Language of document : ECLI:EU:T:2022:140

ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)

16. märts 2022(*)

Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria vastu suunatud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite külmutamine – Hindamisvead – Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja kriteerium – Süüria režiimiga seotuse eeldus – Eelduse ümberlükkamine

Kohtuasjas T‑249/20,

Abdelkader Sabra, elukoht Beirut (Liibanon), esindaja: M. Lester, QC, ja solicitor A. Bradshaw,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: T. Haas ja V. Piessevaux,

kostja,

ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2020/212, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2020, L 43 I, lk 6), nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/211, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2020, L 43 I, lk 1), nõukogu 28. mai 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/719, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2020, L 168, lk 66), ja nõukogu 28. mai 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/716, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias (ELT 2020, L 168, lk 1),

ÜLDKOHUS (neljas koda),

koosseisus: koja president S. Gervasoni, kohtunikud R. Frendo ja J. Martín y Pérez de Nanclares (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik M. Zwozdziak‑Carbonne,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 16. septembri 2021. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

I.      Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist

1        Hageja Abdelkader Sabra on Süüria ja Liibanoni kodanikust ettevõtja.

2        Mõistes rangelt hukka rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise erinevates paikades kogu Süürias ja kutsudes Süüria võimu üles hoiduma jõu kasutamisest, võttis Euroopa Liidu Nõukogu ELL artikli 29 alusel 9. mail 2011 vastu otsuse 2011/273/ÜVJP Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT 2011, L 121, lk 11). Olukorra tõsidust arvestades kehtestas nõukogu relvaembargo, siserepressioonideks kasutada võidava varustuse ekspordi keelu, samuti Euroopa Liitu lubamise piirangud ning nägi ette teatavate selliste isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise, kes vastutavad tsiviilelanike vastu suunatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias.

3        Nende isikute nimed, kes vastutavad tsiviilelanike suhtes rakendatud vägivaldsete repressioonide eest Süürias, ning nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute ja üksuste nimed on ära toodud otsuse 2011/273 lisas. Selle otsuse artikli 5 lõike 1 kohaselt võib nõukogu liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekul seda lisa muuta. Kõnealuse otsuse vastuvõtmise ajal seal hageja nime ei olnud.

4        Kuna osa Süüria Araabia Vabariigi vastu suunatud piiravatest meetmetest kuuluvad EL toimimise lepingu kohaldamisalasse, võttis nõukogu 9. mail 2011 ELTL artikli 215 lõigu 2 alusel vastu määruse (EL) nr 442/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (ELT 2011, L 121, lk 1). Selle määruse sisu on põhiosas sama, mis otsuse 2011/273 sisu. Määruse II lisas toodud loetelu neist isikutest, üksustest ja asutustest, keda peetakse asjaomaste repressioonide eest kas vastutavaks või seotuks nendega, kes repressioonide eest vastutavad, on sama, mis otsuse 2011/273 lisas toodud loetelu. Määruse nr 442/2011 artikli 14 lõigetes 1 ja 4 on ette nähtud, et kui nõukogu otsustab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes kohaldada osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt II lisa ning peale selle vaatab ta lisas sisalduva loetelu korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu järel läbi.

5        Võttes arvesse Süürias valitseva olukorra tõsidust, leidis nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsuses 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/273 (ELT 2011, L 319, lk 56), et on vaja kehtestada täiendavad piiravad meetmed. Selguse huvides koondati otsusega 2011/273 kehtestatud meetmed ja täiendavad meetmed kokku ühte õigusakti. Otsuse 2011/782 artiklis 18 on ette nähtud piirangud nende isikute Euroopa Liidu territooriumile lubamisel, kelle nimed on loetletud selle otsuse I lisas, ja artiklis 19 nende isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kelle nimed on loetletud nimetatud otsuse I ja II lisas.

6        Määrus nr 442/2011 asendati nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 442/2011 (ELT 2012, L 16, lk 1).

7        Otsus 2011/782 asendati nõukogu 29. novembri 2012. aasta otsusega 2012/739/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/782 (ELT 2012, L 330, lk 21), mis omakorda asendati nõukogu 31. mai 2013. aasta otsusega 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 147, lk 14).

8        Nõukogu võttis 12. oktoobril 2015. aastal vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1836, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2015, L 266, lk 75). Samal päeval võttis ta vastu määruse (EL) 2015/1828, millega muudetakse määrust nr 36/2012 (ELT 2015, L 266, lk 1).

9        Otsuse 2015/1836 põhjenduses 6 on märgitud, et „[n]õukogu on teinud kindlaks, et kuna majandus on Süüria režiimi põhjaliku kontrolli all, säilitab osa Süürias tegutsevatest juhtivatest ettevõtjatest oma staatuse üksnes seetõttu, et nad on režiimiga tihedalt seotud ning neil on selles mõjuvõimu ja režiimi poolne toetus“, ja et „[n]õukogu leiab, et tuleks kehtestada piiravad meetmed, et kehtestada riiki lubamise piirangud ning külmutada kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad nõukogu poolt kindlaks tehtud ja nendele I lisas loetletud Süürias tegutsevatele juhtivatele ettevõtjatele või on nende omandis, valduses või kontrolli all, eesmärgiga takistada neil režiimi materiaalselt või rahaliselt toetamast, ning avaldada nende mõjuvõimu kaudu režiimile survet oma repressioonipoliitika muutmiseks“.

10      Otsusega 2015/1836 muudeti otsuse 2013/255 artiklite 27 ja 28 sõnastust. Need artiklid näevad nüüd ette liikmesriikide territooriumile sisenemise ja selle läbimise piirangud ning „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ rahaliste vahendite külmutamise, välja arvatud juhul, „kui on piisavalt teavet selle kohta, et [need isikud] ei ole või enam ei ole režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidumise riski“.

11      Määrusega 2015/1828 muudeti muu hulgas määruse nr 36/2012 artikli 15 sõnastust, et lisada sellesse uued otsuses 2015/1836 määratletud ja otsusesse 2013/255 lisatud loetellu kandmise kriteeriumid.

12      Nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusotsusega (ÜVJP) 2020/212, millega rakendatakse otsust 2013/255 (ELT 2020, L 43 I, lk 6), ja nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusmäärusega (EL) 2020/211, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2020, L 43 I, lk 1) (edaspidi koos „esialgsed aktid“), lisati hageja nimi otsuse 2013/255 I lisa A osas („Isikud“) sisalduva loetelu reale 293 ning määruse nr 36/2012 II lisa A osas („Isikud“) sisalduva loetelu reale 293 (edaspidi koos „kõnealused loetelud“).

13      Ühelt poolt on kõnealustesse loeteludesse kantud „tuvastamisandmetes“ mainitud, et hageja on meessoost, tal on Süüria ja Liibanoni kodakondsus ning ta sündis 14. septembril 1955. Peale selle kirjeldatakse tema sealseid ametikohti kui „Sabra Maritime Agency omanik, Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhataja, Phoenicia Tourism Company asutajapartner [ja] Süüria meresõidukoja president“. Viimaks on seal märgitud „Phoenicia Tourism Company [LLC]“ ja „Sabra Maritime Agency“ kui hageja „sugulased/äripartnerid/üksused või partnerid/sidemed“.

14      Teiselt poolt on hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendused sõnastatud järgmiselt:

„Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja, kellel on palju majandushuve, eelkõige merendus- ja turismisektoris. Abdelkader Sabra, kes on juhtiv laevandusmagnaat ja Rami Makhloufi (režiimi toetaja ja Bashar al‑Assadi nõbu) lähedane äripartner, toetab Süüria režiimi rahaliselt ja majanduslikult, sealhulgas offshore ettevõtete kaudu. Abdelkader Sabra saab ka kasu oma sidemetest režiimiga, mis võimaldavad tal oma tegevusi kinnisvarasektorisse laiendada. Ta osaleb ka rahapesus ja äritegevuses Süüria režiimi ja selle osaliste toetamiseks.“

15      Hageja palus 16. märtsi 2020. aasta kirjas nõukogul muu hulgas edastada talle koopiad kogu teabest ja tõenditest, mille alusel kanti tema nimi kõnealustesse loeteludesse.

16      Vastuseks hageja eespool punktis 15 mainitud kirjale edastas nõukogu 6. aprillil 2020 talle 12. veebruari 2020. aasta dokumendi viitenumbriga WK 1755/2020 INIT, mis sisaldab tema nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendusi toetavaid tõendeid.

17      Hageja esitas 4. mai 2020. aasta kirjas oma seisukohad otsuse kohta kanda tema nimi esialgsete aktide alusel kõnealustesse loeteludesse ja palus nõukogul tema nimi nendest loeteludest kustutada.

18      Nõukogu võttis 28. mail 2020. aastal vastu otsuse (ÜVJP) 2020/719, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2020, L 168, lk 66), ning rakendusmääruse (EL) 2020/716, millega rakendatakse määrust nr 36/2012 (ELT 2020, L 168, lk 1) (edaspidi koos „loeteludesse jätmise aktid“). Otsuse 2020/719 kohaselt pikendati otsuse 2013/255 kohaldamist kuni 1. juunini 2021. Hageja nimi jäeti kõnealuste loetelude reale 293 samadel põhjendustel, mis olid esitatud esialgsetes aktides.

19      Nõukogu teatas 2. juuni 2020. aasta kirjas hagejale oma otsusest jätta vastavalt loeteludesse jätmise aktidele tema nimi kõnealustesse loeteludesse. Lisaks teavitas ta hagejat sellest, et ta analüüsib seisukohti ja dokumente, mille hageja talle 4. mai 2020. aasta kirjas esitas (vt eespool punkt 17), milleks oli nõukogu sõnul vaja mitut töönädalat, võttes arvesse taotluse toetuseks esitatud arvukaid väiteid ja sellele lisatud dokumentide suurt hulka.

II.    Menetlus ja poolte nõuded

20      Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 28. aprillil 2020 ja mille ese on nõue tühistada esialgsed aktid teda puudutavas osas.

21      Üldkohtu kantseleisse 10. juunil 2020 saabunud eraldi dokumendiga muutis hageja Üldkohtu kodukorra artikli 86 alusel hagiavaldust nii, et see käsitleb ka loeteludesse jätmise aktide tühistamist teda puudutavas osas.

22      Nõukogu esitas 23. juulil 2020 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse, milles ta vastab ka muutmisavaldusele.

23      Repliik ja vasturepliik esitati vastavalt 6. oktoobril ja 19. novembril 2020.

24      Menetluse kirjalik osa lõpetati 19. novembril 2020.

25      Kodukorra artikli 89 lõike 3 punktis d ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames palus Üldkohus 9. juunil 2021 pooltel esitada teatud dokumente. Pooled täitsid dokumentide esitamise nõude ettenähtud tähtaja jooksul.

26      Hageja esitas 6. septembril 2021. aastal vastavalt kodukorra artiklile 66 põhjendatud taotluse, et hagiavaldusele lisatud teatavate dokumentide sisu ning hagiavalduse ja repliigi teatavaid punkte ei tsiteeritaks kohtuasjaga seotud dokumentides, millele üldsusel on juurdepääs. Kohtuistungil kinnitas hageja, et tema taotlus jätta teatavad andmed üldsusele avaldamata piirdub 6. septembri 2021. aasta kirjas mainitud dokumentide ja punktidega; see kanti kohtuistungi protokolli.

27      Poolte kohtukõned ja Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele antud vastused kuulati ära 16. septembri 2021. aasta kohtuistungil.

28      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada esialgsed aktid ja loeteludesse jätmise aktid (edaspidi koos „vaidlustatud aktid“) teda puudutavas osas;

–        mõista kohtukulud välja nõukogult.

29      Nõukogu palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt;

–        teise võimalusena – juhul kui Üldkohus peaks hageja suhtes võetud piiravad meetmed tühistama – jätta hageja suhtes kehtima otsuse 2020/719 tagajärjed kuni rakendusmääruse 2020/716 osalise tühistamise jõustumiseni.

III. Õiguslik käsitlus

A.      Küsimus, kas hageja taotluse – saada suuliste seisukohtade esitamiseks täiendavat aega – lisad on vastuvõetavad

30      Hageja taotles 7. septembri 2021. aasta kirjas, et Üldkohus annaks talle 16. septembri 2021. aasta kohtuistungil täiendavat aega suuliste seisukohtade esitamiseks. Ta lisas sellele taotlusele kaks kirja, millest esimese oli ta saatnud nõukogule 8. märtsil 2021 ja teise 9. juunil 2021.

31      Neid lisasid ei saa esitada kodukorra artikli 85 lõike 3 alusel, mis näeb ette, et erandkorras võivad kohtuasja pooled esitada tõendeid või taotluse nende kogumiseks enne menetluse suulise osa lõppemist või enne Üldkohtu otsust lahendada kohtuasi ilma menetluse suulise osata, tingimusel et nende hiline esitamine on õigustatud. Nimelt, esiteks ei märgi hageja oma 7. septembri 2021. aasta kirjas, et ta kavatseb 8. märtsi ja 9. juuni 2021. aasta kirjad vastavalt sellele sättele esitada, ning teiseks ei põhjenda ta kirjade hilist esitamist mitte kuidagi.

32      Seega tuleb jätta 8. märtsi ja 9. juuni 2021. aasta kirjad, mis on lisatud hageja taotlusele saada suuliste seisukohtade esitamiseks täiendavat aega, vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

B.      Sisulised küsimused

33      Hageja põhjendab oma hagi üheainsa väitega, mis puudutab vigu faktiliste asjaolude hindamisel.

34      Hageja väidab sisuliselt, et ta ei ole praegu Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja, ta ei ole seotud Süüria režiimiga, ta ei kuulu Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate siseringi, nagu see on määratletud otsuse 2015/1836 põhjenduses 6, ning ta ei toeta Süüria režiimi materiaalselt või rahaliselt ei välismaal asuvate äriühingute kaudu ega ühelgi muul viisil.

35      Nõukogu vaidleb hageja väidetele vastu ja väidab sisuliselt, et 23. juuli 2020. aasta dokumendis WK 1755/2020 INIT ning dokumendis viitenumbriga WK 7118/2020 INIT sisalduvad tõendid näitavad, et hageja on Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja. Sellega seoses vaidleb ta vastu väidetele, mille hageja esitas, et lükata ümber eeldust, et ta on Süüria režiimiga seotud. Kokkuvõttes leiab nõukogu, et hageja toetab Süüria režiimi ja saab sellest kasu.

1.      Sissejuhatavad märkused

36      Tuleb märkida, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus nõuab eelkõige seda, et liidu kohus tagab, et otsus, millega piiravad meetmed on vastu võetud või kehtima jäetud ja mis puudutab asjaomast isikut või üksust isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. See tähendab selle otsuse aluseks olevas põhjenduste ülevaates kirjeldatud väidetavate asjaolude kontrollimist, nii et kohtulik kontroll ei ole piiratud esitatud põhjenduste abstraktse tõepärasuse hindamisega, vaid see käsitleb küsimust, kas need põhjendused või vähemalt üks neist, mida iseenesest peetakse selle otsuse argumenteerimiseks piisavaks, on tõendatud (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 119).

37      Liidu kohus peab niisugusel kontrollimisel nõudma vajaduse korral liidu pädevalt asutuselt selle kontrolli jaoks asjakohaste konfidentsiaalsete või mittekonfidentsiaalsete andmete või tõendite esitamist (vt 18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 120 ja seal viidatud kohtupraktika).

38      Vaidlustamise korral tuleb liidu pädeval asutusel tõendada puudutatud isiku või üksuse vastu esitatud põhjenduse põhjendatust, mitte puudutatud isik või üksus ise ei pea tõendama nende põhjenduste alusetust (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 121).

39      Seejuures ei ole nõutav, et pädev asutus esitaks liidu kohtule kogu teabe ja kõik tõendid, millel rajanevad põhjendused, mis on esitatud aktis, mille tühistamist taotletakse. Siiski on oluline, et esitatud teave või tõendid toetavad puudutatud isiku või üksuse vastu kasutatud põhjendusi (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 122).

40      Kui liidu pädev asutus esitab asjakohase teabe või tõendid, peab liidu kohus seda teavet või neid tõendeid silmas pidades kontrollima väidetud faktide sisulist täpsust ja hindama selle teabe või nende tõendite tõenduslikku jõudu konkreetse asja asjaolude põhjal, võttes arvesse nende kohta eelkõige puudutatud isiku või üksuse esitatud võimalikke märkusi (18. juuli 2013. aasta kohtuotsus komisjon jt vs. Kadi, C‑584/10 P, C‑593/10 P ja C‑595/10 P, EU:C:2013:518, punkt 124).

41      Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb loetelusse kandmise põhjendatust hinnata, analüüsides tõendeid mitte isoleeritult, vaid nende kontekstis (vt selle kohta 21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Anbouba vs. nõukogu, C‑630/13 P, EU:C:2015:247, punkt 51, ja 21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Anbouba vs. nõukogu, C‑605/13 P, EU:C:2015:248, punkt 50).

42      Lõpetuseks võib kaalul olevate huvide olulisuse hindamisel – mis on osa piiravate meetmete proportsionaalsuse kontrollist – arvesse võtta nende meetmete konteksti, asjaolu, et oli vaja kiiresti võtta meetmed Süüria režiimi survestamiseks, et ta lõpetaks elanike vastu suunatud vägivaldsed repressioonid, ning raskusi, mis takistavad konkreetsemate tõendite saamist riigist, kus toimub kodusõda ja valitseb autoritaarne režiim (21. aprilli 2015. aasta kohtuotsus Anbouba vs. nõukogu, C‑605/13 P, EU:C:2015:248, punkt 46).

2.      Loetellu kandmise põhjendused ja loetellu kandmise kriteeriumide kindlaksmääramine

43      Olgu märgitud, et otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõikes 1 ja artikli 28 lõikes 1 sätestatud loetellu kandmise üldised kriteeriumid, mis on rahaliste vahendite külmutamise osas üle võetud määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1 punktis a, näevad ette, et Süüria režiimist kasu saavate või seda toetavate isikute ja üksuste suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Ka otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punkt a ja lõige 3 ning artikli 28 lõike 2 punkt a ja lõige 3, mis on rahaliste vahendite külmutamise osas üle võetud määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punktis a ja lõikes 1b, sätestavad, et „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kategooria suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, välja arvatud juhul, kui on piisavalt teavet selle kohta, et nad ei ole või ei ole enam režiimiga seotud või ei mõjuta seda või ei kujuta tegelikku kõrvalehoidmise riski.

44      Nagu on märgitud eespool punktis 14, on hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendused järgmised:

„Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja, kellel on palju majandushuve, eelkõige merendus- ja turismisektoris. Abdelkader Sabra, kes on juhtiv laevandusmagnaat ja Rami Makhloufi (režiimi toetaja ja Bashar al‑Assadi nõbu) lähedane äripartner, toetab Süüria režiimi rahaliselt ja majanduslikult, sealhulgas offshore ettevõtete kaudu. Abdelkader Sabra saab ka kasu oma sidemetest režiimiga, mis võimaldavad tal oma tegevusi kinnisvarasektorisse laiendada. Ta osaleb ka rahapesus ja äritegevuses Süüria režiimi ja selle osaliste toetamiseks.“

45      Hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendustest tuleb järeldada, et hageja nimi kanti ja jäeti nendesse loeteludesse esiteks seetõttu, et ta on Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja, ja teiseks tema seotuse tõttu Süüria režiimiga. Teisisõnu põhineb hageja nime loetellu kandmine ühelt poolt otsuse 2013/255, mida on muudetud otsusega 2015/1836, artikli 27 lõike 2 punktis a ja artiklis 28 ning määruse nr 36/2012, mida on muudetud määrusega 2015/1828, artikli 15 lõike 1a punktis a määratletud kriteeriumil (Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja kriteerium) ning teiselt poolt nimetatud otsuse artikli 27 lõikes 1 ja artiklis 28 ning nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punktis a määratletud kriteeriumil (režiimiga seotuse kriteerium).

3.      Tõendid

46      Hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendamiseks esitas nõukogu dokumendi WK 1755/2020 INIT, mis sisaldab üldsusele juurdepääsetavat teavet, nimelt linke, ajaleheartikleid ja ekraanitõmmiseid, millel on järgmised allikad:

–        veebileht Aliqtisadi, vaadatud 24. septembril 2018, kus on hagejat kirjeldatud kui Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhatajat, Sabra Maritime Agency omanikku ja turismisektoris tegutsevat investorit; samuti kirjeldatakse hagejat seal ühena Süüria sajast tähtsamast ettevõtjast, Süüria meresõidukoja asutajaesimehena ning Phoenicia Tourism Company asutajaliikmena, kellele kuulub viimase kapitalis 85% suurune osalus;

–        veebileht Syriandays, kus 10. veebruaril 2015 avaldatud artiklis pealkirjaga „Abdelkader Sabra is the President of the Syrian Chamber of Shipping“ („Abdelkader Sabra on Süüria meresõidukoja president“) märgitakse, et Süüria meresõidukoja direktorite nõukogu korraldas Süüria transpordiministri juuresolekul kolmanda valimisvooru esimese istungi, kusjuures transpordiminister viitas selle koja olulisele rollile riigi hüvanguks; peale selle nimetatakse artiklis ära isikud, kes osutusid erinevatele ametikohtadele valituks, kusjuures hageja kohta märgiti, et ta oli valitud presidendiks; viimaks on mainitud, et see koda loodi 2006. aasta seaduse nr 20 alusel ja on meretranspordi toetamise valdkonnas väljapaistev;

–        veebileht The Syria Report, vaadatud 31. oktoobril 2018, kus märgitakse, et Phoenicia Tourism Company asutati 5. juulil 2012. aastal Țarțūsis (Süüria) hotelliarendusprojektide sektoris, ja juhitakse tähelepanu sellele, et hagejale kuulub 85% selle äriühingu aktsiatest, mille kogukapital ulatub ühe miljoni Süüria naelani (SYP) (ligikaudu 1313 eurot);

–        veebileht The Syria Report, kus 26. novembril 2012 avaldatud artiklis pealkirjaga „Ministry of Tourism Awards New Contract to Manage Arwad Hotel“ („Turismiministeerium sõlmib Arwādi hotelli haldamiseks uue lepingu“) märgitakse, et Süüria turismiministeerium sõlmis Phoenicia Tourism Companyga 60 aasta pikkuse tähtajaga lepingu Arwādi saarel (Süüria) asuva neljatärnihotelli arendamiseks ja haldamiseks; artikli kohaselt tuleb hotelli 150 voodikohta ja arenduse maksumuse hinnang on 700 miljonit Süüria naela (ligikaudu 919 009 eurot); samuti märgitakse, et hageja, keda kirjeldatakse kui tuntud Țarțūsi investorit, tegutseb mitmes sektoris, sealhulgas merendus- ja kaubandussektoris;

–        veebileht The Syria Report, vaadatud 1. novembril 2018, mille kohaselt on hageja Sabra Groupi peadirektor; see grupp hõlmab laevaagentuuri Riamar Shipping, millele kuulub kaheksa Țarțūsi sadamas sildunud laeva; samuti on märgitud, et Sabra Group ekspordib oliiviõli ja annab tööd 250 inimesele;

–        Reutersi uudisteagentuur, kus 15. novembril 2013 avaldatud artiklis pealkirjaga „Exclusive – [Bashar Al‑]Assad allies profit from Syria’s lucrative food trade“ („Esikaaneuudis – [Bashar Al‑]Assadi liitlased teenivad Süüria tulusa toiduainekaubanduse pealt“) juhitakse tähelepanu sellele, et varifirmade ja meretranspordiettevõtete abil tekib silmatorkamatu kaubandus- ja logistikavõrgustik, mille eesmärgiks ei ole üksnes toiduainete hankimine, vaid ka Bashar Al‑Assadi siseringi liikmetele suure tulu toomine; selle artikli kohaselt on üks nendest ettevõtetest Tripolis (Liibanon) ja Süürias registreeritud Yass Marine; artiklis juhitakse tähelepanu sellele, et merendusandmete analüüsiettevõtte Windward mereliikluse andmete kohaselt on Yass Marine’i kuivlastilaevastik viimastel kuudel teinud Süüriasse tarneid Ukraina, Venemaa ja Liibanoni sadamatest; peale selle on hageja – üks Süüria tähtsamaid merendusmagnaate – artikli kohaselt seotud nende riikidega toimuva merekaubandusega; lõpetuseks juhitakse artiklis tähelepanu sellele, et nii opositsiooni veebilehed kui ka majandusregister näitavad, et hageja oli äriühingu Cham Holding aktsionär, mille suhtes on kehtestatud „sanktsioonid“ ja mis on seotud Rami Makhloufiga;

–        ajaleht Le Monde, kus 30. mail 2014 avaldatud artiklis pealkirjaga „Ces oligarques syriens qui tiennent à bout de bras le régime [de Bashar Al‑]Assad“ („Need Süüria oligarhid, kes hoiavad [Bashar Al‑]Assadi režiimi vee peal“) on märgitud, et Rami Makhlouf ja veel kolm isikut, nende hulgas hageja, on investeerinud toiduainete – nisu, riisi, suhkru ja tee – importi, mis erinevalt naftast ei kuulu Euroopa embargo alla;

–        veebileht World Crunch, kus 3. juunil 2014 avaldatud artiklis pealkirjaga „The Shady Syrian Oligarchs Who Keep The Regime Afloat“ („Kahtlased Süüria oligarhid, kes hoiavad Süüria režiimi pinnal“) korrati hageja kohta sama infot, millele juhiti tähelepanu eelmises punktis viidatud Le Monde’i artiklis;

–        veebileht Eqtsad, kus 27. jaanuaril 2019 avaldatud artiklis pealkirjaga „Abdelkader Sabra, partner of Rami Makhlouf, who is still raising the Turkish flag in the office“ („Abdelkader Sabra, Rami Makhloufi partner, kes heiskab kontoris ikka veel Türgi lipu“) kirjeldatakse seda, et hageja on saanud kasu Bashar Al‑Assadi poliitikast, mis alates 2002. aastast on võimaldanud „tähtsal ühiskonnaklassil“ Süürias investeeringuid teha; artikli kohaselt asutas ta 2002. aastal laevaagentuuri Abdul Kader Sabra (edaspidi „AKSSA“), äriühingu, mille laevastik koosnes lõpuks rohkem kui 350 laevast; artiklis viidatakse ka sellele, et ta on Süüria meresõidukoja president alates selle loomisest 2006. aastal, Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhataja ning Süüria ja Venemaa kaubanduskoja asepresident; teda on kirjeldatud ka kui üht Rami Makhloufi olulistest partneritest; selle artikli kohaselt võimaldas hageja tegevus merendussektoris tal luua kaubandussuhteid paljude riikidega, sealhulgas Itaalia, Kreeka, Türgi ja Küprosega; selles osas leiti artiklis, et hageja nimetamine Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhatajaks mängis olulist rolli Türgiga majandus- ja poliitiliste suhete arendamises; artiklis juhitakse tähelepanu ka sellele, et hageja on investeerinud „Assadi süsteemi“ parimal võimalikul moel, saades mitmes sektoris väljapaistvaks osaliseks; peale selle asus ta alates 2005. aastast oma tegevust laiendama ja investeeris koos Rami Makhloufiga kinnisvarasse ning toidukaubandusse; artiklis viidati ka sellele, et ta asutas tehase, et toota oliiviõli, toodet, mida ta suurtes koguste eksportis, ning teise tehase klaas-, plastik- ja metallanumate tootmiseks; artikli kohaselt lahkus hageja pärast 2011. aasta revolutsiooni ja Cham Holdingi ning selle ettevõttega seotud ettevõtjate suhtes „sanktsioonide“ kehtestamist kiiresti sellest äriühingust ja teatas, et ta on süütu; artikkel jätkub sellega, et alates 2012. aastast asus ta järk-järgult ümber Liibanoni ja juhtis oma äritegevust sealt, mis ajendas režiimi arestima tema kinnis- ja vallasvara, süüdistades teda Süüriasse salakauba vedamises; artikli kohaselt kirjeldasid paljud vaatlejad seda katsena teda eelkõige „sanktsioonide“ eest kaitsta, tingimusel et ta osutab Süüria režiimile teatavaid teenuseid erinevast asukohast; artiklis lisatakse, et hageja kohta ei olnud 2018. aasta alguseni, mil tema ja teised Süüria ettevõtjad said Liibanoni kodakondsuse, ühtki uudist kuulda; lõpetuseks juhib artikkel selles osas tähelepanu ühelt poolt sellele, et Liibanoni meedia käivitas tema vastu kampaania, süüdistades Liibanoni riiki salasepitsustes ettevõtjatega, et leida viis nende suhtes kehtestatud piiravatest meetmetest kõrvalehoidmiseks, ning teiselt poolt sellele, et ta sai Liibanoni kodakondsuse tänu koostööle Hezbollahiga, mis ulatus rahapesust kaubatarneteni partei jaoks, milleks ta kasutas oma laevastikku;

–        veebileht The Syria Report, kus 5. juunil 2018 avaldatud artiklis pealkirjaga „Dozens of Syrian Investors to be Granted Lebanese Citizenship“ („Kümned Süüria investorid saavad Liibanoni kodakondsuse“) osutatakse sellele, et hageja on mõjukas Țarțūsi investor, kes tegutseb merendussektoris, ja ka sellele, et paljudel Süüria investoritel on raskusi Liibanonis pangakonto avamise ja haldamisega ning et Liibanoni ID-kaardi saamine aitaks neid raskusi ületada ja seda võiks sel põhjusel taotleda;

–        Veebileht al Arabiya News, kus 8. juunil 2018 avaldatud artiklis pealkirjaga „Lebanese nationality to Syria involved in smuggling… Know it!“ („Liibanoni kodakondsus Süüriale on seotud salakaubaveoga... Tea seda!“) viidatakse vastuoludele, mille tekitas mitmest riigist, muu hulgas Süüriast, pärit suurele hulgale inimestele Liibanoni kodakondsuse andmine; hageja on selle artikli kohaselt nende isikute hulgas, kes naturalisatsiooni korras kodakondsuse said; teda kirjeldatakse kui isikut, kes on Bashar Al‑Assadi režiimiga, eriti Rami Makhloufiga, „kahtlastes“ finantssuhetes; selles osas viitab artikkel hageja ja Rami Makhloufi partnerluse kohta sellisele teabele, nagu tuleneb Le Monde’is 30. mail 2014 avaldatud eespool mainitud artiklist; artiklis juhitakse tähelepanu sellele, et hageja on „kontoriinimene“, et ta oli Türgi ausaadik Süürias, et ta on 2012. aastal kandnud ka Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhataja ametit ning olnud Süüria ja Venemaa kaubanduskoja asepresident alates selle loomisest; lisatakse, et hageja on ka Süüria meresõidukoja president, et ta on Cham Holdingi aktsionär, kuid et pärast selle äriühingu lisamist Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide piiravate meetmete loeteludesse eemaldus ta meediast ja andis mõista, et ta sellest enam osa ei võta; artiklis lisatakse, et AKSSA‑l, merendusettevõttel, mis tegeleb laevade haldamise ja omamisega, on Itaalias ja Kreekas kaks filiaali ning ta on peale selle ka oliiviõli eksportiva OVO (Olive Virgin Oil Company) omanik; samuti mainitakse artiklis üht piirkonna suurematest tehastest, mis toodab klaas-, metall- ja plastanumaid; artikli kohaselt on hageja Abdelkader Sabra Groupi – mille asukoht on Țarțūsi rannikuprovints – esimees; lõpetuseks mainitakse artiklis seda, et AKSSA kinnis- ja vallasvara arestiti 2012. aastal Süüria rahandusministeeriumi otsuse nr 932 alusel, sest salakaubaveoga 2012. aasta juhtumis nr 208 rikuti impordieeskirju; artiklis on lisatud, et hageja otsustas lahendada kohtuasja kokkuleppega, nii et pärast trahvi maksmist vabastati vara aresti alt;

–        veebileht Asharq Al-Awsat, kus 8. juunil 2018 avaldatud artiklis pealkirjaga „Exclusive – 4 „Suspicious“ Names behind Freezing of Lebanon’s Naturalization Decree“ („Esikaaneuudis – 4 „kahtlast“ nime Liibanoni naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmise dekreedi täitmise peatamise taga“) on välja toodud üksikasjad selle kohta, kui Liibanoni ametivõimud avaldasid 400 isiku nimed, kes olid saanud Liibanoni kodakondsuse valitsuse vastuolulise dekreedi alusel, ja peale selle nimetatakse hagejat Süüria meresõidukoja presidendiks;

–        veebileht Enab Baladi, kus 10. juunil 2018 avaldatud artiklis pealkirjaga „The establishment of companies and naturalization… Lebanon ride [Bashar Al-]Assad to circumvent sanctions“ („Ettevõtete asutamine ja naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmine... Liibanon aitab [Bashar Al-]Assadil sanktsioonidest kõrvale hoida“) on osutatud, et Liibanoni naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmise dekreedis nimetatud isikute hulgas on ka hageja nimi, keda kirjeldatakse ühena Süüria sajast tähtsaimast ettevõtjast; artikli kohaselt on ta Sabra Maritime Agency omanik, Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhataja ning Süüria meresõidukoja „esimene“ president; artiklis on mainitud ka Cham Holdingit, mis kuulub Rami Makhloufile ja millest hageja lahkus pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid kehtestasid selle äriühingu suhtes „sanktsioonid“; lõpetuseks lisatakse artiklis, et ühe analüütiku hinnangul soovivad Süüria ettevõtjad nende suhtes kehtestatud „sanktsioonidest“ vabaneda; selles osas võimaldab artikli kohaselt Liibanoni kodakondsuse saamine neil Liibanoni pankades pangakontosid avada ja raha hoiustada;

–        veebileht Al Janoubia, kus 8. juunil 2018 avaldatud artiklis pealkirjaga „Abdelkader Sabra became Lebanese“ („Abdelkader Sabrast sai liibanonlane“) täpsustatakse, et hageja nimi on saanud hiljuti tuntuks Liibanonis avaldatud naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmise dekreedi tõttu, et ta on president Bashar Al‑Assadi lähikondne ning Rami Makhloufile kuuluva Cham Holdingi oluline aktsionär;

–        Middle East Institute for Research and Strategic Studiesi (MEIRSS) veebileht, kus 20. juunil 2018 avaldatud artiklis „Lebanese Nationalization Decree: Sanction Evasion & Shady Business?“ („Liibanoni naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmise dekreet: sanktsioonidest kõrvalehoidmine ja kahtlased äriasjad?“) mainitakse seda, et presidendi dekreet andis erinevatest riikidest pärit 407 välismaalasele Liibanoni kodakondsuse; artiklis viidatakse ka selle dekreedi tekitatud poliitilisele ja ajakirjanduses kajastatud poleemikale, täpsustades, et mitu Süüria ettevõtjat, kes on president Bashar Al‑Assadi lähikondsed, on saanud Liibanoni kodakondsuse, et paljud naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud isikud on Süüria režiimiga rahaliselt ja poliitiliselt seotud, nende suhtes toimub liidu ja Ameerika Ühendriikide pidev jälgimine ja on kehtestatud piiravad meetmed, ning et peale selle on hageja, kes Liibanoni kodakondsuse sai, Cham Holdingi – äriühingu, mille suhtes liit ja Ameerika Ühendriigid kehtestasid piiravad meetmed – haldusnõukogu liige; lõpetuseks juhib artikkel tähelepanu sellele, et ta osales Liibanonis ühe äriühingu, Yass Marine Groupi loomises, mis oli seotud toiduga kindlustatust puudutava skandaaliga.

47      Hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise toetuseks esitas nõukogu lisaks 23. juuli 2020. aasta dokumendi viitenumbriga WK 7118/2020 INIT, mis sisaldab üldsusele juurdepääsetavat teavet.

48      Tuleb märkida, et esialgsed aktid ja loeteludesse jätmise aktid võeti vastu vastavalt 17. veebruaril ja 28. mail 2020.

49      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusakti õiguspärasuse hindamisel aga lähtuda selle akti vastuvõtmise ajal esinenud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest (vt 3. septembri 2015. aasta kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. komisjon, C‑398/13 P, EU:C:2015:535, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 4. septembri 2015. aasta kohtuotsus NIOC jt vs. nõukogu, T‑577/12, ei avaldata, EU:T:2015:596, punkt 112 ja seal viidatud kohtupraktika). Järelikult ei saa nõukogu tugineda Üldkohtus hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise ja loeteludesse jätmise põhjendamiseks asjaoludele, millele ta ei tuginenud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal (vt selle kohta 14. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Al Tarazi vs. nõukogu, T‑260/19, ei avaldata, EU:T:2021:187, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika).

50      Kuna dokument viitenumbriga WK 7118/2020 INIT on hilisem kui vaidlustatud aktide vastuvõtmine, ei saa seda käesoleva hagi analüüsimisel seega arvesse võtta. Järelikult ei ole poolte väited, mis tuginevad sellele dokumendile, tulemuslikud.

51      Lisaks väitis hageja kohtuistungil esimest korda, et 18 nendest tõenditest, millele nõukogu oli tema loetellu kandmise põhjenduste tõendamiseks tuginenud, olid vanad, sest pärinesid 2015. aastast varasemast ajast või ei sisaldanud ühtki viidet kuupäevale.

52      See uus väide, mida tuleb mõista nii, et sellega soovitakse seada kahtluse alla teatavate nõukogu esitatud tõendite usaldusväärsus või asjakohasus, tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata. Nimelt ei täpsustanud hageja, milliste tõendite usaldusväärsust või asjakohasust ta sel moel kahtluse alla soovis seada, nii et nõukogul ei olnud võimalik end selles küsimuses kaitsta ning Üldkohus ei saa asjas otsust teha (vt selle kohta analoogia alusel 6. veebruari 2019. aasta kohtuotsus TN vs. ENISA, T‑461/17, ei avaldata, EU:T:2019:63, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika). Igal juhul ei ole Üldkohtu ülesanne lisadest välja otsida ja kindlaks teha tõendeid, mida võib pidada nendeks, mida hageja soovis kritiseerida (vt selle kohta analoogia alusel 5. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Broughton vs. Eurojust, T‑87/19, ei avaldata, EU:T:2020:464, punkt 58).

4.      Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatus

53      Tuleb kontrollida, kas kõik nõukogu esitatud tõendid vastavad tema eespool punktis 38 nimetatud kohtupraktikast tulenevale tõendamiskoormisele ning kujutavad seega endast hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise esimese põhjenduse kinnituseks piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumit.

54      Loetellu kandmise põhjendustest, mis on märgitud eespool punktides 14 ja 44, nähtub, et tema staatus kui Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja põhineb tema majandushuvidel esiteks merendussektoris, teiseks turismisektoris ja kolmandaks muudes sektorites. Sellega seoses tuleb analüüsida ka hageja erinevaid ametikohti.

a)      Hageja majanduslikud huvid merendussektoris

55      Esiteks tuleb tõdeda, et veebilehtedest Aliqtisadi ja Enab Baladi nähtub, et Sabra Maritime Agency kuulub hagejale. Teiseks on hageja veebilehtedel Eqstad ja al Arabiya News avaldatud teabe kohaselt meretranspordi sektoris tegutseva ettevõtte AKSSA – mis tegeleb laevade haldamise ja omamisega – omanik. Al Arabiya Newsis avaldatud artikli kohaselt on sel äriühingul kaks filiaali, mis asuvad Itaalias ja Kreekas. Kolmandaks on hageja veebilehel The Syria Report avaldatud artikli kohaselt Sabra Groupi – mis hõlmab Riamar Shippingut, millele kuulub kaheksa Țarțūsi sadamas sildunud laeva – peadirektor. Neljandaks ja viimaseks on hageja Reutersi uudisteagentuuri veebisaidil ja MEIRSSi veebisaidil avaldatud teabe kohaselt nii Liibanonis kui ka Süürias asuva Yass Marine’i omanik.

56      Dokumendis WK 1755/2020 INIT sisalduvate tõenditega soovitakse seega näidata, et hagejal on merendussektoris palju majandushuve. Seevastu tuleb tõdeda, et nendes tõendites ei ole mainitud ei Navi Woodi ega ka Abdulkader Sabra & Ahmad Mushir Sharif Shipping Agencyt, üksusi, millele hageja oma menetlusdokumentides viitab. Arvestades aga nõukogul lasuvat tõendamiskoormist, mida eespool punktis 38 meelde tuletati, ja eespool punktis 49 viidatud kohtupraktikat, ei ole lubatav see, et nõukogu tugineb vaidlustatud aktide põhjendatuse tõendamiseks väidetele, mille hageja hagiavalduses on esitanud. Järelikult ei saa võtta Navi Woodi ja Abdulkader Sabra & Ahmad Mushir Sharif Shipping Agencyt arvesse selle tõendamiseks, et hagejal on merendussektoris majandushuvid.

57      Hageja kinnitab oma paljude majandushuvide osas merendussektoris, et need on praegu tähtsusetud, sest kõik tema ettevõtted – peale AKSSA, mis on aga tõsises kahjumis – on tegevuse lõpetanud.

58      Esimesena esitas hageja AKSSA kohta ühelt poolt selle äriühingu 2004., 2010., 2017., 2018. ja 2019. aasta finantsaruanded, mida auditeeris A, ning teiselt poolt graafiku, kus on nende aastate kohta näidatud selle äriühingu registreeritud laevade aastane arv.

59      Viimasena esitas hageja repliigi lisas tabeli, milles on ära toodud igas Süüria laevaagentuuris registreeritud laevade arv 2017. aastal. Hageja sõnul on need andmed pärit Süüria meresõidukojast. Tegemist on tundliku äriteabega, mis esitati taotluse alusel mitteametlikult.

60      Nõukogu seab sisuliselt kahtluse alla hageja esitatud tõendite usaldusväärsuse. Selles osas väidab ta, et neist ei nähtu selget vastust küsimusele, kas esitatud finantsaruandeid auditeeris sõltumatu asutus või kas hageja või AKSSA esindaja lihtsalt koostas need. Sama kehtib graafiku osas, kus on näidatud selle äriühingu registreeritud laevade aastane arv.

61      Finantsaruannete kohta lisab nõukogu vasturepliigis, et dokument, mille hageja repliigi lisas esitas ja mis kujutab endast Süüria finants- ja raamatupidamiskutsealade liidu registri koopiat, kus on A‑d nimetatud sõltumatuks audiitoriks, ei kinnita, et sõltumatu audiitor on neid finantsaruandeid auditeerinud või et nendel finantsaruannetel olev tempel on tõepoolest A oma.

62      Viimaks märgib nõukogu Süüria meresõidukojast pärineva tabeli osas, et sel dokumendil ei ole ühtki ametlikku märgist, mis võimaldaks lugejal teada saada, millisest allikast see pärit on. Selle dokumendi ja Süüria meresõidukoja vahel loovad seose ainult hageja seisukohad.

63      Sellega seoses tuleb silmas pidada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt põhineb Euroopa Kohtu ja Üldkohtu tegevus tõendite vaba hindamise põhimõttel ning et ainus tõendite väärtuse hindamise kriteerium on nende usaldusväärsus. Lisaks tuleb dokumendi tõendusjõu hindamiseks teha kindlaks selles sisalduva teabe tõepärasus ning arvesse tuleb võtta eeskätt dokumendi allikat, koostamise asjaolusid, adressaati ja seda, kas dokumendi sisu arvestades näib see mõistlik ja usaldusväärne (vt selle kohta 27. septembri 2012. aasta kohtuotsus Shell Petroleum jt vs. komisjon, T‑343/06, EU:T:2012:478, punkt 161 ja seal viidatud kohtupraktika).

64      Käesoleval juhul tuleb märkida esiteks hageja esitatud finantsaruannete osas seda, et hageja esitab Süüria finants- ja raamatupidamiskutsealade liidu registri koopia, kus on nimetatud A-d. Seega on tegemist sõltumatu audiitoriga.

65      Hageja esitatud finantsaruannetel A nime tõepoolest ei ole. Siiski ei tuvasta Üldkohus ilmseid rikkumisi ega konkreetseid tõendeid, mis lubaksid kahelda selles, et sõltumatu audiitor A on neid finantsaruandeid auditeerinud. Lisaks ei väida nõukogu, et nendes dokumentides oli vastuolusid, mis võiksid välistada nende mõistlikkuse ja usaldusväärsuse eespool punktis 63 märgitud kohtupraktika tähenduses.

66      Teiseks, mis puudutab esitatud graafikut, siis tunnistas hageja oma repliigis, et koostas selle ise. Selles osas põhineb graafik AKSSA‑le registreeritud laevade arvul, mis on välja toodud finantsaruannetes, nii et see, et hageja graafiku ise koostas, ei mõjuta kuidagi selle mõistlikkust ja usaldusväärsust.

67      Kolmandaks ja viimaseks tuleb hageja esitatud tabeli osas sarnaselt nõukoguga tõdeda, et kuna tabelis ei ole midagi, mis seostaks selles sisalduvaid andmeid Süüria meresõidukojaga, on nende andmete päritolu teadmata. Lisaks erineb AKSSA‑le registreeritud laevade arv selles tabelis arvust, mis tuleneb AKSSA finantsaruannetest. Neil asjaoludel ei saa tabel olla vastavalt eespool punktis 63 märgitud kohtupraktikale piisavalt mõistlik ja usaldusväärne ning tuleb kõrvale jätta.

68      Finantsaruandeid ja graafikut võib Üldkohus seevastu arvesse võtta.

69      Sellega seoses ilmneb hageja esitatud AKSSA finantsaruannetest, et äriühingule registreeritud laevade arv ja netosissetulek vähenesid märgatavalt. Nimelt kahanes sellele äriühingule registreeritud laevade arv 145‑lt 2004. aastal kolmele 2019. aastal. Samuti kahanes netotulu 652 831,44 USA dollarilt (ligikaudu 591 654,38 eurot) 2004. aastal 5989,00 dollarile (ligikaudu 5427,77 eurot) 2019. aastal. Netotulu on siiski jätkuvalt positiivne. Teisisõnu ei ole äriühing raamatupidamislikus mõttes kahjumis. Lisaks oli 2018. aastal AKSSA‑le registreeritud laevade arv suurem kui 2017. aastal, kuigi netotulu nende kahe aasta võrdluses vähenes. Peale selle, nagu nõukogu kohtuistungil märkis, vähenesid töötasuga seotud kulutused aastatel 2004–2019 vähe, mis viitab vähemalt teatavale stabiilsusele palgatud töötajate osas. Samuti on kasvanud vee ja elektriga seotud kulud, mis annab tunnistust vähemalt sellest, et AKSSA tegevus jätkus. Lõpetuseks tuleb AKSSA tulemusi arvesse võtta ka Süüria merendussektori üldise olukorra kontekstis. Nimelt nähtub Reutersi uudisteagentuuri 9. oktoobril 2013 avaldatud artiklist pealkirjaga „Syria’s shipping trade struggles as war risks bite“ (Süüria merekaubandus on sõjaohu tõttu raskustes), mille hageja esitas, et Süüria sadamaid külastavate laevade arv on Süüria konflikti tõttu järsult vähenenud. Neil asjaoludel ei tähenda AKSSA‑le registreeritud laevade arvu ja netotulu vähenemine tingimata tema tähtsuse kadumist laevaagentuuride sektoris.

70      Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole suutnud tõendada, et AKSSA omanikuks olemisest tulenev majandushuvi oli tähtsusetu.

71      Teisena, mis puudutab Sabra Maritime Agencyt ja täpsemalt hageja kinnitust, et see äriühing on riigistatud, siis nähtub Süüria transpordiministeeriumi veebilehe ekraanitõmmisest – mis sisaldab hageja esitatud merendussektori kirjeldust –, et alates 1. jaanuarist 1981 sai Süüria valitsuse laevaagentuurist kõigi Süüria sadamate laevandusettevõtete, laevaomanike ja transpordiettevõtjate ainus esindaja. Seda kirjeldust lugedes võib järeldada, et alates sellest kuupäevast on laevaagentuuride sektor Süürias riigistatud. Sellest nähtub siiski ka see, et 2002. aasta seadusandliku dekreediga nr 55 anti luba laevaagentuuride sektori tegevuste arendamiseks füüsilistele ja juriidilistele isikutele, et registreerida Süüria sadamates kaubalaevu nii reisijate- kui ka kaubaveo valdkonnas. Sellest järeldub, et seadusandliku dekreedi kohaselt erastati laevaagentuuride sektor alates 2002. aastast.

72      Mis puudutab hageja väidet, et Sabra Maritime Agency litsents tühistati pärast selle riigistamist, see äriühing lõpetas seejärel tegutsemise ja kustutati lõpuks äriregistrist, siis tuleb märkida, et hageja esitab Țarțūsi sisekaubanduse ja tarbijakaitse direktoraadi 28. septembri 2020. aasta kirja, mille kohaselt Țarțūsi departemangu äriregistris ei ole teatavaid äriühingute nimetusi. Tegemist on eelkõige järgmiste äriühingute nimetustega: Sabra Group, Sabra Maritime Agency ja Yass Marine.

73      Tuleb tõdeda, et Sabra Maritime Agency on üks nendest äriühingute nimetustest, mida eespool punktis 72 viidatud kirjas nimetati. Sellest tuleneb, et kuigi hageja ei ole suutnud tõendada, et see agentuur oli riigistatud, esitas ta siiski tõendeid selle kohta, et Țarțūsi departemangu äriregistrisse ei olnud kantud ühtki seda nime kandvat äriühingut.

74      Kuna nõukogu ei esitanud aga tõendeid selle kohta, et Sabra Maritime Agency oleks olnud Țarțūsi departemangu äriregistrisse kantud muu nimega, ei saa nõukogu väide seada kahtluse alla eespool punktis 73 sisalduvat järeldust, mille kohaselt sisuliselt ei ole kõnealused äriühingute nimetused, „nagu need on sõna-sõnalt märgitud“ Țarțūsi sisekaubanduse ja tarbijakaitse direktoraadi 28. septembri 2020. aasta kirjas, Țarțūsi departemangu äriregistrisse kantud. Samuti tuleb konkreetsete tõendite puudumisel kõrvale jätta nõukogu väide, et üksuste nimi võib eelkõige tõlkeprobleemide tõttu teataval määral varieeruda.

75      Kolmandana tuleb hageja sõnul tegevuse lõpetanud Riamar Shippingu osas märkida, et hageja esitatud Țarțūsi sisekaubanduse ja tarbijakaitse direktoraadi 20. novembri 2018. aasta otsusest nr 77 nähtub, et märge „Abdulkader Sabra & Co (RIAMAR SHIPPING)“, mille tegevusalaks on meretranspordi korraldamine, kustutati äriregistrist peamiselt seetõttu, et selle osanikud leppisid 27. juunil 2018 kokku selle tegevuse lõpetamises. Lisaks nähtub sellest otsusest, et Riamar Shipping on Abdulkader Sabra & Co ärinimi. Sellest järeldub, et Abdulkader Sabra & Co – mis on äriühingu nimetus, millele vastab ärinimi Riamar Shipping – tegevus tõepoolest lõpetati.

76      Neljandana tuleb tõdeda – mis puudutab hageja kinnitust, et Sabra Groupi ei ole olemas –, et Sabra Group on üks eespool punktis 72 viidatud kirjas märgitud äriühingute nimetustest. Sellest tuleneb, et Țarțūsi departemangu äriregistrisse ei ole kantud ühtki seda nimetust kandvat äriühingut.

77      Nõukogu tõi muu hulgas välja oletuse, et Sabra Group on tegelikult Abdulkader Sabra & Co. Siiski ei ole seda väidet millegagi põhjendatud. Igal juhul nähtub eespool punktist 75, et Abdulkader Sabra & Co-d ei ole enam olemas.

78      Viiendaks, mis puudutab Yass Marine’i, mille kohta hageja väidab, et ta ei ole kunagi sellest kuulnud, siis tuleb igal juhul tõdeda, et Yass Marine on üks eespool punktis 72 viidatud kirjas märgitud äriühingute nimetustest. Sellest tuleneb, et Țarțūsi departemangu äriregistrisse ei ole kantud ühtki seda nimetust kandvat äriühingut. Nagu eespool punktis 74 märgitud, ei sea seda järeldust kahtluse alla nõukogu põhjendamata jäetud väide, mille kohaselt sisuliselt võib üksuste nimi eelkõige tõlkeprobleemide tõttu teataval määral varieeruda.

79      Lisaks nähtub Liibanoni äriregistri 29. aprillil 2020 antud kinnitusest, mis on esitatud repliigi lisas, et selles registris ei ole registreeritud ühtki Yass Marine’i nime kandvat äriühingut. Nõukogu seab selle tõendi kahtluse alla, viidates sellele, et register ei pruugi olla täielik.

80      Sellega seoses on eespool punktis 79 mainitud kinnituses märgitud, et tähelepanu juhitakse asjaolule, et „[andmete] automatiseerimine ei ole täielik ja esineda võib vigu“. Tuleb asuda seisukohale, et tegemist on üldise ja standardse märkusega, mistõttu tuleb kinnitust muude tõendite puudumisel mõista nii, et see sisaldab kogu selles registris olevat teavet Yass Marine’i kohta.

81      Kõigest eeltoodust tuleneb, et hageja on tõendanud, et Abdelkader Sabra & Co – äriühingu, millele vastab ärinimi Riamar Shipping – tegevus on lõpetatud ning et Sabra Maritime Agency, Sabra Group ja Yass Marine ei ole kantud Țarțūsi departemangu äriregistrisse. Sellest tuleneb siiski ka see, et AKSSA jätkas vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal tegutsemist ning teenis 2019. aastal netotulu, mistõttu ei saa seda pidada kahjumis olevaks äriühinguks.

82      Neil asjaoludel tuleb järeldada, et kuigi hageja on tõendanud, et tal ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal merendussektoris enam palju majandushuve, on ta endiselt siiski jätkuvalt tegutseva laevaagentuuri AKSSA omanik, mis ei saa olla tema jaoks tähtsusetu majandushuvi.

b)      Hageja majandushuvid turismisektoris

83      Veebilehel Aliqtisadi avaldatud teabest nähtub, et hageja on Phoenicia Tourism Company asutajaliige. Lisaks asutati Phoenicia Tourism Company, mille aktsiatest 85% kuulub hagejale, 5. juulil 2012. aastal Țarțūsis hotelliarendusprojektide sektoris. Sealt selgub ka see, et Süüria turismiministeerium sõlmis Phoenicia Tourism Companyga lepingu Arwādi saarel asuva 150 voodikohaga neljatärnihotelli arendamiseks ja haldamiseks, mille maksumuse hinnang on 700 miljonit Süüria naela.

84      Tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta ei oma seotust Phoenicia Tourism Companyga ega ka Süüria turismiministeeriumiga lepingu sõlmimist. Vastupidi, hageja välja toodud asjaolud kinnitavad Arwādi saare turismiprojekti olulisust. Sellega seoses tuleb märkida, et hageja esitatud tehniliste tingimuste artikli 4 ja investeerimislepingu artikli 4 kohaselt peab see projekt hõlmama eelkõige neljatärnihotelli, kus on 150–200 voodikohta, restorane ja kohvikuid, mis suudavad teenindada 700–900 sööjat, ostukeskust, spordisaali ja sadamat vähemalt 20 laeva, jahi ja kruiisilaeva jaoks. Lisaks ilmneb hageja esitatud Süüria turismiministeeriumi kuupäevata teadaandest nr 3, mis sisaldab seitsmenda turismisektori investeerimisfoorumi raames mitmes asukohas investeerimispakkumiste tegemise kutset, et selle projekti investeerimiskulude suurus on 700 miljonit Süüria naela.

85      Järelikult on hagejal turismisektoris majandushuvid.

86      Siiski väidab hageja sisuliselt seda, et Phoenicia Tourism Company on alates 2012. aastast tegutsemise lõpetanud. Oma väite põhjendamiseks esitas hageja selle äriühingu aastate 2014–2019 maksudeklaratsioonid. Maksudeklaratsioonides on märgitud, et äriühing neil aastail ei tegutsenud.

87      Nõukogu seab need maksudeklaratsioonid kahtluse alla. Eelkõige märgib ta ühelt poolt, et Țarțūsi maksudirektoraat tembeldas ja allkirjastas kõik aastate 2014–2018 kohta esitatud deklaratsioonid samal päeval. Teiselt poolt allkirjastas ja tembeldas 2019. aasta deklaratsiooni vaid üks raamatupidaja, mis tekitab kahtlusi selle osas, kas deklaratsioonis on tõepoolest näidatud niisugust majandustegevust, nagu see maksudirektoraadile sel aastal esitati.

88      Hageja sõnul tembeldati ja allkirjastati aastate 2014–2018 deklaratsioonid samal päeval, sest äriühingul ei olnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust, kuna ta ei tegutsenud nendel aastatel. 2018. aastal, mil Phoenicia Tourism Company püüdis pikendada oma äriregistri kande kehtivust, palus Süüria sisekaubanduse direktoraat korrigeerida tema viie eelneva aasta maksuandmeid. Mis puudutab 2019. aasta maksudeklaratsiooni, siis esitab hageja maksutõendi, mille on allkirjastanud ja tembeldanud üks tunnustatud Süüria raamatupidaja ja millele kirjutas alla ka Phoenicia Tourism Company. Dokumendi lõpus olev tempel kinnitab, et see esitati 17. märtsil 2020 Țarțūsi maksudirektoraadile. Maksudeklaratsioon, mille kehtivust hageja kinnitab, ja selle äriühingu 2019. aasta maksutõend näitavad, et äriühingul ei olnud mingit tegevust.

89      Tuleb tõdeda, et Tarțūsi maksudirektoraat allkirjastas kõik Phoenicia Tourism Company aastate 2014–2018 maksudeklaratsioonid 9. juulil 2019. Kuigi nõukogu leiab, et see asjaolu võib tekitada küsimusi, ei järelda ta siiski, et sellel on tagajärgi nende mõistlikkuse ja usaldusväärsuse osas eespool punktis 63 märgitud kohtupraktika tähenduses. Lisaks võib pidada usutavaks eespool punktis 88 toodud hageja selgitusi selle asjaolu kohta.

90      Nende maksudeklaratsioonidega püütakse aga näidata, et Phoenicia Tourism Company ei tegutsenud enne 2019. aastat. Seda kinnitab Süüria turismiministeeriumi 25. veebruari 2020. aasta kiri investeerimislepingu kohta (edaspidi „25. veebruari 2020. aasta kiri“), mille hageja esitas. Nimelt viitab ministeerium selles kirjas varasematele 22. juuli ja 1. oktoobri 2019. aasta ning 14. jaanuari 2020. aasta kirjadele, milles ta oli palunud hagejal esitada projekti elluviimise üksikasjaliku ajakava. Kuna projekti ei olnud 2019. aastal veel ellu viima hakatud, on ilma nõukogu esitatud vastupidiste tõenditeta põhjust järeldada, et ka projekti täitmise eest vastutav äriühing ei tegutsenud enne 2019. aastat.

91      Siiski tuleb tõdeda, et hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et äriühing vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal või üldiselt pärast 2019. aastat ei tegutsenud.

92      Isegi kui eeldada, et 2019. aasta maksudeklaratsioon tõendab seda, et Phoenicia Tourism Company 2019. aastal ei tegutsenud, on niisugune olukord vastuolus sellega, mida võib järeldada 25. veebruari 2020. aasta kirjast. Selle kirja kohaselt allkirjastati 14. juulil 2019 investeerimislepingu muudatus. Pärast selle muudatuse allkirjastamist nõudis Süüria turismiministeerium hagejalt neli korda – 22. juuli ja 1. oktoobri 2019. aasta ning 14. jaanuari ja 25. veebruari 2020. aasta kirjades –, et ta saadaks projekti elluviimise üksikasjaliku ajakava. Samuti tuleb tõdeda, et viimati nimetatud kirjas nõudis Süüria turismiministeerium hagejalt, et ta esitaks ajakava ja muu teabe kümne päeva jooksul pärast selle kirja saamist, jättes endale võimaluse võtta õiguslikke meetmeid „kooskõlas allkirjastatud ja nõuetekohaselt tõendatud lepingu muudatuse sätetega“.

93      Võttes arvesse, et Süüria riigiasutused hakkasid sellelt äriühingult investeerimislepingu täitmist nõudma, on 14. juulil 2019. aastal lepingu lisa allkirjastamine seega märk sellest, et Phoenicia Tourism Company tegutses sel ajal.

94      Sellega seoses tuleb kõrvale jätta hageja väide, mille kohaselt tuleb 25. veebruari 2020. aasta kirjas sisalduvat viidet 14. juuli 2019. aasta muudatusele mõista viitena Süüria turismiministeeriumi sisedokumendile, sest mis tahes muu tõlgendus tuleneb araabia keele võimalikust eksitavast tõlkest inglise keelde. Ühelt poolt ei ole hageja seda näidet nimelt tõendanud. Eelkõige ei ole ta esitanud sisedokumendi kohta üksikasju, nagu selle sisu või eesmärk, ega selgitanud, milles tõlkeviga seisneb ja seda täpsustanud. Teiselt poolt nähtub 25. veebruari 2020. aasta kirjast selgelt, et 14. juuli 2019. aasta muudatus on seotud lepinguga.

95      Seoses sellega, ja kuna hageja ei ole esitanud tõendeid Phoenicia Tourism Company olukorra kohta aastal 2020, ei saanud hageja seada kahtluse alla nõukogu järeldust, et see äriühing tegutses vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal.

96      Sellistel asjaoludel tuleb järeldada, et hageja ei ole suutnud seada kahtluse alla eespool punktis 85 esitatud järeldust, mille kohaselt nähtub dokumendis WK 1755/2020 INIT sisalduvatest tõenditest, et tal on turismisektoris majandushuvid.

c)      Hageja muud ärihuvid

97      Veebilehel al Arabiya News avaldatud artiklist nähtub, et AKSSA‑le kuulub oliiviõli eksportiv OVO. Lisaks on hageja veebilehel Al Janoubia avaldatud teabe kohaselt Cham Holdingi aktsionär ja MEIRSSi veebilehel avaldatud teabe kohaselt selle äriühingu haldusnõukogu liige. Viimaks viitavad veebilehed Eqstad ja al Arabiya News sellele, et hagejal on klaas-, plastik- ja metallanumaid tootev tehas.

98      Esimesena möönab hageja seoses OVOga, et see äriühing tegutses aastatel 2003–2006, mil eksporditi oliiviõli Itaaliasse ja Hispaaniasse suure jaemüügikontserni jaoks. Ta väidab seevastu, et kui see eksport lõppes, lõpetas OVO tegutsemise ja seejärel selle tegevus lõpetati. Ta täpsustab, et see asutati 30. mail 2002 ja likvideeriti 27. juunil 2018. Selle väite toetuseks esitab hageja Țarțūsi sisekaubanduse ja tarbijakaitse direktoraadi otsuse nr 78. Sel otsusel ei ole küll kuupäeva, kuid sellest nähtub selgelt, et äriregistri kanne „Olive Virgin Oil Company (OVO Co)“ kustutati pärast selle äriühingu tegevuse lõpetamist 27. juunil 2018. Seetõttu, ja kuna nõukogu ei ole esitanud vastupidiseid väiteid, tuleb asuda seisukohale, et OVO tegevus oli vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal lõpetatud.

99      Teisena väidab hageja seoses Cham Holdingiga, et 2007. aastal kuulus talle aktsiatest üliväike osa, mis moodustas 0,00287% selle äriühingu raamatupidamislikust väärtusest, ja 2011. aastal vabanes ta sellest osalusest. Oma väite põhjendamiseks esitab hageja 25. augustil 2011. aastal Cham Holdingi haldusnõukogu esimehele saadetud kirja, milles ta esitas avalduse selle äriühingu liikmeskonnast tagasi astumiseks.

100    Sellega seoses väidab nõukogu, et tagasiastumisavaldus ei ole tavapärane viis aktsiatest vabanemiseks.

101    Repliigis väidab hageja, et 2011. aastal oli tagasiastumisavalduse esitamine ainus viis selle äriühingu aktsiatest vabanemiseks, sest äriühingu aktsiad kaotasid pärast 2012. aastat oma väärtuse. Lisaks esitab hageja repliigi lisas aktsiatõendi ja selle äriühingu haldusnõukogu liikmete nimekirja, kus ei ole tema nime.

102    Tuleb märkida, et hageja nime Cham Holdingi haldusnõukogu liikmete nimekirjas tõepoolest ei ole. Hageja ei tõenda siiski, et selle tagasiastumisega kaasnes ipso facto tema osaluse võõrandamine Cham Holdingis. Hageja väide, et tagasiastumine oli ainus viis aktsiatest vabanemiseks, sest need oleksid pärast 2012. aastat oma väärtuse kaotanud, ei ole veenev, kuna ta väidab igal juhul, et oli sellest osalusest enne 2012. aastat vabanenud.

103    Lisaks tuleb märkida, et kuigi Reutersi uudisteagentuuri avaldatud teabe kohaselt jääb hageja Cham Holdingi aktsionäri staatus minevikku, märgitakse veebilehtedel Eqtsad ja Al Janoubia avaldatud teabes üksnes seda, et hageja lahkus sellest äriühingust pärast äriühingu suhtes „sanktsioonide“ kehtestamist, täpsustamata siiski, et ta oma aktsiad võõrandas. Hageja selgitusi arvesse võttes ei saa aga välistada, et lahkumine, millele neis artiklites viidatakse, tähendab tema tagasiastumist Cham Holdingi haldusnõukogust. Veebilehel al Arabiya News avaldatud teabe kohaselt piirdus hageja üksnes selle esiletoomisega, nagu tal ei oleks selles äriühingus enam aktsiaid. Teisisõnu ei kinnita viimati nimetatud allikas seda, et hageja ei ole enam Cham Holdingi aktsionär, vaid üksnes seda, et ta väidab nii.

104    Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal enam Cham Holdingi aktsionär, siis tuleb asuda seisukohale, et ta oli seda endiselt.

105    Kolmandana tuleb klaasi-, plast- ja metallanumate tehase osas tõdeda seda, et veebilehtede Eqstad ja al Arabiya News teave on selle tehase kohta iseäranis ebamäärane ega täpsusta ei selle tehase nime ega asutamise kuupäeva. Kui nõukogule kohtuistungil küsimusi esitati, ei esitanud ta selle tehase kohta täiendavaid tõendeid. Seega tuleb asuda seisukohale, et õiguslikult piisavalt ei ole tõendatud, et hageja on tõesti niisuguse tehase omanik.

106    Eeltoodust tuleneb, et hageja on tõendanud, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal oli OVO tegevus lõpetatud. Ta ei ole aga tõendanud, et ei olnud enam Cham Holdingi aktsionär. Peale selle ei ole nõukogu piisavalt tõendanud hageja omandis oleva klaas-, plast- ja metallanumate tehase olemasolu.

107    Neil asjaoludel tuleb järeldada, et hagejal on lisaks majandushuvidele merendus- ja turismisektoris ka ärihuvi, mis tuleneb Cham Holdingi aktsiate omamisest.

d)      Hageja ametikohad erinevates asutustes ja institutsioonides

108    Veebilehtedel Aliqtisadi, Eqtsad, Enab Baladi ja al Arabiya News avaldatud teabest nähtub, et hageja on Süüria meresõidukoja president ning Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhataja. Hageja Süüria meresõidukoja presidendi staatus nähtub ka veebilehel Syriandays avaldatud teabest. Veebilehtedel Eqtsad ja al Arabiya News avaldatud teabe kohaselt on hageja ka Süüria ja Venemaa kaubanduskoja asepresident. Viimaks on veebilehel al Arabiya News avaldatud artiklis viidatud sellele, et hageja oli Türgi ausaadik Süürias.

109    Esimesena väidab hageja Süüria meresõidukoja presidendi ametikoha osas sisuliselt, et astus sellelt ametikohalt tagasi 2019. aasta veebruaris. Selle väite toetuseks esitab ta Süüria transpordiministeeriumi 13. veebruari 2019. aasta resolutsiooni nr 198 (edaspidi „resolutsioon nr 198“). Selles otsuses on mainitud, et 4. veebruari 2019. aasta üldkogu koosolekul toimusid valimised. Lisaks on selles otsuses nimetatud koja direktorite nõukogu liikmete nimekiri, kus ei ole hageja nime. Peale selle esitab hageja selle koja 5. aprillil 2019 toimunud iga-aastase üldkoosoleku protokolli (edaspidi „protokoll“) direktorite nõukogu vast valitud liikmete nimedega, mille hulgas on selle presidendi nimi. Hageja nime seal ei ole.

110    Kõigepealt tuleb tõdeda, et kuigi vastupidi hageja väidetele ei tõenda tema esitatud tõendid seda, et ta astus Süüria meresõidukoja presidendi ametikohalt tagasi, kinnitavad need, et teda ei valitud sellele ametikohale tagasi.

111    Seejärel tuleb märkida, nagu seda tegi nõukogu, et tõepoolest ei ole otsuses nr 198 ja protokollis ühesugune teave.

112    Kui hagejale kohtuistungil küsimusi esitati, märkis ta siiski – ilma et nõukogu oleks talle tulemuslikult vastu vaielnud –, et otsus nr 198 ja protokoll vastavad Süüria meresõidukoja direktorite ametisse nimetamise menetluse erinevatele etappidele. Selles kontekstis viitab protokoll nimetatud menetluse viimasele etapile, mis selgitab, miks selles on nimetatud suurem arv isikuid kui otsuses nr 198.

113    Viimaks tuleb märkida, et ühes dokumendis WK 1755/2020 INIT esitatud teabeallikatest, veebilehel Enab Baladi, viidatakse hagejale kui Süüria meresõidukoja „esimesele“ presidendile, mis annab mõista, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal ta enam president ei olnud.

114    Eeltoodust tuleneb, et hageja ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal enam Süüria meresõidukoja presidendi ametikohal.

115    Teisena väidab hageja seoses Süüria ja Türgi kaubanduskojaga, et ta ei ole selle juhataja ning et pealegi lõpetati selle asutuse tegevus 2013. aastal. Oma väite toetuseks esitab hageja Süüria majandus- ja väliskaubandusministeeriumi 23. mai 2013. aasta otsuse nr 247, millega nähti ette „Süüria ettevõtjate kodade“ tegevuse lõpetamine. Lisaks nähti selle otsusega ette, et need kojad moodustatakse tulevikus uuesti.

116    Sarnaselt nõukoguga tuleb märkida, et eespool viidatud majandus- ja väliskaubandusministeeriumi otsuses nr 247 ei ole Süüria ja Türgi kaubanduskoda tõepoolest konkreetselt mainitud. Siiski on selle otsuse kui üldkohaldatava akti artiklis 1 silmas peetud Süüria ettevõtjate kodasid, mistõttu tuleb järeldada, et selle kohaldamisalasse kuulub ka Süüria ja Türgi kaubanduskoda.

117    Peale selle on veebilehe al Arabiya News artiklis märgitud, et hageja oli 2012. aastal selle koja juhataja, andes niimoodi mõista, et pärast seda ta enam juhataja ei olnud.

118    Võttes arvesse neid kahte asjaolu ja seda, et muud tõendid, mille nõukogu hageja Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhataja staatuse tõendamiseks esitas, ei sisalda niisugust teavet, mille alusel saaks piisava kindlusega asuda seisukohale, et Süüria ja Türgi kaubanduskoda on vastavalt otsuse nr 247 artiklile 2 taastatud ja hageja uuesti selle juhatajaks määratud, siis on küsimuses, kas hageja oli vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal tõesti Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhataja, selliseid kahtlusi, mille tõttu tuleb järeldada, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et hageja oli sellisel ametikohal.

119    Kolmandana väidab hageja seoses Süüria ja Venemaa kaubanduskojaga, et ta ei ole enam selle asutuse liige ega asepresident. Hageja sõnul lõpetati selle koja tegevus 2013. aastal. Peale selle loodi pärast 2013. aastat uus komitee, mis koosnes ainult Süüria režiimi pooldavatest riikidest pärit liikmetest.

120    Süüria ja Venemaa kaubanduskoja tegevuse väidetava lõpetamise osas viitab hageja sisuliselt Süüria majandus- ja väliskaubandusministeeriumi 23. mai 2013. aasta otsusele nr 247, mida on mainitud eespool punktis 115.

121    Repliigis mainib hageja siiski, et 2013. aastal loodi uus komitee, mis annab mõista, et varsti pärast tegevuse lõpetamist on Süüria ja Venemaa kaubanduskoda taastatud vastavalt otsuse nr 247 artiklile 2.

122    Oma selle väite põhjendamiseks, et ta sellesse asutusse enam ei kuulu, esitab hageja aga Süüria ja Venemaa kaubanduskoja veebilehe ekraanitõmmise, kus on selle koja koosseisu üksikasjalikult kirjeldatud. Tuleb siiski tõdeda, et sellel dokumendil ei ole ühtegi kuupäeva ja kohtuistungil ei suutnud hageja selle kohta esitatud küsimusele vastates sellele kuupäeva määrata, mistõttu ei saa väita, et see dokument kajastab tõesti nõukogu koosseisu niisugusena, nagu see vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal oli. Seega ei ole hageja piisavalt tõendanud oma väidet, et ta ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal enam Süüria ja Venemaa kaubanduskoja liige.

123    Järelikult ei ole hageja järeldust, et ta oli vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal Süüria ja Venemaa kaubanduskoja asepresident, nõuetekohaselt kahtluse alla seadnud.

124    Neljandana eitab hageja seda, et ta oli Türgi ausaadik Süürias, ning väidab, et ta oli olnud 1. märtsist 2009. aastal kuni 2020. aastani Türgi aukonsul Țarțūsis. Hageja sõnul oli see puhtalt auamet, millel ei olnud majanduslikke ega ärilisi eesmärke. Sellega seoses kirjeldab hageja sisuliselt seda, millist rolli täidab aukonsul, kelle ülesanne on eelkõige osutada tema ametisse nimetanud riigi kodanikele konsulaarteenuseid ja abi ning võtta osa selle riigi kaubanduse edendamisest.

125    Tuleb tõdeda, et ainus tõend, mille nõukogu esitas selle tõendamiseks, et hageja on Türgi ausaadik Süürias, on veebilehel al Arabiya News 8. juunil 2018 avaldatud artikkel. See artikkel ei võimalda aga piisava kindlusega väita, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal oli hageja endiselt selles ametis. Nimelt on seal viidatud vaid sellele, et hageja „oli“ (was) niisugune saadik. Võrdluseks on selles artiklis märgitud, et hageja on olnud Süüria ja Venemaa kaubanduskoja liige alates selle loomisest.

126    Järelikult tuleb asuda seisukohale, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et hageja oli vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal endiselt Türgi ausaadik Süürias.

127    Eeltoodust tuleneb, et hageja oli vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal Süüria ja Venemaa kaubanduskoja asepresident. Ent samas suutis ta tõendada, et ta ei olnud vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal enam Süüria meresõidukoja president. Peale selle ei ole nõukogu piisavalt tõendanud seda, et hageja oli Süüria ja Türgi kaubanduskoja juhataja ning Türgi ausaadik Süürias.

e)      Järeldus hageja Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatuse kohta

128    Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et nõukogu on esitanud piisavalt konkreetsete, täpsete ja kokkulangevate kaudsete tõendite kogumi, mis võimaldab tuvastada, et hageja on Süürias tegutsev juhtiv ettevõtja tulenevalt eelkõige oma majandushuvist merendus- ja turismisektoris ning ka juhtivast ametikohast Süüria ja Venemaa kaubanduskojas.

f)      Seotus Süüria režiimiga

129    Hageja väidab sisuliselt, et nõukogu võib kanda Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate nimed loetellu üksnes juhul, kui nad on Süüria režiimiga tegelikult seotud, võivad sellele režiimile mõju avaldada või kujutada endast kõrvalehoidmise riski. Sellega seoses väidab hageja, et isegi juhul, kui pidada teda Süürias tegutsevaks jõukaks või mõjukaks isikuks, ei ole ta Süüria režiimiga seotud ega kuulu ka Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate siseringi, nagu see on määratletud otsuse 2015/1836 põhjenduses 6.

130    Tuleb märkida, et käesolevas asjas toimus hageja nime kandmine vaidlusalustesse loeteludesse otsusega 2015/1836 muudetud otsuse 2013/255 õiguslikus raamistikus. Selles osas nähti otsusega 2015/1836 objektiivse, autonoomse ja piisava loetellu kandmise kriteeriumina ette kriteerium „Süürias tegutsevad juhtivad ettevõtjad“, mistõttu nõukogu ei ole enam kohustatud tõendama seose olemasolu selle isikute kategooria ja Süüria režiimi vahel, nagu seda otsuses 2013/255 enne selle muutmist mõisteti, ega ka selle isikute kategooria ja režiimi toetamise või režiimist kasu saamise vahel, sest isiku suhtes piiravate meetmete kohaldamiseks piisab, kui tegemist on Süürias tegutseva juhtiva ettevõtjaga. Seega ei tulene otsusega 2015/1836 muudetud otsusest 2013/255 mingil moel nõukogu kohustust tõendada, et kumulatiivselt on täidetud nii juhtiva ettevõtja staatuse tingimus kui ka tingimus piisavate seoste olemasolu kohta Süüria režiimiga (vt selle kohta 9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Haswani vs. nõukogu, C‑241/19 P, EU:C:2020:545, punktid 71–74; 4. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Sharif vs. nõukogu, T‑5/17, EU:T:2019:216, punktid 55 ja 56 (ei avaldata), ja 11. septembri 2019. aasta kohtumäärus Haswani vs. nõukogu, T‑231/15 RENV, ei avaldata, EU:T:2019:589, punkt 56).

131    Selles osas on Üldkohus leidnud, et „Süürias tegutsevate juhtivate ettevõtjate“ kriteeriumist võib tuletada ümberlükatava eelduse Süüria režiimiga seotuse kohta (vt selle kohta 4. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Sharif vs. nõukogu, T‑5/17, EU:T:2019:216, punkt 106, ja 11. septembri 2019. aasta kohtumäärus Haswani vs. nõukogu, T‑231/15 RENV, ei avaldata, EU:T:2019:589, punkt 60). See eeldus on kohaldatav, kui nõukogu on suutnud tõendada mitte ainult seda, et isik on Süürias tegutsev ettevõtja, vaid et teda võib pidada ka juhtivaks ettevõtjaks. Nimelt – nagu nähtub ka otsuse 2015/1836 põhjenduse 6 sõnastusest – soovib nõukogu avaldada Süüria režiimile repressioonipoliitika muutmiseks survet võimaliku mõjuvõimu kaudu, mis sellel isikute kategoorial Süüria režiimis on, kehtestades nende isikute suhtes piiravaid meetmeid. Seega, kui nõukogu on suutnud tõendada ettevõtja võimalikku mõjuvõimu Süüria režiimile, siis eeldatakse nimetatud isiku seotust Süüria režiimiga.

132    Siiski tuleb silmas pidada, et kui Üldkohus järgib piiravate meetmete valdkonnas tõendamiskoormist ja tõendite kogumist puudutavaid norme, siis peab ta järgima põhimõtet – mis on sõnastatud kohtupraktikas, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 38 ja mida Euroopa Kohus tuletas meelde 11. septembri 2019. aasta kohtuotsuses HX vs. nõukogu (C‑540/18 P, ei avaldata, EU:C:2019:707, punktid 48–50) –, mille kohaselt loetellu kandmise põhjenduste põhjendatuse vaidlustamise korral lasub tõendamiskoormis sisuliselt institutsioonil.

133    Järelikult ei saa hagejale panna liiga kõrget tõendamiskoormist, et lükata ümber Süüria režiimiga seotuse eeldust. Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejal on õnnestunud Süüria režiimiga seotuse eeldus ümber lükata, kui ta esitab väited või tõendid, mis võivad tõsiselt kahtluse alla seada nõukogu esitatud tõendite usaldusväärsuse või neile antud hinnangu, arvestades eelkõige otsusega 2015/1836 muudetud otsuse 2013/255 artikli 27 lõikes 3 ja artikli 28 lõikes 3 sätestatud tingimusi, või kui ta esitab liidu kohtule tõendite kogumi selle kohta, et ta ei ole või ei ole enam Süüria režiimiga seotud, et ta ei mõjuta seda režiimi ega kujuta piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise tegelikku riski vastavalt selle otsuse artikli 27 lõikele 3 ja artikli 28 lõikele 3 (8. juuli 2020. aasta kohtuotsus Zubedi vs. nõukogu, T‑186/19, EU:T:2020:317, punkt 71).

134    Kõigepealt tuleb kontrollida, kas hageja majandustegevusest tuleneva Süüria režiimiga seotuse tuvastamisel tugineb nõukogu üksnes seotuse eeldusele eespool punktides 130 ja 131 viidatud kohtupraktika tähenduses. Sellega seoses tuleb analüüsida, kas tõendid, mille nõukogu esitas ja mis sisalduvad dokumendis WK 1755/2020 INIT, võimaldavad hageja majandustegevuse ja Süüria režiimi vahelised seosed sõnaselgelt tuvastada või tugines nõukogu üksnes eespool märgitud seotuse eeldusele.

135    Esiteks ei võimalda AKSSA puhul ükski dokumendis WK 1755/2020 INIT sisalduv tõend tuvastada erilist seost selle mereagentuuri, mis ei ole pealegi Süüria ainus agentuur, ja Süüria režiimi vahel.

136    Teiseks nähtub Phoenicia Tourism Company kohta veebilehest The Syria Report, et see äriühing on sõlminud Süüria turismiministeeriumiga lepingu, nagu ka hageja on kinnitanud.

137    Kolmandaks tuleneb dokumendist WK 1755/2020 INIT ning eelkõige Reutersi uudisteagentuuri ja veebilehe Al Janoubia artiklitest, et Cham Holding – mis kuulub Rami Makhloufile, kes toetab Süüria režiimi ja on Bashar Al‑Assadi nõbu – on Süüria režiimiga seotud.

138    Neljandaks ja viimaseks tuleb hageja ametikoha kohta Süüria ja Venemaa kaubanduskojas märkida, et nõukogu esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha, milline on selle kaubanduskoja positsioon Süüria režiimi suhtes. Peale selle ei ole tõendites ühtegi täpsustust Süüria ja Venemaa kaubanduskoja ning Süüria režiimi seotuse kohta. Seega ei võimalda dokument WK 1755/2020 INIT hageja ametikoha ja Süüria režiimi vahelist seost kindlaks määrata.

139    Järelikult on ainsad tõendid, mille nõukogu esitas – lisaks eeldusele Süüria režiimiga seotuse kohta – hageja ja Süüria režiimi vahelise seose tõendamiseks, seotud ühelt poolt Phoenicia Tourism Company ja teiselt poolt Cham Holdingiga.

140    Siiski tuleb Phoenicia Tourism Company osas – vaatamata sellele, et see ettevõte on sõlminud Süüria turismiministeeriumiga lepingu – tõdeda, et nagu on tuvastatud eespool punktis 179, on nii selle lepingu sõlmimise asjaolud kui ka Arwādi saare turismiprojekti konkreetne elluviimine ebaselged, mistõttu ei saa nõukogu, kellel lasub tõendamiskoormis, tugineda hageja ja Süüria režiimi vahelise seose tõendamiseks otsuse 2015/1836 põhjenduse 6 tähenduses üksnes sellele lepingule (vt eespool punkt 9).

141    Cham Holdingi osas tõendas hageja, et ta lahkus selle äriühingu haldusnõukogust ja oli seejärel vaid üks selle aktsionäridest. Üheski nõukogu esitatud tõendis ei ole aga selgitatud, kuidas hageja säilitab – vaatamata distantseerumisele, millele ta on osutanud – erilise sideme Cham Holdingi või Rami Makhloufiga ning laiemalt Süüria režiimiga.

142    Nii saab nõukogu hageja ja Süüria režiimi vahelise seose tõendamiseks tugineda üksnes eeldusele hageja seotusest selle režiimiga. Seega tuleb hinnata, kas hageja esitatud tõendid võimaldavad Süüria režiimiga seotuse eelduse ümber lükata.

143    Selles kontekstis tuleb analüüsida hageja väiteid selle kohta, et ta ei ole Süüria režiimiga seotud, et ta ei mõjuta seda režiimi ega kujuta endast mingit kõrvalehoidmise riski.

144    Esimesena väidab hageja sisuliselt, et ta lahkus Süüriast ja asus 2012. aastal Liibanoni elama Süüria režiimi tegevuse tõttu, millele ta vastu on. Pärast 2012. aastat on ta Süürias käinud vaid kaks korda.

145    Tuleb tõdeda, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab alates 2012. aastast Liibanonis. See asjaolu ei tähenda siiski tingimata, et hagejal ei ole Süürias endiselt majandushuve või et ta ei täida ametikohti asutustes ja institutsioonides, mis on seotud selle riigi majanduseluga. Ent nagu nähtub eespool punktist 128, on nõukogu esitanud kaudsete tõendite kogumi, mis sisuliselt näitab, et hagejal on Süürias endiselt majandushuve. Peale selle, isegi kui eeldada, et hageja käis Süürias oma ema surma tõttu, ei tähenda see, et ta ei oleks seda teinud muudel juhtudel. Pealegi ei ole oluline, mitu korda hageja pärast Liibanoni elama asumist Süürias käis, sest hagejal on Süürias endiselt huve.

146    Teisena väidab hageja, et tema vastuseis Süüria režiimile tõi talle kaasa negatiivseid tagajärgi. Eelkõige tegi Süüria salateenistus tema suhtes pärast Süüriast lahkumist vahistamismääruse. Hageja esitas oma väite toetuseks Süüria avaliku luureteenistuse 21. oktoobri 2014. aasta ringkirja, milles viidati seoses 18. oktoobri 2014. aasta ringkirjaga, mis käsitles teatavate isikute suhtes uurimise algatamist, et hageja tuleb „põhjenduste äralangemise“ tõttu viimati nimetatud ringkirja alt välja jätta.

147    See, et hageja suhtes viidi 2014. aastal läbi uurimist, ei saa käesoleva juhtumi asjaoludel olla märk sellest, et ta ei ole Süüria režiimiga seotud. Nimelt tuleb märkida, et ta jäeti uurimisest kõrvale vaid kolm päeva pärast seda, kui ta uurimise alla arvati, ning toimikust ei nähtu, et Süüria ametiasutused oleksid nii lühikese aja jooksul tema suhtes mis tahes meetmeid võtnud. Peale selle tuleb sarnaselt nõukoguga tõdeda, et hageja esitatud dokumendis ei ole täpsustatud põhjuseid, miks hageja nimi oli selle uurimise aluste isikute hulgas, ega seda, miks leiti, et neid põhjuseid enam ei olnud. Sellega seoses märgib hageja, et Süüria salateenistus ei põhjenda oma „vahistamismäärusi“ ja et niisuguste dokumentide suhtes kohaldatakse sõjaseisukorda. Kuigi need täpsustused tunduvad mõistlikult usutavad, ei ole hageja neid põhjendanud ega esitanud selgitusi selle kohta, millistel põhjustel tema arvates uurimist alustati, välja arvatud Süüria režiimi oletatav tahe teda kahjustada. Viimasena tuleb pealegi tõdeda, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal ehk kuus aastat pärast vahistamismääruse tegemist ei olnud Süüria avalik luureteenistus hageja suhtes uurimist algatanud.

148    Kolmandana kinnitab hageja, et toetab Süüria režiimi vastu olevaid humanitaarabi- ja tsiviilorganisatsioone, mis pakuvad Süüria pagulastele abi ja tuge. Lisaks väidab hageja sisuliselt, et ta kohtus Euroopa riikide esindajatega, et arutada Süüria režiimi korraldatud rõhumise üle.

149    Esiteks esitas hageja oma väidete toetuseks 20. aprilli 2020. aasta avalduse, mille tegi Prantsuse Vabariigi endine suursaadik Süürias ja Malta ordu endine suursaadik Liibanonis. Selles avalduses märgib endine suursaadik, et ta oli hagejaga Süürias tutvunud ja astunud temaga sõbralikesse suhetesse. Ta selgitab sisuliselt, et kohtus hagejaga uuesti Liibanonis pärast 2011. aastat ning et hageja näitas üles elavat huvi humanitaartegevuse vastu, mida Malta ordu Liibanonis korraldas Süüria pagulaste heaks, kellele ta osutas rahalist abi. Viimaks märgib ta, et hageja mainis aset leidnud kohtumiste käigus Süürias valitsevat „dramaatilist olukorda“. Ta kinnitab, et on hageja väidetes alati täheldanud tugevat reservatsiooni kehtiva režiimi suhtes, mille osas ta oli sageli teravalt kriitiline, süüdistades seda meeleldi riigi olukorra halvenemises.

150    Teiseks esitas hageja ühes humanitaarabiorganisatsioonis töötava isiku 27. aprilli 2020. aasta kirja. [konfidentsiaalne](1) Seoses nende tegevustega esitab hageja oma repliigis põhjalikumat teavet lisaks selles kirjas kirjeldatule. [konfidentsiaalne]

151    Kolmandaks esitas hageja ühe teise, muu humanitaarabiorganisatsiooniga seotud isiku 27. aprilli 2020. aasta kirja. [konfidentsiaalne]

152    Neljandaks esitas hageja ühe kolmanda isiku 27. aprilli 2020. aasta kirja. [konfidentsiaalne]

153    Viiendaks väidab hageja, et tema perekond on seotud Phoenicia Maritime Training Centre’iga. Sisuliselt on tegemist tema poegade asutatud Süüria merenduse valdkonna koolitusasutusega, mille eesmärk on pakkuda Arwādi saare noortele elanikele sümboolse tasu eest koolitust. Sellega seoses ei ole tulu teenimine keskuse tegevuse eesmärk. Hageja sõnul pakub see keskus alternatiivi Arwādi saare noortele, kel on hirm sõjaväkke värbamise või vahistamise ees. Üldisemalt väidab hageja, et Arwādi saare elanikke peetakse režiimivastasteks, sest nad kuuluvad islami sunniidide harusse.

154    Kõigepealt tuleb tõdeda, et hageja väidet, mille kohaselt tuleb tema seotust Phoenicia Maritime Training Centre’iga mõista sisuliselt nii, et see annab tunnistust tema vastuseisust Süüria režiimile, ei toeta ei 23. detsembri 2019. aasta tõend õppeasutuse koolituse akrediteerimise kohta ega ka selle asutuse 1. juuli 2020. aasta õppetasude hinnakiri. Hageja ei esita oma väite toetuseks aga ühtki muud tõendit.

155    Seejärel tuleb hageja esitatud avalduste osas märkida, et kuna puuduvad liidu õigusnormid, mis käsitleksid mõistet „tõend“, kehtestas liidu kohus põhimõtte, et tõendite esitamine või tõendite valik on vaba, mida tuleb mõista kui õigust kasutada teatava asjaolu tõendamiseks igat liiki tõendeid, näiteks tunnistajate ütlusi, dokumentaalseid tõendeid ja omaksvõttu. Liidu kohus on ühtlasi kehtestanud tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt tõendi usaldusväärsuse või teisisõnu selle tõendusliku jõu kindlaksmääramine on jäetud kohtu siseveendumuse hooleks (vt 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Iran Insurance vs. nõukogu, T‑558/15, EU:T:2018:945, punkt 153 ja seal viidatud kohtupraktika).

156    Lisaks tuleb dokumendi tõendusliku jõu väljaselgitamiseks võtta arvesse mitut tegurit, sealhulgas dokumendi päritolu, selle koostamise asjaolud, selle adressaat ja selle sisu, ning küsida, kas nende asjaoludega arvestades näib selles sisalduv teave mõistlik ja usaldusväärne (vt 13. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Iran Insurance vs. nõukogu, T‑558/15, EU:T:2018:945, punkt 154 ja seal viidatud kohtupraktika).

157    Mis puudutab täpsemalt tunnistajate ütlusi, siis peab nende usaldusväärsust ja usutavust igal juhul kinnitama see, et tervikuna võttes langevad need kokku, ja nad on seda kaalukamad, mida enam muud toimiku objektiivsed materjalid neid põhipunktides kinnitavad (vt selle kohta 12. mai 2015. aasta kohtuotsus Dalli vs. komisjon, T‑562/12, EU:T:2015:270, punkt 78).

158    Käesolevas asjas tuleb esiteks märkida, et hageja esitatud avaldused on pärit endiselt Prantsuse Vabariigi ja Malta ordu suursaadikult ning isikutelt, kes on humanitaarabiorganisatsioonides kõrgetel ametikohtadel. Nõukogu ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud.

159    Teiseks ei anna ükski toimikus olev tõend alust arvata seda, et nende avalduste tegijatel on käesolevas kohtuasjas isiklik huvi, ega ka seda, et nad on omavahel seotud, mistõttu ei saa eeldada, et nad leppisid kokku hagejale kokkulangevate avalduste esitamises. Pealegi ei ole nõukogu seda väitnud.

160    Kolmandaks on need avaldused adresseeritud Üldkohtule. Seega on nende avalduste koostajad, eeskätt Prantsuse Vabariigi ja Malta ordu endine suursaadik, koostanud need dokumendid, olles täiesti teadlikud mitte ainult liidu poolt Süüria suhtes kehtestatud piiravate meetmete süsteemist ja selle eesmärgist, mis on märgitud eespool punktides 2, 5 ja 9, vaid ka sellest, kui kaalukas on käesoleva hagi esitamine hageja jaoks.

161    Neljandaks langeb nende nelja avalduse sisu kokku. Nendes kõigis kirjeldatakse seda, et hageja on Süüria režiimi poliitika osas avalikult kriitiline ning on andnud rahalist abi Süüria pagulasi abistavatele programmidele.

162    Viiendaks tuleb märkida toimiku objektiivsete materjalide osas, mis kinnitavad hageja esitatud avaldusi vastavalt eespool punktis 157 viidatud kohtupraktikale, et hageja esitas e-kirjavahetuse, mis näitas, et ta oli kontaktis Prantsuse Vabariigi toonase suursaadiku – kes ei olnud sel ajal sama, kes avalduse esitas – sekretariaadiga, et korraldada 2016. aastal kohtumine, ja et ta korraldas 2013. aastal õhtusöögi, kuhu olid kutsutud Hispaania Kuningriigi toonane suursaadik, veel üks Hispaania diplomaat ning Liibanoni toonane suursaadik, kellest viimane on sellel õhtusöögil osalemist kinnitanud.

163    Kuuendaks ja viimaseks tuleb tõdeda, et nõukogu ei ole esitanud ühtki väidet, mis seaks kahtluse alla hageja esitatud avalduste usaldusväärsuse.

164    Seega tuleb hageja esitatud avaldused tunnistada mõistlikuks ja usaldusväärseks vastavalt eespool punktis 156 viidatud kohtupraktikale.

165    Mis puudutab nende avalduste sisu, siis on neis kõigis mainitud nii hageja teravat kriitilisust Süüria režiimi poliitika suhtes kui ka rahalist abi, mida ta andis Süüria pagulasi toetavatele humanitaarabiorganisatsioonidele. Lisaks kinnitavad need avaldused hageja suhteid liidu liikmesriikide ja liidu enda diplomaatiliste esindajatega.

166    Nagu nõukogu märgib, ei ole hageja tõepoolest esitanud täiendavat teavet – lisaks sellele teabele, mis tuleneb eespool nimetatud avaldustest ja tema kirjutistest – nende humanitaarabiorganisatsioonide tegevuse kohta, mida ta väidab end toetavat, ega ka nende vastuseisu kohta Süüria režiimile. Siiski tuleb märkida, et nõukogu ei väida, et neid humanitaarabiorganisatsioone ei ole olemas. Kuna nõukogul olid niisuguste organisatsioonide nimed olemas, oli tal seega võimalik esitada tõendeid selle kohta, et nende tegevus ei olnud selline, nagu avalduste autorid või hageja oma kirjutistes kirjeldasid.

167    Peale selle leiab nõukogu, et on tõenäoline, et hageja püüdis varjata oma sidemeid Süüria režiimiga, et mitte seada ohtu oma rahvusvahelist tegevust ning kontakte partneritega Euroopas ja kogu maailmas. Seega kandis hageja oma suhetes rahvusvaheliste partneritega hoolt heategevusega tegelemise ja režiimi suhtes reservatsioonide väljanäitamise eest.

168    Kohtuistungil juhtis nõukogu Üldkohtu tähelepanu sellele, et veebilehe Eqstad artikkel on tõend selle kohta, et hageja käitumise eesmärk oli varjata oma seost Süüria režiimiga.

169    Sellist kaudset tõendit ei saa siiski pidada piisavaks nõukogu väite põhjendamiseks. Nimelt, ühelt poolt ei käsitleta selles artiklis hageja seotust humanitaarabiorganisatsioonidega ega liidu liikmesriikide esindajatega, vaid tema ümberasumist Liibanoni, ning teiselt poolt ei toeta seda ükski tõend.

170    Lõpetuseks ei ole nõukogu viidanud ühelegi tõendile, et seada hageja esitatud avalduste sisu kahtluse alla. Kui nõukogule kohtuistungil küsimusi esitati, piirdus ta vaid kinnitusega, et neid avaldusi tuleks kõrvutada tema esitatud tõenditega, ega esitanud nende kahtluse alla seadmiseks konkreetseid tõendeid.

171    Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et hageja esitatud avaldused näitavad, et ta kaugenes Süüria režiimist ja rahastab Süüria pagulasi abistavaid humanitaarmissioone.

172    Neljandana väidab hageja, et Süüria režiim on eriti ärritatud sellest, et ta tunnistati Phoenicia Tourism Company vahendusel edukaks Arwādi saare turismi arendamiseks korraldatud hankes, seejärel keeldus hiljem sinna investeerimast ja hotelli ehitustöid tegemast. Hageja sõnul võimaldas hankemenetluses edukas tunnistamine tal sisuliselt saada tagasi kontroll maa üle, mis oli tema perekonnalt 1983. aastal sundvõõrandatud. Siiski ei investeerinud ta sellesse projekti mitte midagi, mille tagajärjel hakkas režiim teda ähvardama õiguslike meetmete võtmisega.

173    Oma väidete toetuseks esitab hageja ühelt poolt Süüria presidendi dekreedi nr 3053, mille Süüria turismiministeerium sai kätte 1. jaanuaril 1983. aastal ja mille artiklis 1 nähakse ette maa sundvõõrandamine Arwādi saarel turismiprojekti elluviimiseks, ja teiselt poolt kolm dokumenti, mis puudutavad maad, mis kuulub teatavatele Sabra perekonnanimega isikutele. Kahes esimeses dokumendis, mis kannavad vastavalt kuupäevi 21. jaanuar 1962 ja 1. märts 1977, ei ole hageja nime mainitud. Kolmandas dokumendis, mille koostas Țarțūsi kinnisvaradirektoraat 25. mail 2006, on hageja nime mainitud. Viimaks esitab hageja kuupäevata dokumendi, mille kohaselt sundvõõrandati Arwādi saare turismiprojekti raames tema vanaisale kuulunud maatükk.

174    Kõigepealt tuleb tõdeda, et hageja täpsustas repliigis, et kõiki tema perekonna maatükke Arwādi saarel ei sundvõõrandatud, sest mõned neist ei asunud saare selles piirkonnas, kuhu režiim kavatses turismiprojekti rajada. Selles osas tuleb nentida, et hageja on esitanud tõendi ainult ühe tema pereliikmele kuulunud maatüki sundvõõrandamise kohta.

175    Seejärel ei eita hageja seda, et ta kandis 2012. aasta augustis üle hankemenetluses osalemise tasule vastava rahasumma, mis moodustas 1% projekti hinnangulisest kogumaksumusest, nimelt hageja sõnul 7 miljonit Süüria naela, mille väärtus vastas ligikaudu 88 501 eurole. See tasu maksti tagastamatuna. Peale selle esitas hageja tõendi, et ta oli 2013. aasta mais tasunud 14 316 600 Süüria naela (ligikaudu 113 732 euro) suuruse täitmisgarantii.

176    Tuleb tunnistada, et nende rahasummade tasumine kujutab endast Arwādi saare turismiprojekti investeerimise viisi, isegi kui hageja väidab sisuliselt, et tegemist ei olnud investeeringuga, mida Süüria režiim temalt ootas.

177    Samas tuleb tõdeda, et nõukogu ei ole tõendanud, et hageja tegi Arwādi saare turismiprojekti raames muid makseid või investeeringuid.

178    Viimaks, nagu on eespool punktis 90 sisuliselt märgitud, on hageja tõendanud, et Phoenicia Tourism Company ei tegutsenud enne 2019. aastat. Nagu on muu hulgas märgitud ka eespool punktis 95, ei saa tõepoolest välistada võimalust, et see ettevõte tegutses vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal. Siiski, nagu nähtub eespool punktidest 92 ja 93, on selle äriühingu tegevuse tõendamine seotud 25. veebruari 2020. aasta kirjaga, milles ähvardati hagejat lepingu jätkuvalt täitmata jätmise korral õiguslike meetmetega.

179    Eeltoodust tuleneb, et kuigi hageja on Arwādi saare turismiprojektiga tõepoolest seotud ja ta on alates 25. veebruari 2020. aasta kirjast kohustatud seda täitma, ei ole selge, millistel asjaoludel ta selle projekti ette võttis ja kuidas see konkreetselt ellu viiakse. Üldkohus tõdeb, et ei ole võimalik kindlalt väita, et hagejal oli plaanis üksnes tema perekonnale kuulunud sundvõõrandatud maad tagasi saada – mis oleks võinud olla tõend, millega lükata ümber Süüria režiimiga seotuse eeldus –, kuid samuti ei ole võimalik kinnitada, et ta tegi kõik selleks, et arendada Arwādi saare turismiprojekti, just nagu Süüria režiim seda soovis. Nimelt ei ole millegagi tõendatud nõukogu väidet, et hageja ei alustanud selle projekti ehitusega põhjustel, mis ei sõltunud tema tahtest. Seega tuleb hageja seotuse eelduse ümberlükkamiseks esitatud väidete analüüsist järeldada, et hageja ei saa selle eelduse ümberlükkamiseks tugineda põhjustele, mis ajendasid teda Arwādi saare turismiprojektiga seotud lepingut sõlmima.

180    Viimaseks ja viiendana eitab hageja sisuliselt seda, et ta on lähedane äripartner Rami Makhloufile, kes toetab Süüria režiimi ja on Bashar Al-Assadi nõbu ning kellega ta ei ole 12 aastat kokku puutunud. Täpsemalt väidab hageja, et dokumendis WK 1755/2020 INIT sisalduv teave, mille kohaselt ta on Rami Makhloufiga toiduainete valdkonnas seotud, ei ole õige. Sellega seoses ei ole ta nimetatud valdkonnas kunagi tegutsenud, kui välja arvata OVO tegevus. Peale selle väidab hageja, et ta ei osutanud teenuseid toiduaineid transportivatele laevadele. Lisaks on hageja sõnul tal Rami Makhloufiga ühist ainult see, et mõlemale kuulus osalus Cham Holdingis.

181    Eespool punktist 106 tuleneb, et hageja on tõendanud, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajaks oli OVO tegevus lõpetatud. Seevastu oli hagejal nende aktide vastuvõtmise ajal endiselt osalus Cham Holdingis, mis – nagu nähtub Reutersi uudisteagentuuri veebilehel ning veebilehtedel Eqstad, al Arabia News, Enab Baladi ja Al Janoubia avaldatud teabest – kuulus Rami Makhloufile. Siiski tuleb tõdeda, et hageja astus tagasi oma ametikohalt Cham Holdingi haldusnõukogus (vt eespool punkt 102), väljendades seega soovi kaugeneda selle äriühingu tegevusest. Pealegi tõendavad veebilehtedelt Eqstad, al Arabiya News ja Enab Baladi pärit artiklid hageja tahet kaugeneda Cham Holdingist, mille suhtes liit ja Ameerika Ühendriigid kehtestasid piiravad meetmed.

182    Järelikult on hageja suutnud – näidates, et ta ei tegutse toiduainesektoris ning on Cham Holdingist kaugenenud – seada kahtluse alla tõendid, mille alusel nõukogu pidas teda Rami Makhloufi lähedaseks äripartneriks.

183    Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et hageja saab Süüria režiimiga seotuse eelduse ümberlükkamiseks tugineda sellele, et ta on näidanud, et ta oli Süüria režiimi suhtes avalikult kriitiline ja andis rahalist abi Süüria pagulaste huvides tegutsevatele humanitaarabiorganisatsioonidele. Lisaks seadis ta kahtluse alla väite, et ta on lähedane äripartner Rami Makhloufile, kes toetab Süüria režiimi ja on Bashar Al‑Assadi nõbu.

184    Nagu nähtub eespool punktist 133, on üks võimalustest, kuidas hageja saab Süüria režiimiga seotuse eelduse ümber lükata, esitada tõendite kogum selle kohta, et ta ei mõjuta Süüria režiimi.

185    Võttes käesolevas asjas arvesse hagejaga seotud poliitiliselt tundlikke küsimusi, tema antavat abi Süüria pagulasi toetavatele humanitaarabiorganisatsioonidele ning kaugenemist Rami Makhloufist, ei ole tõenäoline, et ta Süüria režiimiga seotud oleks. Järelikult ei ole selge, et hagejal on tema suhtes võetud piiravate meetmete tõttu Süüria režiimi suhtes selline mõjuvõim, mille kaudu avaldada režiimile survet oma repressioonipoliitika muutmiseks.

186    Seega, kuigi on tõsi, et nõukogu esitatud tõenditest nähtub, et hagejal on majandushuvid eelkõige merendus- ja turismisektoris ning et ta on juhtival ametikohal Süüria ja Venemaa kaubanduskojas, õnnestus tal Süüria režiimiga seotuse eeldus siiski ümber lükata.

187    Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et kuigi hageja Süürias tegutseva ettevõtja staatus on tõendatud, ei ole tõendatud tema juhtiv roll.

188    Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise esimene põhjendus, mis on seotud Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatusega, ei ole õiguslikult piisavalt tõendatud.

5.      Seotus Süüria režiimiga

189    Tuleb kontrollida, kas hageja olukord on piisav tõend selle kohta, et ta toetab Süüria režiimi või et ta saab selle režiimi poliitikast kasu. Niisuguse hinnangu andmisel tuleb tõendeid analüüsida mitte eraldatuna, vaid seostatuna nende kontekstiga. Nimelt on nõukogu täitnud temal lasuva tõendamiskoormise, kui ta viitab liidu kohtus selliste piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumile, mis võimaldavad tõendada piisava seose olemasolu selle isiku, keda rahaliste vahendite külmutamise meede puudutab, ja kõnealuse režiimi vahel (vt 9. septembri 2016. aasta kohtuotsus Tri-Ocean Trading vs. nõukogu, T‑709/14, ei avaldata, EU:T:2016:459, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

190    Eespool punktides 14 ja 44 märgitud loetellu kandmise põhjenduste kohaselt toetab hageja Süüria režiimi eelkõige välismaal asuvate äriühingute ja oma kaubandustegevuse kaudu rahaliselt ja majanduslikult, aga ka rahapesuga seotud tegevusega, ning ta on sellest kasu saanud oma tegevuses kinnisvarasektoris.

191    Seega tuleb tõdeda, et põhjendused, mille alusel nõukogu leidis, et hageja toetab Süüria režiimi ja saab sellest kasu, kattuvad põhjendustega, mille tõttu nõukogu pidas teda Süürias tegutsevaks juhtivaks ettevõtjaks.

192    Selles osas tuleb märkida, et ei saa välistada, et konkreetse isiku puhul nime loetellu kandmise põhjendused kattuvad teataval määral selles mõttes, et isikut võib pidada Süürias tegutsevaks juhtivaks ettevõtjaks ning teda võib pidada oma äritegevuses Süüria režiimist kasu saavaks või seda oma äritegevuse kaudu toetavaks isikuks. See on tingitud nimelt sellest, nagu on märgitud otsuse 2015/1836 põhjenduses 6, et nimetatud isikute kategooria tihedad seosed Süüria režiimiga ja režiimi toetamine on üks põhjustest, miks nõukogu otsustas selle kategooria luua. Sellegipoolest on isegi niisugusel juhul tegemist erinevate kriteeriumidega (23. septembri 2020. aasta kohtuotsus Kaddour vs. nõukogu, T‑510/18, EU:T:2020:436, punkt 77).

a)      Süüria režiimi majanduslik ja rahaline toetamine

193    Hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendustest nähtub, et hageja toetab Süüria režiimi rahaliselt ja majanduslikult ühelt poolt oma äritegevuse ja teiselt poolt rahapesu kaudu.

194    Esimesena on hageja äritegevuse osas loetellu kandmise põhjendustes esiteks mainitud tema „juhtiva laevandusmagnaadi“ staatust. Sellega seoses on eespool punktis 81 tuvastatud, et hagejale kuulub vaid AKSSA. Kuigi laevaagentuuride sektoris ei ole see tähtsusetu (vt eespool punkt 69), ei piisa siiski ainuüksi selle äriühingu omamisest, et pidada hagejat „juhtivaks laevandusmagnaadiks“. Nimelt ilmneb kõigi loetellu kandmise põhjenduste kogumis tõlgendamisest, et nõukogu pidas hagejat selleks just tema paljude majandushuvide tõttu merendussektoris. Ent isegi kui asuda seisukohale, et hageja on „juhtiv laevandusmagnaat“ ainuüksi ainsa majandushuvi tõttu, mida AKSSA endast kujutab, tuleb märkida, et nõukogu ei selgita, kuidas ta AKSSA kaudu Süüria režiimi toetab. Igal juhul ei nähtu see ka dokumendis WK 1755/2020 INIT sisalduvatest tõenditest.

195    Teiseks viidatakse põhjendustes sellele, et hageja toetab Süüria režiimi Rami Makhloufi lähedase äripartnerina. Sellega seoses nähtub ühelt poolt Le Monde’is avaldatud artiklist, veebilehtedelt World Crunch, Eqstad ja al Arabiya News ning MEIRSSist saadud teabest sisuliselt, et hageja, kes osales koos Rami Makhloufiga toidukaubanduses, võimaldas Süüria režiimil piiravatest meetmetest kõrvale hoida, sest Euroopa embargo ei puudutanud toiduaineid.

196    Kõigepealt, nagu nähtub eespool punktist 98, ei ole hageja toiduainesektoris tegutsevat üksust OVO aga enam olemas.

197    Seejärel ei ilmne nõukogu esitatud tõenditest, mis puudutavad Cham Holdingit, mis kuulub Rami Makhloufile ja mille aktsionär hageja on, et see ettevõte tegutseb toiduainesektoris.

198    Lõpetuseks ei sisalda dokument WK 1755/2020 INIT muid täpsustusi selle kohta, millisel kujul hageja ja Rami Makhloufi koostöö toiduainesektoris aset leiab.

199    Teiselt poolt, mis puudutab Cham Holdingi, mis kuulub Rami Makhloufile ja mille aktsionär hageja on, kaudu Süüria režiimi toetamist, siis nähtub Reutersi uudisteagentuuri avaldatud artiklist ja veebilehtedest al Arabiya News, Enab Baladi ja Al Janoubia, et Cham Holding on Süüria režiimiga seotud. Nendes artiklites ei ole siiski selgitatud, kuidas see ettevõtja Süüria režiimi rahaliselt või majanduslikult toetab.

200    Lõpetuseks, nagu on tuvastatud eespool punktis 182, seadis hageja nõuetekohaselt kahtluse alla oma Rami Makhloufi lähedase äripartneri staatuse.

201    Järelikult tuleb asuda seisukohale, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et hageja toetab Süüria režiimi seetõttu, et ta on Rami Makhloufi lähedane äripartner.

202    Kolmandaks on loetellu kandmise põhjendustes märgitud, et hageja toetab Süüria režiimi majanduslikult ja rahaliselt eelkõige oma välismaal asuvate äriühingute kaudu. Sellega seoses nähtub eespool punktidest 81, 96 ja 106, et hagejal on Süürias majandushuvid AKSSA, Phoenicia Tourism Company ja Cham Holdingi tõttu. Ainus välismaal – täpsemalt Liibanonis – asuv üksus, kus hagejal olid nõukogu hinnangul huvid, on Yass Marine. Nagu on märgitud eespool punktis 78, on hageja tõendanud, et seda ettevõtet ei ole olemas. Lisaks nähtub veebilehel al Arabiya News avaldatud artiklist tõepoolest, et AKSSA-l on kaks filiaali – üks Kreekas ja teine Itaalias –, kuid muud tõendid seda ei kinnita ning igal juhul viitab nõukogu üksnes hageja Liibanonist lähtuvale tegevusele, väitmaks, et ta toetab Süüria režiimi tegevuse kaudu välismaal. Sellest tuleneb, et see osa loetellu kandmise põhjendustest, mille kohaselt toetab hageja Süüria režiimi eelkõige välismaal asuvate äriühingute kaudu, ei ole õiguslikult piisavalt põhjendatud.

203    Viimaseks ja neljandaks, kuna loetellu kandmise põhjendused puudutavad hageja muud äritegevust, mis võib toetada Süüria režiimi rahaliselt ja majanduslikult, siis tuleb analüüsida Phoenicia Tourism Company juhtumit. Selles osas tuleb märkida, et kuigi on tõendatud – ilma et seda oleks vaidlustatud –, et hageja sõlmis Süüria turismiministeeriumiga lepingu Arwādi saare hotelli haldamiseks, ei selgita nõukogu siiski, mil määral toetab sellise lepingu sõlmimine Süüria režiimi. Eelkõige ei saa pidada hankemenetluses osalemise tasu ja täitmisgarantiiga seotud rahasummade tasumist 2012. ja 2013. aastal piisavaks, et järeldada, et vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal ehk enam kui seitse aastat pärast selle tasumist tõendas nõukogu hageja antud rahalist toetust. Peale selle ei võimalda dokumendis WK 1755/2020 INIT sisalduvad tõendid teada saada, kuidas Phoenicia Tourism Company Süüria režiimi veel toetas.

204    Niivõrd, kui hageja ametikohta Süüria ja Venemaa kaubanduskojas saab pidada äritegevuseks, tuleb märkida, et dokument WK 1755/2020 INIT ei sisalda mingit teavet rahalise ja majandusliku toetuse kohta, mida hageja võiks selle ametikoha kaudu Süüria režiimile osutada.

205    Teisena tuleb märkida hageja väidetava rahapesuga seotud tegevuse kaudu Süüria režiimi toetamise kohta, et sisuliselt tuleneb veebilehtedel Eqstad, al Arabiya News ja Enab Baladi avaldatud teabest, et Süüria ettevõtjad, nagu ka hageja, said Liibanoni kodakondsuse selleks, et avada Liibanonis pangakontod ja abistada Süüria režiimi rahaliste vahendite ülekandmisel.

206    Sellega seoses väidab hageja kõigepealt, et tegemist on valeväidetega, kuna suurem osa Liibanoni kodakondsuse saanud Süüria ettevõtjatest seda sisuliselt ei vajanud, sest neil juba oli teiste riikide kodakondsus. Teisisõnu ei saanud ta Liibanoni kodakondsust selleks, et aidata Süüria režiimil piiravatest meetmetest kõrvale hoida. Siiski tuleb tõdeda, et hageja väide kujutab endast üldist ja põhjendamata avaldust, millega ei saa seega nõustuda.

207    Peale selle tugineb hageja väidetele, mille Süüria režiim on salakaubaveo kohta fabritseerinud, et näidata, et see režiim ei kiitnud heaks tema lahkumist Süüriast Liibanoni. Seda väidet tuleb mõista nii, et sellega soovitakse tõendada, et hageja ei saanud Liibanoni kodakondsust saades Süüria režiimi heaks tegutseda. Vaatamata sellele tuleb sarnaselt nõukoguga tõdeda, et hageja ei ole suutnud tõendada, et need süüdistused on väljamõeldud. Nimelt ei nähtu hageja esitatud tõenditest selgelt, et Süüria rahandusministeeriumi 6. jaanuari 2013. aasta ajutise arestimise otsus nr 932 puudutas mitu aastat varem toimunud kasutatud sõidukite importi. Selles osas ei ole võimalik tuvastada mingit seost selle otsuse ja kasutatud sõidukeid vedava laeva 18. veebruari 2004. aasta saabumisdeklaratsiooni vahel. Selle kohta ei anna teavet ka muud hageja esitatud tõendid, nimelt sadamavaldaja 25. veebruari 2004. aasta laadimiskinnitus nr 259 ning Almahaba Transit & Clearance Company 6. märtsi 2004. aasta avaldus.

208    Samas tuleb märkida, et nagu on tuvastatud eespool punktis 171, on hageja tõendanud, et ta kaugenes Süüria režiimist. Niisuguses olukorras leiab Üldkohus, et hageja on seadnud tõsise kahtluse alla põhjused, mis motiveerisid teda Liibanoni kodakondsust saama. Kuna muud konkreetsed asjaolud eespool punktis 205 märgitud rahapesu puudutavaid väiteid aga ei toeta, tuleb järeldada, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et hageja toetas sellise tegevuse kaudu Süüria režiimi.

209    Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et hageja toetas Süüria režiimi.

b)      Süüria režiimist saadud kasu

210    Hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise põhjendustest nähtub, et ta sai kasu oma sidemetest Süüria režiimiga, mis võimaldas tal laiendada oma tegevust kinnisvarasektorisse.

211    Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et see osa loetellu kandmise põhjendustest puudutab peamiselt asjaolu, et hageja sõlmis Phoenicia Tourism Company vahendusel Süüria turismiministeeriumiga lepingu maa kasutamiseks, et Arwādi saarel hotelli arendada ja hallata.

212    Lisaks, nagu nähtub eespool punktist 83, on nõukogu õiguslikult piisavalt tõendanud, et hageja sõlmis Phoenicia Tourism Company vahendusel Süüria turismiministeeriumiga lepingu, mille kohaselt ta saab Arwādi saarel hotelli arendada ja käitada. Pealegi hageja seda ei vaidlusta.

213    Siiski eitab hageja Süüria turismiministeeriumiga sõlmitud lepingust kasu saamist ja väidab sisuliselt, et ta soovis selle lepingu abil saada tagasi kontroll tema perekonnale kuulunud sundvõõrandatud maatükkide üle ning et tegelikult ta Arwādi saare hotelliehitusprojekti ei investeerinud.

214    Sellega seoses tuleb märkida, et eespool punktides 14 ja 44 märgitud hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjuste sõnastust arvesse võttes on vaja, et nõukogu oleks õiguslikult piisavalt tõendanud, et ta sõlmis Süüria turismiministeeriumiga lepingu just tänu seotusele Süüria režiimiga.

215    Kuigi pooled on möönnud, et hageja sõlmis lepingu hankemenetluses, ei tulene veebilehel The Syria Report 26. novembril 2012. aastal avaldatud artiklist pealkirjaga „Ministry of Tourism Awards New Contract to Manage Arwad Hotel“ („Turismiministeerium sõlmib Arwādi hotelli haldamiseks uue lepingu“) ega ühestki muust dokumendis WK 1755/2020 INIT sisalduvast tõendist, et hageja oli riigihankes edukas tänu erilisele sidemele Süüria režiimiga. Teisisõnu, kuigi nõukogu on tõendanud, et leping tõepoolest sõlmiti, ei põhjenda ta asjaolu, et hageja kasutas oma seotust Süüria režiimiga, et teda tunnistataks selles hankemenetluses edukaks. Selles osas ei ole lubatav see, et lihtsalt hankemenetluses edukaks tunnistamine – isegi kui see päädis lepingu sõlmimisega Süüria režiimi ministeeriumiga – on piisav, et teha järeldus niisuguse seose olemasolu kohta, mis võimaldab huvitatud isikul saada Süüria režiimist kasu otsusega 2015/1836 muudetud otsuse 2013/255 artikli 27 lõike 1 ja artikli 28 lõike 1 tähenduses.

216    Seega ei ole nõukogu õiguslikult piisavalt tõendanud, et hageja sai Süüria režiimiga seotusest kasu, et sõlmida Arwādi saare turismiprojekti arendamisega seotud leping ja laiendada nii oma tegevust turismisektorisse.

217    Lisaks tuleb tõdeda, et nõukogu esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha, kas hageja sai sel moel sõlmitud lepingust muud kasu peale sellesama lepingu sõlmimise.

218    Selliseid tõendeid on siiski vaja, sest nagu nähtub 25. veebruari 2020. aasta kirjast, ei olnud lepingut veel täielikult täidetud ja seda ei tulnud veel mitu kuud täita, mis ei võimalda järeldada seda, et hageja saab kasu Süüria režiimi Arwādi saare turismi puudutavast poliitikast.

219    Peale selle, nagu on tuvastatud eespool punktis 179, ei ole küll võimalik kindlalt väita, et hagejal oli plaanis üksnes tema perekonnale kuulunud sundvõõrandatud maad tagasi saada, kuid vaatamata 25. veebruari 2020. aasta kirjale ei ole võimalik ka kinnitada, et tal oli kindel soov Arwādi saare turismiprojekti arendada.

220    Nimelt ei piisa ainuüksi sellest, et kiri kohustab hagejat esitama tööde kava, mida ta peab lepingu täitmiseks tegema, sest vastasel juhul tekiksid õiguslikud tagajärjed, tõendamaks, et hageja kavatses Arwādi saare turismiprojekti tõepoolest ellu viia.

221    Seega ei ole nõukogu, kel lasub tõendamiskoormis, tõendanud, et hageja püüdis saada ja tõepoolest sai Phoenicia Tourism Companyga sõlmitud lepingu kaudu Süüria režiimist kasu.

222    Peale selle tuleb märkida, et nõukogu viitab ka eelistele, mida Süüria režiim andis hagejale vastavalt veebilehe Eqstad artiklile. Siiski tuleb märkida, et selles artiklis tehakse vahet hageja olukorral enne ja pärast 2011. aastat. Kuigi on küll tõsi, et artiklis on märgitud, et hageja sai enne 2011. aastat eeliseid, ei ole sama öeldud 2011. aastast hilisema aja kohta. Vastupidi, isegi kui artiklis jäädakse hageja ja Süüria režiimi vaheliste sidemete olemuse osas ettevaatlikuks, on seal märgitud, et hageja lahkus Cham Holdingist ja asus ümber Liibanoni. Järelikult ei saa öelda, et veebilehe Eqstad artiklis kinnitatakse seda, et hageja sai vaidlustatud aktide vastuvõtmise ajal Süüria režiimist kasu.

223    Eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt põhjendanud asjaolu, et hageja sai Süüria režiimist kasu.

6.      Järeldus

224    Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb järeldada, et nõukogu ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et on põhjendatud nii hageja nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendus, mis tuleneb tema Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatusest, kui ka tema nime kõnealustesse loeteludesse kandmise põhjendus, mis tuleneb seotusest Süüria režiimiga.

225    Seega tuleb hageja ainsa väitega nõustuda.

C.      Järeldus hagi ja vaidlustatud aktide tühistamise ajalise toime kohta

226    Kuna ainsa väitega nõustutakse, tuleb vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas tühistada.

227    Sellega seoses palus nõukogu oma kolmandas nõudes, et juhul, kui Üldkohus peaks vaidlustatud aktid hagejat puudutavas osas tühistama, siis jätaks Üldkohus otsuse 2020/719 tagajärjed hageja suhtes kehtima kuni rakendusmääruse 2020/716 osalise tühistamise jõustumiseni.

228    Kõigepealt tuleb seoses rakendusmäärusega 2020/716 märkida, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 60 teisele lõigule jõustuvad Üldkohtu otsused, mis kuulutavad määruse õigustühiseks, erandina ELTL artiklist 280 alles põhikirja artikli 56 esimeses lõigus osutatud edasikaebamise tähtaja möödumisel, või kui selle tähtaja jooksul on otsus edasi kaevatud, siis kaebuse läbi vaatamata jätmise kuupäevast.

229    Neil asjaoludel – kui apellatsioonkaebust ei esitata – on nõukogul alates käesoleva kohtuotsuse teatavakstegemisest kahe kuu pikkune tähtaeg, mida pikendatakse kümne päeva võrra seoses suurte vahemaadega, et heastada tuvastatud rikkumine, võttes vajaduse korral hageja suhtes uued piiravad meetmed.

230    Seejärel tuleb otsuse 2020/719 osas tõdeda, et nõukogu 27. mai 2021. aasta otsusega (ÜVJP) 2021/855, millega muudetakse otsust 2013/255 (ELT 2021, L 188, lk 90), asendati otsuse 2013/255 I lisas sisalduv loetelu alates 29. maist 2021 ja pikendati piiravate meetmete kohaldamist hageja suhtes kuni 1. juunini 2022.

231    Järelikult kehtib praegu hageja suhtes uus piirav meede. Sellest järeldub, et otsuse 2020/719 tühistamine teda puudutavas osas ei too kaasa tema nime kustutamist otsuse 2013/255 I lisas sisalduvast loetelust.

232    Seetõttu ei ole vaja otsuse 2020/719 tagajärgi kehtima jätta.

 Kohtukulud

233    Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

234    Kuna hageja on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja nõukogu on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista nõukogult.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (neljas koda)

otsustab:

1.      Tühistada Abdelkader Sabrat puudutavas osas nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusotsus (ÜVJP) 2020/212, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, nõukogu 17. veebruari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/211, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, nõukogu 28. mai 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/719, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, ning nõukogu 28. mai 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/716, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias.

2.      Mõista kohtukulud välja Euroopa Liidu Nõukogult.

Gervasoni

Frendo

Martín y Pérez de Nanclares

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 16. märtsil 2022 Luxembourgis.

Allkirjad


Sisukord


I. Vaidluse taust ja asjaolud, mis leidsid aset pärast hagi esitamist

II. Menetlus ja poolte nõuded

III. Õiguslik käsitlus

A. Küsimus, kas hageja taotluse – saada suuliste seisukohtade esitamiseks täiendavat aega – lisad on vastuvõetavad

B. Sisulised küsimused

1. Sissejuhatavad märkused

2. Loetellu kandmise põhjendused ja loetellu kandmise kriteeriumide kindlaksmääramine

3. Tõendid

4. Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatus

a) Hageja majanduslikud huvid merendussektoris

b) Hageja majandushuvid turismisektoris

c) Hageja muud ärihuvid

d) Hageja ametikohad erinevates asutustes ja institutsioonides

e) Järeldus hageja Süürias tegutseva juhtiva ettevõtja staatuse kohta

f) Seotus Süüria režiimiga

5. Seotus Süüria režiimiga

a) Süüria režiimi majanduslik ja rahaline toetamine

b) Süüria režiimist saadud kasu

6. Järeldus

C. Järeldus hagi ja vaidlustatud aktide tühistamise ajalise toime kohta

Kohtukulud


*      Kohtumenetluse keel: inglise.


1 Konfidentsiaalsed andmed kustutatud.