Kohtuasi C‑160/20
Stichting Rookpreventie Jeugd jt
versus
Staatssecretaris van Volksgezondheid, Welzijn en Sport
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Rotterdam)
Euroopa Kohtu (suurkoda) 22. veebruari 2022. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Direktiiv 2014/40/EL – Tubakatoodete tootmine, esitlemine ja müük – Tooted, mis ei vasta eralduvate ainete maksimaalsetele kogustele – Turuleviimise keeld – Mõõtmismeetod – Sigaretid, mille filtris on väikesed õhutusavad – ISO standarditel põhinev eralduvate ainete mõõtmise meetod – Standardid, mida ei ole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud – Vastavus avaldamisnõuetele, mis on sätestatud ELTL artikli 297 lõikes 1 koostoimes õiguskindluse põhimõttega – Vastavus läbipaistvuse põhimõttele
1. Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete valmistamine, esitlemine ja müük – Direktiiv 2014/40 – Koostisosad ja eralduvad ained – Eralduvate tõrva, nikotiini, süsinikmonooksiidi ja muude ainete maksimaalsed kogused – Mõõtmismeetodid – Sigaretid, mis ei vasta eralduvate ainete maksimaalsetele kogustele – ISO standarditel põhinev mõõtmismeetod
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40, artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1)
(vt punktid 29–33 ja resolutsiooni punkt 1)
2. Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete valmistamine, esitlemine ja müük – Direktiiv 2014/40 – Koostisosad ja eralduvad ained – Eralduvate tõrva, nikotiini, süsinikmonooksiidi ja muude ainete maksimaalsed kogused – Mõõtmismeetodid – Sigaretid, mis ei vasta eralduvate ainete maksimaalsetele kogustele – ISO standarditel põhinev mõõtmismeetod – Standardid, mida ei ole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud – Võimatus tugineda eraõiguslike isikute vastu – Läbipaistvuse põhimõtte rikkumine – Puudumine – Kehtivus, hinnatuna lähtuvalt määrusest nr 216/2013 ja ELTL artikli 297 lõikest 1 koostoimes õiguskindluse põhimõttega
(ELTL artikli 297 lõige 1; nõukogu määrus nr 216/2013; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40, artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1)
(vt punktid 35–38, 43–49 ja 51–53 ning resolutsiooni punkt 2)
3. Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete valmistamine, esitlemine ja müük – Direktiiv 2014/40 – Koostisosad ja eralduvad ained – Eralduvate tõrva, nikotiini, süsinikmonooksiidi ja muude ainete maksimaalsed kogused – Mõõtmismeetodid – Sigaretid, mis ei vasta eralduvate ainete maksimaalsetele kogustele – ISO standarditel põhinev mõõtmismeetod – Tubakatööstuse osalemine nende standardite väljatöötamisel – Kehtivus Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni seisukohast
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40, artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1)
(vt punktid 59–63 ja resolutsiooni punkt 3)
4. Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete valmistamine, esitlemine ja müük – Direktiiv 2014/40 – Koostisosad ja eralduvad ained – Eralduvate tõrva, nikotiini, süsinikmonooksiidi ja muude ainete maksimaalsed kogused – Mõõtmismeetodid – Sigaretid, mis ei vasta eralduvate ainete maksimaalsetele kogustele – ISO standarditel põhinev mõõtmismeetod – Direktiivi kehtivuse hindamine selle vastuvõtmisest hilisemate uuringute alusel – Lubamatus – Kehtivus ELTL artikli 114 lõike 3, Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni ning harta artiklite 24 ja 35 seisukohast
(ELTL artikli 114 lõige 3; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 24 ja 35; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40, artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1)
(vt punktid 67–69 ja resolutsiooni punkt 4)
5. Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete valmistamine, esitlemine ja müük – Direktiiv 2014/40 – Koostisosad ja eralduvad ained – Eralduvate tõrva, nikotiini, süsinikmonooksiidi ja muude ainete maksimaalsed kogused – Mõõtmismeetodid – Sigaretid, mis ei vasta eralduvate ainete maksimaalsetele kogustele – Eralduvate ainete mõõtmise kohandamine teaduse ja tehnika arenguga või rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega – Inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse arvesse võtmine – Mõõtmise täpsuse kontrollimine – Selliste laborite vastutus, mis on heaks kiidetud ja mille üle tehakse järelevalvet riiklikul tasandil
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/40, artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõiked 1 ja 2)
(vt punktid 74–79 ja resolutsiooni punkt 5)
Kokkuvõte
Filtriga sigaretid: ISO koostatud standard eralduva tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi koguste mõõtmiseks, millele viitab liidu õigus, on kehtiv ja sellele saab tugineda sigaretitootjate vastu
Kuna aga seda meetodit ei ole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, ei saa sellele üldiselt tugineda selliste eraõiguslike isikute vastu nagu tarbijakaitseorganisatsioonid
Stichting Rookpreventie Jeugd (noorte seas suitsetamise ennetamise sihtasutus, Madalmaad) ja 14 teist üksust (edaspidi „kaebajad“) esitasid 2018. aasta juulis ja augustis Nederlandse Voedsel- en Warenautoriteitile (Madalmaade toidu- ja tarbekaupade ohutuse amet) taotluse ettekirjutuse tegemiseks. Kaebajad palusid sellel ametil tagada, et Madalmaade tarbijatele pakutavad filtriga sigaretid vastaksid ettenähtud viisil kasutamise korral direktiivis 2014/40(1) ette nähtud eralduva tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi maksimaalsetele kogustele, ja teha tubakatoodete tootjatele, importijatele ja turustajatele ettekirjutus kõrvaldada turult filtriga sigaretid, mis ei vasta osutatud eralduvate ainete maksimaalsetele kogustele.
Selle taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitasid kaebajad vaide riigisekretärile. Vaide rahuldamata jätmise järel esitasid kaebajad kaebuse Rechtbank Rotterdamile (Rotterdami esimese astme kohus, Madalmaad). Nad väitsid, et direktiivi 2014/40 artikli 4 lõige 1(2) ei kohusta kasutama konkreetset eralduvate ainete koguste mõõtmise meetodit ja et muu hulgas nähtub erinevatest uuringutest, et ettenähtud viisil kasutatavast filtriga sigaretist eralduva tõrva, nikotiini ja süsinikmonooksiidi täpsete koguste kindlaks tegemiseks tuleks kasutada teist mõõtmismeetodit (nn Canadian intense’i meetodit).
Rotterdami esimese astme kohus esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, mis puudutas eelkõige direktiivi 2014/40 artikli 4 lõike 1 kehtivust läbipaistvuse põhimõtte(3), paljude liidu õigusnormide(4) ja Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni(5) seisukohast.
Euroopa Kohtu suurkoda kinnitas oma otsuses selle sätte kehtivust, leides, et see on kooskõlas eelotsusetaotluses osutatud liidu õiguse ja rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja sätetega(6).
Euroopa Kohtu hinnang
Esimesena otsustas Euroopa Kohus, et direktiivi 2014/40 artikli 4 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikides turuleviidavatest või toodetavatest sigarettidest eralduvate ainete maksimaalseid koguseid, mis on määratud selle direktiivis, mõõta vastavalt ISO standarditest tulenevatele mõõtmismeetoditele, millele on viidatud nimetatud sättes. See säte viitab nimelt imperatiivselt nendele ISO standarditele ega maini ühtegi muud mõõtmismeetodit.
Teisena analüüsis Euroopa Kohus kõigepealt direktiivi 2014/40 artikli 4 lõike 1 kehtivust läbipaistvuse põhimõtte seisukohast. Ta märkis selle kohta, et kuigi see säte viitab tõepoolest ISO standarditele, mida ei ole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, ei sea see siiski mingeid piiranguid nende standarditega tutvumisele, sealhulgas ei ole selles seatud tingimuseks dokumentidega tutvumise taotluse esitamist üldsuse juurdepääsu Euroopa institutsioonide dokumentidele reguleerivate normide alusel(7). Järgmiseks märkis Euroopa Kohus direktiivi 2014/40 artikli 4 lõike 1 kehtivuse kohta määruse nr 216/2013(8) seisukohast, et kohtupraktika kohaselt ei saa liidu õigusakti sisulist õiguspärasust analüüsida selle määruse alusel. Viimaks leidis Euroopa Kohus direktiivi 2014/40 artikli 4 lõike 1 kehtivuse kohta, hinnatuna lähtuvalt ELTL artikli 297 lõikest 1(9) koostoimes õiguskindluse põhimõttega, et võttes arvesse ulatuslikku kaalutlusõigust, mis on liidu seadusandjal talle antud pädevuse teostamisel, kui tema tegevus eeldab poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete valikute tegemist ning kui ta peab andma keerulisi arvamusi ja hinnanguid, on seadusandjal lubatud viidata oma vastuvõetavates õigusaktides tehnilistele standarditele, mille on koostanud standardiorganisatsioon, nagu Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).
Euroopa Kohus täpsustas siiski, et õiguskindluse põhimõte nõuab, et viide nendele normidele oleks selge, täpne ja ettenähtavate tagajärgedega, et huvitatud isikud saaksid liidu õiguskorraga reguleeritavates olukordades ja õigussuhetes nendest juhinduda. Kõnealusel juhul leidis Euroopa Kohus, et kuna direktiivi 2014/40 artikli 4 lõikes 1 sisalduv viide ISO standarditele on selle nõudega kooskõlas ja kuna see direktiiv on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ei sea ainuüksi asjaolu, et selle direktiivi artikli 4 lõige 1 viitab ISO standarditele, mida praegu ei ole avaldatud, kahtluse alla selle sätte kehtivust.
Seoses võimalusega tugineda ISO standarditele eraõiguslike isikute vastu tuletas Euroopa Kohus siiski meelde, et õiguskindluse põhimõtte kohaselt saab normidele, mis on liidu õigusaktiga siduvaks muudetud, eraõiguslike isikute vastu üldiselt tugineda üksnes siis, kui need normid ise on Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Seega, kuna direktiivi 2014/40 artikli 4 lõikes 1 viidatud standardeid ei ole Euroopa Liidu Teatajas avaldatud, ei ole eraõiguslikel isikutel võimalik teada, milliste meetodite kohaselt selles direktiivis määratud sigarettidest eralduvate ainete koguseid mõõdetakse. Seevastu, seoses võimalusega tugineda ISO standarditele ettevõtjate vastu toonitas Euroopa Kohus, et kui neil ettevõtjatel on olnud riikide standardiorganisatsioonide kaudu võimalik tutvuda direktiivi 2014/40 artikli 4 lõikes 1 viidatud standardite ametliku ja autentse versiooniga, võib neile standarditele nende isikute vastu tugineda.
Kolmandana märkis Euroopa Kohus seoses direktiivi 2014/40 artikli 4 lõike 1 kehtivusega WHO raamkonventsiooni artikli 5 lõike 3(10) seisukohast, et see säte ei keela mitte igasugust tubakatööstuse osalemist tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevate eeskirjade kehtestamisel ja rakendamisel, vaid selle eesmärk on üksnes takistada, et tubakatööstuse huvid ei mõjutaks konventsiooniosaliste poliitikat tubakatoodete tarbimise piiramisel. Seega ei saa direktiivi 2014/40 artikli 4 lõike 1 kehtivust kahtluse alla seada ainuüksi asjaolu, et tubakatööstus osales vaidlusaluste standardite väljatöötamisel ISOs.
Neljandana rõhutas Euroopa Kohus seoses direktiivi 2014/40 artikli 4 lõike 1 kehtivusega inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse(11) ning harta artiklite 24 ja 35(12) seisukohast, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa direktiivi 2014/40 selle sätte kehtivust hinnata eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt eelotsusetaotluses mainitud uuringute alusel. Need uuringud on nimelt hilisemad kui selle direktiivi vastuvõtmise kuupäev, 3. aprill 2014.
Viiendana ja viimaseks täpsustas Euroopa Kohus, millised tunnused peavad olema direktiiviga 2014/40 määratud sigarettidest eralduvate ainete maksimaalsete koguste mõõtmise meetodil juhul, kui direktiivi artikli 4 lõikes 1 ISO standarditele tehtud viitele ei saa tugineda eraõiguslike isikute vastu. Ta leidis, et see meetod peab olema teaduse ja tehnika arengut või rahvusvaheliselt kokkulepitud standardeid arvestades sobiv selleks, et mõõta nende ainete koguseid, mis eralduvad, kui sigaretti kasutatakse selleks ettenähtud viisil, ja see meetod peab aluseks võtma inimeste ja eelkõige noorte tervise kõrgetasemelise kaitse. Selle meetodi abil saadud mõõtmistulemuste täpsust peavad kontrollima direktiivi 2014/40 artikli 4 lõikes 2 osutatud laborid, mille on heaks kiitnud ja mille üle teevad järelevalvet liikmesriikide pädevad asutused. Seega on liikmesriigi kohtu ülesanne hinnata, kas meetodid, mida nende ainete eralduvate koguste mõõtmiseks tegelikult kasutatakse, on direktiiviga 2014/40 kooskõlas, võtmata arvesse selle direktiivi artikli 4 lõiget 1.