ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
17. september 2015(*)
Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärgi COMPETITION taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b
Kohtuasjas T‑550/14,
Volkswagen AG, asukoht Wolfsburg (Saksamaa), esindaja: advokaat U. Sander,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: M. Fischer,
kostja,
mille ese on hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 15. mai 2014. aasta otsuse (asi R 2082/2013-1) peale, mis käsitleb sõnalise tähise COMPETITION ühenduse kaubamärgina registreerimist,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: president S. Frimodt Nielsen, kohtunikud F. Dehousse ja A. M. Collins (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 23. juulil 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 7. oktoobril 2014 Üldkohtu kantseleisse saabunud vastust,
arvestades asjaolu, et ühe kuu jooksul alates kirjaliku menetluse lõpetamisest teatamisest ei olnud pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel teha otsuse ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
1 Hageja Volkwagen AG esitas 11. aprillil 2013 vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk COMPETITION.
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatavate kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 12, 28, 35 ja 37 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 12: „maismaasõidukid ja nende osad; maismaasõidukite mootorid ja nukkvõll ajamisüsteemid, maismaasõidukite nukkvõllajamid ja nende osad; maismaasõidukite muhvid; maismaasõidukite raamid; sõidukite raamid; sõidukite kered; õhkrehvid, õhkrehvide sisekummid, sõidukirehvide libisemisvastased seadised, sisekummide paranduskomplektid, iseliimuvad õhkrehvide sisekummipaigad, rehvid sõidukiratastele, rehvinaastud, libisemisvastased rehviketid, lumeketid, rattapöiad, sõidukite rehviäärikud, sõidukirehvid, autode rattarummud; sõidukite amortisaatorid, sõidukite tõukeleevendid; sõidukite peatoed; sõidukiistmed; tahavaatepeeglid, sõidukite alarmseadmed, sõidukite ärandamisvastased seadised; autode sigaretisüütajad; sõidukid, mootorsõidukid ja nende osad; autobussid; veoautod; haagissuvilad; treilerid ja vedukautod, sõidukite haakeseadmed; traktorid; mootorrattad; mopeedid; omnibussid”;
– klass 28: „sõidukimudelid, automudelid ja mänguautod; kokkupandavad mudelid [mänguasjad]; mängusõidukid (mis kuuluvad klassi 28), tõukerattad (mängusõidukid); mängukaardid; pehmed mänguloomad ja muud täistopitud mänguasjad; mänguseadmed, videomänguseadmed, käeshoitavad LCD-kuvariga arvutimängud”;
– klass 35: „autode, autoosade ja autoseadiste jae‑ ja hulgimüügiteenused; autode, autoosade ja autoseadiste postimüügi jae‑ ja hulgimüügiteenus; autode, autoosade ja autoseadiste internetimüügi jae‑ ja hulgimüügiteenus; autode, autoosade ja autoseadiste telepoe jae‑ ja hulgimüügiteenus; erinevate autode, autoosade ja autoseadiste kokkupanemine (v.a transport) kolmandate isikute jaoks, et hõlbustada nende kaupade ettekujutamist ja jaemüüki kliendile; sõidukite, autoosade ja autoseadiste ostu-müügilepingute vahendamine teenusena; kolmandate isikute sõidukipargi ärijuhtimine ja korraldus”;
– klass 37: „sõidukite, mootorite ja nende osade ümberehitamine, puksiirabi, hooldusteenused, demonteerimine, hooldus, puhastus, pesu ja värvimine, transpordivahendite, mootori ja selle osade montaaž teenusena, avariiliste sõidukite abistamine (remont); autokere, ‑raami ja ‑mootori kuju muutmise (arendamise) tööd vastavalt kliendi soovidele, mis kuuluvad klassi 37”.
4 Kontrollija lükkas 26. augusti 2013. aasta otsusega registreerimistaotluse asjaomaseid kaupu ja teenuseid puudutavas osas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b ja artikli 7 lõike 2 alusel tagasi.
5 Hageja esitas 25. oktoobril 2013 kontrollija otsuse peale määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 alusel kaebuse, kuna selle otsusega lükati registreerimistaotlus asjaomaseid kaupu ja teenuseid puudutavas osas tagasi.
6 Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda jättis 15. mai 2014. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata, kuna tähisel COMPETITION puudub kõiki asjaomaseid kaupu ja teenuseid puudutavas osas määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõime. Apellatsioonikoda leidis muu seas, et tähist tajutaks teatava kaubaliigi – see on võistlustingimustele ja seega ekstreemsetele tingimustele kohandatud kaupade – ning sõidukeid võistluseks ettevalmistamise teenuste tähisena.
Poolte nõuded
7 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
8 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
9 Hageja esitab hagi toetuseks ühe ainsa väite, milles viitab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisele. Ta väidab, et apellatsioonikoda oleks pidanud järeldama, et tähis COMPETITION on asjaomaste kaupade ja teenuste kaubandusliku päritolu tähistamiseks piisavalt eristusvõimeline.
10 Ühtlustamisamet vaidleb sellele argumendile vastu.
11 Tuleb märkida, et vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktile b ei registreerita kaubamärke, millel puudub eristusvõime.
12 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei peeta määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga b hõlmatud kaubamärke võimeliseks täitma kaubamärgi peamist ülesannet – identifitseerida kauba või teenuse päritolu, et võimaldada kaubamärgiga tähistatud kaupa või teenust ostnud tarbijal hilisemate ostude korral teha sama otsus juhul, kui kogemus osutus positiivseks või teha teistsugune otsus, kui kogemus oli negatiivne (kohtuotsused, 20.5.2009, CFCMCEE vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (P@YWEB CARD ja PAYWEB CARD), T‑405/07 ja T‑406/07, EKL, EU:T:2009:164, punkt 33, ja 21.1.2011, BSH vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (executive edition), T‑310/08, EU:T:2011:16, punkt 23).
13 Eristusvõimet tuleb hinnata ühest küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ja teisest küljest lähtuvalt sellest, kuidas asjaomane avalikkus kaubamärki tajub (kohtuotsus, 21.1.2010, Audi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑398/08 P, EKL, EU:C:2010:29, punkt 34, ja 9.9.2010, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Borco-Marken-Import Matthiesen, C‑265/09 P, EKL, EU:C:2010:508, punkt 32).
14 Mis puutub kaubamärkidesse, mis koosnevad muu hulgas märkidest või tähistest, mida kasutatakse ka reklaamlausetena, kvaliteeditähistena või mis kutsuvad ostma vastava kaubamärgiga tähistatud kaupa või teenust, siis ei ole nende registreerimine nimetatud kasutamise tõttu välistatud (kohtuotsused, Audi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 13 eespool, EU:C:2010:29, punkt 35, ja 11.12.2012, Fomanu vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Qualität hat Zukunft), T‑22/12, EU:T:2012:663, punkt 15).
15 Selliste kaubamärkide eristusvõime hindamisel ei ole asjaomastele kaubamärkidele vaja kohaldada teiste tähistega võrreldes rangemaid kriteeriume (vt kohtuotsused Audi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 13 eespool, EU:C:2010:29, punkt 36, ja Qualität hat Zukunft, punkt 14 eespool, EU:T:2012:663, punkt 16).
16 Euroopa Kohus on seega sedastanud, et reklaamlause ei pea olema „fantaasia vili” ja sellel ei pea olema „kontseptuaalset pingestatust, mis üllataks ja seetõttu jääks meelde”, et sellel reklaamlausel oleks määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis b nõutav minimaalne eristusvõime (kohtuotsused Audi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 13 eespool, EU:C:2010:29, punkt 39, ja 21.10.2004, Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Erpo Möbelwerk, C‑64/02 P, EKL, EU:C:2004:645, punktid 31 ja 32).
17 Seega puudub reklaamlausest koosneval kaubamärgil eristusvõime juhul, kui asjaomane avalikkus tajub seda pelga reklaamfraasina. Seevastu tuleb sellise kaubamärgi eristusvõime olemasolu tunnistada juhul, kui lisaks reklaamfraasiks olemisele võib asjaomane avalikkus seda vahetult tajuda asjaomaste kaupade ja teenuste kaubandusliku päritolu tähisena (kohtumäärus, 12.6.2014, Delphi Technologies vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑448/13 P, EU:C:2014:1746, punkt 37; kohtuotsused Qualität hat Zukunft, punkt 14 eespool, EU:T:2012:663, punkt 22, ja 6.6.2013, Interroll vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Inspired by efficiency), T‑126/12, EU:T:2013:303, punkt 24).
18 Neist kaalutlustest lähtudes tuleb uurida, kas ühtlustamisamet on järeldusega, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime, rikkunud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b, nagu väidab hageja.
19 Mis puutub esiteks asjaomasesse avalikkusesse, siis leidis apellatsioonikoda, et tähise COMPETITION registreerimise taotlusega hõlmatud kaubad ja teenused on suunatud mitte üksnes autode võidusõitudel osalevatest spetsialistidest koosnevale avalikkusele, vaid laiemale avalikkusele, kes huvitub näiteks võidusõidu sõidukitest ja nende osadest. See avalikkus koosneb keskmistest tarbijatest, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikud ja arukad. Hageja ei ole sellele hinnangule vastu vaielnud, ning selles ei ole tehtud ka viga, mistõttu see tuleb võtta aluseks.
20 Hageja ei vaidlusta ka apellatsioonikoja järeldust, et asjaomane avalikkus on Euroopa Liidu inglise ja prantsuse keelt kõnelev avalikkus. Selle järeldusega tuleb nõustuda ning määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 2 alusel tuleb asjaomast absoluutset keeldumispõhjust hinnata inglise ja prantsuse keelt kõneleva avalikkuse suhtes. Kuna asjaomane tähis koosneb täielikult inglise keelest tulenevast sõnast, siis saab nii inglise keelt kõnelev avalikkus kui ka prantsuse keelt kõnelev avalikkus sellest kergesti aru nii, et see tähendab „võistlust” (vt selle kohta kohtuotsus, 7.7.2011, Cree vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TRUEWHITE), T‑208/10, EU:T:2011:340, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).
21 Mis teiseks puutub taotletava kaubamärgi eristusvõimesse, siis leidis apellatsioonikoda, et klassi 12 kuuluvate sõidukite ja autoosadega seoses peaks asjaomane avalikkus kaubamärki sõidukite teatava alaliigi – võistluseks kohandatud sõidukite – ja nende sõidukite osade tähiseks. Samuti leidis ta, et taotletavat kaubamärki tajutaks tähisena selle kohta, et klassi 37 kuuluvate teenustega valmistatakse sõidukeid võistluseks ette. Seoses klassi 28 kuuluvate mänguasjadega ei oleks see kaubamärk eristav ei nende mänguasjade osas, millega saab tegelikult võistelda ega ka nende kaupade osas, mis „võistlusmudeleid” lihtsalt „kujutavad”. Klassi 35 kuuluvatel teenustel aga on seos klassi 12 kuuluvate kaupadega ning asjaomasel tähisel nende kaupade suhtes eristusvõime puudub.
22 Siinkohal vaidlustab hageja asjaolu, et apellatsioonikoda on tuvastanud seose võistluse mõiste ning asjaomaste kaupade ja teenuste vahel. Tema sõnul nõuab selline seos teataval määral tõlgendamist ning see oleks asjaomase tähise tähenduse piiri peal. Kuna tähisel ei ole kirjeldavat ega ainuüksi kiitvat sisu, on sellel ühenduse kaubamärgile piisav eristusvõime.
23 Tuleb märkida, et vaidlusalune tähis koosneb ühest ainsast inglise ja prantsuse keeles sagedasti kasutatavast sõnast, mis tähendab nii „konkurentsi” kui „võistlust”. Hageja jagab hagiavalduses seda seisukohta.
24 Tuleb lisada, et mõiste „competition” on väga tavaline sõna, mis on asjaomase avalikkuse jaoks teada, nagu hageja ise märgib, „mitmes kontekstis”. Mõiste viitab ilmselgelt kaubale või teenusele, mis on mõeldud võistluse jaoks ning on seega suurepärase kvaliteediga. Nii on mõiste „competition” kiitev reklaam, mille funktsioon on tõsta esile nende kaupade ja teenuste positiivseid omadusi mille tutvustamiseks seda kasutatakse (vt selle kohta kohtuotsus, 30.6.2004, Norma Lebensmittelfilialbetrieb vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Mehr für Ihr Geld), T‑281/02, EKL, EU:T:2004:198, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega tajub asjaomane avalikkus seda sõna kohe kui kiitvat reklaamsõnumit, mis osutab sellele, et asjaomastel kaupadel ja teenustel on konkureerivate kaupade ja teenustega võrreldes tarbijate jaoks kvaliteedi osas eelis (vt selle kohta kohtuotsus, 3.7.2003, Best Buy Concepts vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (BEST BUY), T‑122/01, EKL, EU:T:2003:183, punkt 29).
25 Mis puutub klassi 12 kuuluvatesse kaupadesse „maismaa mootorsõidukid; sõidukid, mootorsõidukid; autobussid; veoautod; haagissuvilad; traktorid; mootorrattad; mopeedid; omnibussid”, siis tuleb järeldada, et tähisel COMPETITION on kiitev sõnum, mille eesmärk on rõhutada nende kaupade positiivseid omadusi nagu jõudlus ja tugevus, nagu seda võistlustel vaja läheb, ning seega ka asjaolu, et need on kohandatud ekstreemsete kasutustingimuste jaoks. Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 11 õigesti märkis, on võistluseks, näiteks autovõidusõitudeks mõeldud sõidukid kiiremad ja vastupidavamad kui muud sõidukid. Peale selle ei sisalda taotletav kaubamärk ühtki elementi, mis peale selle ilmselgelt reklaamivat tähendust võimaldaks asjaomasel avalikkusel pidada seda kergesti ja vahetult meeles kui kaubamärki, mis tähistab äriühingut, kellelt asjaomased sõidukid pärinevad.
26 Vastupidi sellele, mida väidab hageja, ei ole taotletavat kaubamärki moodustav mõiste mitmetähenduslik ning sellel puudub semantiline sügavus, mis takistaks asjaomast avalikkust nende kaupadega seost luua (vt selle kohta kohtuotsus, 29.1.2015, Blackrock vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (INVESTING FOR A NEW WORLD), T‑59/14, EU:T:2015:56, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika). Hageja eksib, väites, et sellist seost saab luua üksnes siis, kui asjaomaseid sõidukeid kasutatakse vastavalt olukorrale ka võistlemisel. Peale selle puudub asjakohasus hageja väidetud asjaolul, et mõistet „competition” kasutatakse ka muudes kontekstides kui autod nagu konkurentsiõigus, kuna eristusvõimet tuleb hinnata seoses kaupadega, mille jaoks registreerimist taotletakse (vt eespool punkt 13).
27 Peale selle on alusetu hageja argument, mille kohaselt mõiste „competition”, erinevalt tähistest nagu Turbo, ABS või 4x4, ei kirjelda otseselt maismaa mootorsõidukit või üht selle peamist omadust, kuna vaidlustatud otsus põhineb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktil b, mitte määruse artikli 7 lõike 1 punktil c. Sellega seoses ei ole hagejal alust tugineda 2. detsembri 2008. aasta kohtuotsusele Ford Motor vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (FUN) (T‑67/07, EKL, EU:T:2008:542), kuna selle kohtuotsuse aluseks olnud asjas põhines apellatsioonikoja poolt läbiviidud vastava tähise eristusvõime analüüs täielikult eristusvõime vääral analüüsil kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes (kohtuotsus FUN, eespool viidatud, EU:T:2008:542, punktid 53 ja 54).
28 Nentides, et mõiste „competition” võib anda sõidukite kohta edasi teatavat teavet, väidab hageja, et asjaomane avalikkus ei taju seda „üksnes” teabena kaupade ja teenuste liigi ning nende päritolu kohta. Ta väidab, et taotletava kaubamärgi vastavate kaupade suhtes informatiivne sisu ei ole nii selge ja ilmne, mistõttu see kaubamärk võib asjaomase avalikkuse jaoks siiski tähistada päritolu. Tuleb nentida, et hageja ei ole olnud võimeline tõendama, et taotletav kaubamärk on väljamõeldislik, üllatav või ootamatu, mis muudaks selle kaubamärgi asjaomase avalikkuse silmis eristusvõimeliseks ja kummutaks eespool punktis 25 tehtud järelduse.
29 Mis puutub klassi 12 kuuluvatesse mootorsõidukite osadesse ja tarvikutesse nimelt kaupadesse „maismaasõidukite osad; maismaasõidukite mootorid ja nukkvõll ajamisüsteemid, maismaasõidukite nukkvõllajamid ja nende osad; maismaasõidukite muhvid; maismaasõidukite raamid; sõidukite raamid; sõidukite kered; õhkrehvid, õhkrehvide sisekummid, sõidukirehvide libisemisvastased seadised, sisekummide paranduskomplektid, iseliimuvad õhkrehvide sisekummipaigad, rehvid sõidukiratastele, rehvinaastud, libisemisvastased rehviketid, lumeketid, rattapöiad, sõidukite rehviäärikud, sõidukirehvid, autode rattarummud; sõidukite amortisaatorid, sõidukite tõukeleevendid; sõidukite peatoed; sõidukiistmed; tahavaatepeeglid, sõidukite alarmseadmed, sõidukite ärandamisvastased seadised; autode sigaretisüütajad; sõidukite, ja mootorsõidukite osad; treilerid ja vedukautod, sõidukite haakeseadmed”, siis tuleb nentida, et nagu vaidlustatud otsuse punktis 17 on õigesti märgitud, annab tähis COMPETITION edasi üldist reklaamsõnumit, kuivõrd see näitab, et asjaomaseid kaupu võib kasutada võistlustingimustes või võistlustel ning seega on need tavakaupadest kvaliteetsemad või tugevamad. Näiteks motospordis on rehvid täiustatud nii, et kvalifikatsioonis oleks võimalik sõita välja parimaid aegu (vt selle kohta ja analoogia alusel kohtuotsus, 13.12.2011, Goodyear Dunlop Tyres UK vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Sportfive (QUALIFIER), T‑424/09, EU:T:2011:735, punkt 44). Nii on tähis kõnealuseid kaupu puudutavas osas üksnes kiitev märk.
30 Sellega seoses tuleb märkida, et tavapäraselt uurivad asjaomased tarbijad seda liiki kaupade tehnilist kokkusobivust oma sõidukiga (vt selle kohta ja analoogia alusel kohtuotsus, 23.4.2013, Apollo Tyres vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Endurance Technologies (ENDURACE), T‑109/11, EU:T:2013:211, punkt 54). Seega on asjaomaste kaupade ning klassi 12 kuuluvate sõidukite vahel, mille osas tähisel COMPETITION puudub eristusvõime, selge ja otsene seos, mistõttu see tähis ei ole ka neid kaupu eristav.
31 Mis puutub klassi 37 kuuluvatesse teenustesse (vt eespool punkt 3), siis leidis apellatsioonikoda, et taotletav kaubamärk näitab üksnes seda, et nende teenustega valmistatakse sõidukid ette võistluseks ning seetõttu ei ole kaubamärk neid teenuseid eristav. Hageja vaidleb nimetatud järeldusele vastu, märkides, et mõistel „competition” ei ole nende teenustega ühtki loogilist seost ning apellatsioonikoja tõlgendus väljub selle kaubamärgi semantilise sisu raamidest. Klassi 37 kuuluvate teenuste kontekstis ei viita ühelt poolt taotletav kaubamärk tema sõnul „automaatselt” asjaomase avalikkuse silmis autovõidusõitudele ja rallidele, ning teiselt poolt ei lähtu see avalikkus põhimõttest, et näiteks rehvide vahetamisega valmistatakse tema sõiduk võistluseks ette.
32 Sellised argumendid ei veena, arvestades mõiste „competition” tähendust ning seda, kuidas asjaomane avalikkus seda mõistab. Tegelikult omavad kõik need teenused sõnaselgelt seost klassi 12 kuuluvate vaidlusaluste kaupadega, mille osas on tähise eristusvõime puudumine tuvastatud. Üldkohus on sedastanud, et klassi 37 kuuluvaid sõidukite parandus‑, hooldus‑ ja ülevaatusteenuseid võib pidada klassi 12 kuuluvaid sõidukeid täiendavaks ja lisandväärtust andvaks, kuna neid pakuvad tihti samad ettevõtjad, kes turustavad mootorsõidukeid (kohtuotsus, 26.1.2006, Volkswagen vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Nacional Motor (Variant), T‑317/03, EU:T:2006:27, punkt 44). Nii tajub asjaomane avalikkus kõnealust tähist seoses klassi 37 kuuluvate teenustega nagu sõiduki‑, mootori‑ ja selle osade hooldusteenused kui kiitvat tähist, kuivõrd nende teenustega kohandatakse sõidukid võistlusoludele või parandatakse nende jõudlust. Mõiste „competition” tähendus, millele hageja ei ole vastu vaielnud (vt eespool punkt 23), tuleneb vahetult ja ilmselgelt selle sõnastusest ning asjaomane avalikkus ei pea seda mingilgi määral tõlgendama.
33 Mis puutub klassi 35 kuuluvatesse hulgi‑ ja jaemüügi teenustesse (vt eespool punkt 3), siis leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 22, et need on klassi 12 kuuluvate asjaomaste kaupadega, millega seoses tähisel COMPETITION eristusvõime puudub, sõnaselgelt seotud. Hageja vaidleb sellele hinnangule vastu, väites, et apellatsioonikoda hindas eristusvõimet klassi 12 kuuluvate kaupade osas ning seetõttu seoses ka asjaomaste teenustega valesti. Tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta seost, mille apellatsioonikoda on tuvastanud klassi 12 kuuluvate kaupade ja klassi 35 kuuluvate teenuste, sealhulgas teenuste „erinevate autode, autoosade ja autoseadiste kokkupanemine (v.a transport) kolmandate isikute jaoks, et hõlbustada nende kaupade ettekujutamist ja jaemüüki kliendile; sõidukite, autoosade ja autoseadiste ostu-müügilepingute vahendamine teenusena; kolmandate isikute sõidukipargi ärijuhtimine ja korraldus” vahel. Kuna Üldkohus on tuvastanud, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime seoses kõigi nende kaupadega, tuleb nentida, et asjaomase avalikkuse jaoks, kes puutub kõnealuste kaupade ostmise üle otsustades tähise ilmselge tähendusega kokku, puudub mõistel eristusvõime ka nende kaupade müümise tegevuse suhtes, olenemata sellest, kas see toimub jae‑, hulgi või internetimüügi kujul.
34 Mis puutub klassi 28 kuuluvatesse kaupadesse (vt eespool punkt 3), siis eristas apellatsioonikoda mänguasju, mille abil saab võistelda, sealhulgas mängukaardid ja videomängud, muudest kaupadest, mis „võistlusmudeleid” „kujutavad”. Ta nentis, et taotletaval kaubamärgil kõigi nende kaupade suhtes eristusvõime puudub. Hageja ei ole esitanud ühtki argumenti, mis võiks seda järeldust esimese kaubaliigi osas kummutada.
35 Mis puutub teise kaubaliiki, siis väidab hageja peamiselt üksnes seda, et kuna apellatsioonikoda hindas eristusvõimet seoses klassi 12 kuuluvate kaupadega valesti, on hinnang seoses ka asjaomaste kaupadega väär. Tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta seost, mille apellatsioonikoda on nendesse kahte klassi kuuluvate kaupade vahel tuvastanud. Kuna Üldkohus on tuvastanud vaidlusaluse tähise eristusvõime puudumise kõigi klassi 12 kuuluvate kaupade osas, tuleb hageja argument tagasi lükata ka klassi 28 kuuluvate kaupade osas. Igal juhul tuleb nentida, et taotletav kaubamärk kannab reklaamsõnumit, mis on analoogiline kõigi klassi 28 kuuluvate kaupade osas (vt eespool punkt 25), mistõttu seda kaubamärki ei saa tajuda kaupade kaubandusliku päritolu tähisena.
36 Eeltoodust tuleneb, et taotletav kaubamärk ei võimalda asjaomasel avalikkusel asjassepuutuvate kaupade ja teenuste päritolu kindlaks teha ega neid muude ettevõtjate kaupadest ja teenustest eristada ning seega puudub sellel eristusvõime. Seetõttu ei võimalda tähis asjaomasel avalikkusel kaupade ja teenuste päritolu identifitseerida. Neil asjaoludel ei ole hagejal alust väita, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b.
37 Hageja argumendid ei sea seda järeldust kahtluse alla.
38 Esiteks väidab hageja, et autode sektoris on asjaomane avalikkus harjunud kaubamärkide ja allkaubamärkidega, mis on suuremal või vähemal määral reklaamiva olemusega. Nii tajub tarbija tähist COMPETITION ilma probleemideta kõigi asjaomaste kaupade ja teenustega seoses kui päritolutähist, ning seega kui eristavat tähist.
39 Tuleb nentida, et see argument on otseselt vastuolus hagiavalduse punktis 16 esitatud argumendiga, milles hageja väidab, et mõistel „competition” puudub kiitev olemus. Peale selle tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta taotletava kaubamärgi tähendust, nagu apellatsioonikoda seda arvesse võttis, ega apellatsioonikoja järeldusi asjaomase avalikkuse olemuse ja tähelepanelikkuse astme kohta. Tuleb märkida, et nagu eelpool toodud kaalutlustest nähtub, ei ole tähis COMPETITION isegi reklaamsõnana piisavalt originaalne ega tähendusrikas, et nõuda asjaomaselt avalikkuselt vähimalgi määral tõlgendamist, järelemõtlemist või analüüsimist, mistõttu seostab avalikkus tähist kohe asjaomaste kaupade ja teenustega. Arvestades eespool punktis 23 tuvastatud tähise tähendust, kannab tähis asjaomase avalikkuse silmis reklaamsõnumit. Tema funktsioon on tuua välja kõnealuste kaupade ja teenuste positiivsed küljed, mida pakutakse kui võistlustingimustele vastavaid kaupu ja teenuseid. Peale selle tuleb märkida, et kuivõrd asjaomane avalikkus on vähesel määral tähelepanelik tähise suhtes, milles ei ole viidatud ostetava objekti päritolule või otstarbele, vaid mille sõnum on üksnes reklaamialane või abstraktne, ei hakka ta mõtlema asjaomase sõna võimalikele eri funktsioonidele järele ega jäta seda kaubamärgina meelde (vt kohtuotsus Qualität hat Zukunft, punkt 14 eespool, EU:T:2012:663, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu tuleb lükata tagasi hageja argumendid, mis puudutavad sama sektori muid kaubamärke.
40 Sama kehtib hageja väite kohta, milles ta märgib sisuliselt, et apellatsioonikoda ei ole kahtlusi kõrvaldamata välistanud, et asjaomane avalikkus võib taotletava kaubamärgi puhul nõutava eristusvõime olemasolu tajuda. Tuleb nentida, et taotletavale kaubamärgile ei saa mis tahes eristusvõimet omistada, ja seetõttu ei kohaldanud apellatsioonikoda määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis b ette nähtud kriteeriumi liiga rangelt, kui jättis talle esitatud kaebuse rahuldamata.
41 Teiseks mis puutub hageja argumenti, milles ta väidab sisuliselt, et apellatsioonikoja registreerimispraktikat arvestades oleks viimane pidanud leidma, et taotletaval kaubamärgil on eristusvõime olemas, siis tuleb meenutada, et ühtlustamisamet on kohustatud teostama oma pädevust kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega nagu võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtted (kohtuotsus, 10.3.2011, Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑51/10 P, EKL, EU:C:2011:139, punkt 73).
42 Kaht viimati nimetatud põhimõtet arvestades peab ühtlustamisamet ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse läbivaatamisel võtma arvesse sarnaste taotluste kohta tehtud otsuseid ning uurima eriti tähelepanelikult, kas tuleb teha samaväärne otsus või mitte (kohtuotsus Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 41 eespool, EU:C:2011:139, punkt 74).
43 Võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtete järgimisel peab aga arvestama seaduslikkuse põhimõttega (kohtuotsus Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 41 eespool, EU:C:2011:139, punkt 75).
44 Seetõttu ei saa tähise registreerimise taotleja enda huvides tugineda kolmanda isiku kasuks toime pandud õigusnormi rikkumisele, et saavutada identse otsuse tegemine (kohtuotsus Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 41 eespool, EU:C:2011:139, punkt 76).
45 Peale selle peab õiguskindluse ja just hea halduse tagamiseks iga registreerimistaotluse kontrollimine olema range ja täielik, et vältida kaubamärkide alusetut registreerimist. See kontroll tuleb läbi viia igal konkreetsel juhul. Tähise registreerimine kaubamärgina sõltub erikriteeriumidest, mis on kohaldatavad asjaomastele faktilistele asjaoludele ning mis on mõeldud selle kontrollimiseks ega asjaomane tähis ei kuulu mõne keeldumispõhjuse kohaldamisalasse (kohtuotsus Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 41 eespool, EU:C:2011:139, punkt 77).
46 Käesoleval juhul on tuvastatud, et vastupidi sellele, mis võis olla asjakohane teatavate varasemate tähiste registreerimise taotluste puhul, kuulub käesolev registreerimistaotlus määruse nr 207/2009 artikli 7 lõikes 1 nimetatud ühe keeldumispõhjuse kohaldamisalasse.
47 Neil asjaoludel ei saa hageja taotletava kaubamärgi eristusvõime puudumist arvestades ühtlustamisameti varasematele otsustele tulemuslikult viidata, nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 24 õigesti nentis.
48 Kolmandaks ei ole vaja kontrollida argumenti, sisuliselt mille kohaselt taotletav kaubamärk ei ole kirjeldav ega ole vaba kasutatavuse nõudega vastuolus. Kuna apellatsioonikoda ei ole vaidlustatud otsustes tuginenud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud absoluutsele keeldumispõhjusele ja kuna hageja taotleb üksnes vaidlustatud otsuste tühistamist, ei ole määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldamine käesoleva määruse nr 207/2009 artikli 65 kohaldamisalasse kuuluva vaidluse ning järelikult liidu kohtu poolt käesolevas asjas tehtava õiguspärasuse kohtuliku kontrolli ese (vt selle kohta kohtuotsus P@YWEB CARD ja PAYWEB CARD, punkt 12 eespool, EU:T:2009:164, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika).
49 Igal juhul piisab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ühe absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisest selleks, et keelduda tähise registreerimisest ühenduse kaubamärgina (vt kohtuotsus, 16.3.2006, Telefon & Buch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Herold Business Data (WEISSE SEITEN), T‑322/03, EKL, EU:T:2006:87, punkt 110 ja seal viidatud kohtupraktika).
50 Kõigele eelnevale tuginedes tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
51 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud mõista välja hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Volkswagen AG‑lt.
Frimodt Nielsen | Dehousse | Collins |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. septembril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad