga sellest riigist või sihtkohaga sinna. Nimelt ei ole hageja nimetanud faktilisi või õiguslikke asjaolusid, mille tõttu on kõnealusel individuaalsel abil piirav mõju, mis läheks kaugemale sellest, mis toob kaasa ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud keelu, kuid mis – nagu on leitud eespool punktides 58–76 – on siiski vajalikud ja proportsionaalsed, selleks et lähtuvalt ELTL artikli 107 lõike 2 punktis b ette nähtud nõuetest hüvitada SASile sellise erakorralise sündmuse nagu COVID‑19 pandeemia tekitatud kahju.
82 Seega ei kujuta meede endast asutamisvabaduse või teenuste osutamise vabaduse piirangut. Järelikult ei ole hagejal alust komisjonile ette heita, et ta ei analüüsinud selle meetme kooskõla asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabadusega.
83 Neid asjaolusid arvestades tuleb kolmas hageja väide tagasi lükata.
Neljas väide, et komisjon on rikkunud hageja menetlusõigusi, keeldudes tõsistest raskustest hoolimata algatamast ametlikku uurimismenetlust
84 Hageja väidab, et komisjoni läbi viidud uurimine oli ebapiisav eelkõige seoses meetme proportsionaalsusega ning meetme kokkusobivusega diskrimineerimiskeelu põhimõtte ning teenuste osutamise vabadust ja asutamisvabadust käsitlevate põhimõtetega. Selle uurimise ebapiisavus kinnitab aga tõsiste raskuste esinemist, mille tõttu oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse ja võimaldama hagejal esitada oma märkused ning sellega uurimist mõjutada.
85 Komisjon, Taani Kuningriik, Prantsuse Vabariik ja SAS vaidlevad hageja argumentidele vastu.
86 Tuleb märkida, nagu väidab sisuliselt komisjon, et hageja neljas väide on tegelikult esitatud teise võimalusena juhuks, kui Üldkohus ei analüüsi abile kui sellisele antud hinnangu põhjendatust. Väljakujunenud kohtupraktikast selgub nimelt, et sellise väite eesmärk on võimaldada huvitatud poolel selles seisundis esitada vastuvõetavaks tunnistatav hagi ELTL artikli 263 alusel, mille esitamine ei oleks muidu sellel poolel lubatud (vt selle kohta 24. mai 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kronoply ja Kronotex, C‑83/09 P, EU:C:2011:341, punkt 48, ning 27. oktoobri 2011. aasta kohtuotsus Austria vs. Scheucher-Fleisch jt, C‑47/10 P, EU:C:2011:698, punkt 44). Üldkohus analüüsis aga hagiavalduse kolme esimest väidet, mis puudutasid abile kui sellisele antud hinnangu põhjendatust, mistõttu selline väide jääb ilma oma kirjeldatud eesmärgita.
87 Lisaks tuleb tõdeda, et sellel väitel puudub iseseisev sisu. Niisuguse väite raames võib hageja selleks, et kaitsta menetlusõigusi, mis tal on ametlikus uurimismenetluses, tugineda nimelt üksnes väidetele, mis tõendavad, et komisjonil olevate või olla võivate andmete ja asjaolude hindamine oleks teatatud meetme esialgse uurimise etapis pidanud tekitama kahtlusi selle meetme kokkusobivuse osas siseturuga (vt selle kohta 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 81; 9. juuli 2009. aasta kohtuotsus 3F vs. komisjon, C‑319/07 P, EU:C:2009:435, punkt 35, ning 24. mai 2011. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kronoply ja Kronotex, C‑83/09 P, EU:C:2011:341, punkt 59), nagu esialgses uurimismenetluses komisjoni ebapiisav või puudulik uurimine või kolmandate isikute kaebuste olemasolu. Tuleb aga märkida, et neljas väide kordab kokkuvõtlikult esimese kuni kolmanda väite raames esitatud argumente, ilma et võimalike tõsiste raskuste kohta oleks välja toodud konkreetseid asjaolusid.
88 Neil kaalutlustel tuleb nentida, et kuna Üldkohus analüüsis neid väiteid sisuliselt, ei ole selle väite põhjendatust vaja kontrollida.
Viies väide, et komisjon on rikkunud ELTL artikli 296 teist lõiku
89 Hageja väidab, et komisjoni rikkus ELTL artikli 296 teist lõiku, sest ta ei hinnanud SASile antud konkurentsieelist, ei selgitanud, kuidas ta määras kindlaks meetme suuruse, ei hinnanud COVID‑19 pandeemia tekitatud kahju ega kontrollinud, kas meede vastab diskrimineerimiskeelu põhimõttele ning teenuste osutamise vabadust ja asutamisvabadust käsitlevatele põhimõtetele. Seega on komisjoni põhjendus kas puudulik, tautoloogiline või vastuoluline.
90 Hageja lisas kohtuistungil, et vaidlustatud otsuses ei ole selgelt välja toodud käesolevas asjas kõnealust erakorralist sündmust ELTL artikli 107 lõike 2 punkti b tähenduses. Ta väitis, et vaidlustatud otsuses on viidatud reisipiirangutele, mis väidetavalt tühistati ajavahemikus 2020. aasta juuni keskpaigast kuni juuli alguseni, samas kui Taani Kuningriigi esialgse hinnangu kohane kahju vastas „lisandväärtusest ilmajäämisele“ ajavahemikel 2019–2020 ja 2020–2021.
91 Komisjon, Taani Kuningriik, Prantsuse Vabariik ja SAS vaidlevad hageja argumentidele vastu.
92 Sellega seoses tuleb meenutada, et ELTL artikliga 296 nõutav põhjendus peab vastama asjaomase akti olemusele, sellest peab selgelt ja üheselt selguma akti andnud institutsiooni arutluskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista võetud meetme põhjuseid ja pädeval kohtul teha kontrolli. Põhjendamise nõuet hinnates tuleb seega arvestada juhtumi asjaolusid, eelkõige akti sisu, põhjenduste olemust ja huvi, mis võib selgituste saamiseks olla akti adressaatidel või teistel isikutel, keda akt otseselt ja isiklikult puudutab. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks täpsustatud kõik asjakohased faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele ei tule hinnata mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja asjasse puutuva valdkonna õiguslikku regulatsiooni silmas pidades (2. aprilli 1998. aasta kohtuotsus komisjon vs. Sytraval ja Brink’s France, C‑367/95 P, EU:C:1998:154, punkt 63; 22. juuni 2004. aasta koahtuotsus Portugal vs. komisjon, C‑42/01, EU:C:2004:379, punkt 66, ja 15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Nuova Agricast, C‑390/06, EU:C:2008:224, punkt 79).
93 Mis puudutab kõnealuse akti laadi, siis vaidlusalune otsus võeti vastu ELTL artikli 108 lõike 3 kohase abikavade esialgse uurimise etapi lõpus, mille eesmärk on vaid võimaldada komisjonil esimese arvamuse kujundamist abi siseturuga osalise või täieliku kokkusobivuse küsimuses, ilma et oleks algatatud sama artikli lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust, mille eesmärk on võimaldada komisjonil koguda teavet kõigi abiga seotud asjaolude kohta.
94 Niisuguses otsuses, mis on vastu võetud lühikese tähtaja jooksul, peavad olema ära näidatud üksnes põhjused, millest lähtudes komisjon on järeldanud, et tal ei ole abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel tõsiseid raskusi (22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks, C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 65).
95 Esimesena, mis puudutab konkurentsieelise väärtust ja abi suurust, siis tuleb siinkohal märkida, et komisjon selgitas vaidlustatud otsuses, et Taani Kuningriik ei saanud meetme suurust kindlaks määrata, kuna SAS ei olnud vaidlustatud otsuse vastuvõtmise kuupäeval veel kokku leppinud uuendatavat krediidiliini, saades meetmest kasu. Küll aga hindas ta määra, mis talle oleks kehtestatud meetme puudumisel, nagu mainitud eespool punktis 43. Veel hindas ta meetme kokkusobivust siseturuga, võttes arvesse selle nimiväärtust.
96 Lisaks, osas milles hageja viitab meetme diskrimineeriva laadiga kaasnevale konkurentsieelisele, piisab kui tõdeda, nagu nähtub eespool punktist 52, et komisjon ei pidanud meetme siseturuga kokkusobivuse hindamisel sellist eelist arvesse võtma, mistõttu ei pidanud ta seda vaidlustatud otsuses ka mainima.
97 Lõpuks, komisjon hindas ühelt poolt SASi kantud kahju 5–15 miljardile Rootsi kroonile ning teiselt poolt tõi esile asjaolud, mida on meenutatud eespool punktis 35 ja mida tuleb arvesse võttu, kui Taani Kuningriik selle kahju välja arvutab.
98 Teisena, mis puudutab diskrimineerimiskeelu põhimõtet ning teenuste osutamise vabadust ja asutamisvabadust käsitlevaid põhimõtteid, siis tuleb küll meenutada, et kui ühelt poolt aktist kasu saavad isikud ja teiselt poolt välistatud ettevõtjad on võrreldavas olukorras, peab akti andnud liidu institutsioon eraldi põhjenduses selgitama, kuidas on selliselt kehtestatud erinev kohtlemine objektiivselt põhjendatud (15. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Nuova Agricast, C‑390/06, EU:C:2008:224, punkt 82). Ent käesolevas asjas tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsus sisaldab asjaolusid, mida on meenutatud eespool punktis 70 ja mis võimaldavad mõista põhjusi, miks komisjon pidas põhjendatuks, et meedet kohaldatakse ainult SASile.
99 Kolmandana, käesolevas asjas kõne all oleva erakorralise sündmusega seoses tuleb märkida, nagu mainitud eespool punktis 19 ja nagu nähtub vaidlustatud otsuse punktidest 51–56, et komisjon pidas COVID‑19 pandeemiat selliseks sündmuseks.
100 Lisaks, kuigi vaidlustatud otsuse punktis 3 on küll spetsiaalselt mainitud 2020. aasta aprillis ja mais Taani Kuningriigi, Rootsi Kuningriigi ja Norra Kuningriigi kehtestatud reisipiirangud ja antud soovitusi, siis esiteks tuleb märkida, et meetme eesmärk, mida on mainitud otsuse punktis 5, on hüvitada osaliselt SASi kahju, mis tulenes tema lendude tühistamisest ja lennuplaani muutmisest pärast reisipiirangute kehtestamist COVID‑19 pandeemia olukorras, ilma et need piirangud oleksid täpselt kindlaks tehtud. Järelikult ei ilmne vaidlustatud otsusest, et SASi kantud kahju piirdus kahjuga, mis tulenes otsuse punktis 3 mainitud piirangutest, mitte võimalikest piirangutest, mis oleks samuti võidud kehtestada COVID‑19 pandeemia olukorras pärast otsuse vastuvõtmist. Teiseks tuleb nentida, et vaidlustatud otsuses ei ole välistatud, et otsuse punktis 3 mainitud piirangud võivad vastavalt eespool punktis 31 meenutatud komisjoni prognoosidele lennuliiklusele mõju avaldada isegi pärast nende kehtetuks tunnistamist. Järelikult tuleb märkida, et selles, kui asuda samal ajal seisukohale, et SASi kantud kahju tulenes COVID‑19 pandeemia olukorras kehtestatud liikumispiirangutest ja et kahju võis realiseeruda kuni 2021. aastani, ei olnud vastuolu.
101 Järelikult on vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud ning hageja viies väide tuleb seega tagasi lükata.
102 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata, ilma et oleks vaja teha otsus selle vastuvõetavuse kohta.
Kohtukulud
103 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb tema kohtukulud jätta tema enda kanda ja vastavalt komisjoni nõudele mõista temalt välja komisjoni kohtukulud, sealhulgas konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusega seotud kulud.
104 Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel kannavad Taani Kuningriik ja Prantsuse Vabariik ise oma kohtukulud.
105 SASi kohtukulud tuleb vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 3 jätta tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kümnes koda laiendatud koosseisus)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Ryanair DAC kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud, sealhulgas konfidentsiaalsena käsitlemise taotlusega seotud kulud.
3. Jätta Taani Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja SAS AB kohtukulud nende endi kanda.
Van der Woude | Kornezov | Buttigieg |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. aprillil 2021 Luxembourgis.
Allkirjad