Language of document :

5. detsembril 2011 esitatud hagi - SinnLeffers versus komisjon

(Kohtuasi T-621/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: SinnLeffers GmbH (Hagen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Rupp ja H. Wunderlich)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus K(2011) 275 lõplik, milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/2010 (ex CP 250/2009 ja NN 5/2010) "Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel";

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimene väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine, kuivõrd meede ei ole valikuline

Asjakohase viitesüsteemi ebaõige hindamine: hageja väidab sellega seoses, et komisjon lähtub Saksa Körperschaftsteuergesetz'i (ettevõtte tulumaksu seadus, edaspdi "KStG") § 8c lõike 1a saneerimisklausli valikulisuse hindamisel valest viitesüsteemist. Hageja arvates nähtub objektiivset netopõhimõtet kui asjakohast viitesüsteemi aluseks võttes pigem see, et saneerimisklausel ei kujuta endast erandit viitesüsteemist, vaid pigem taastab selle.

Üldnormide valikulisuse puudumise ebaõige hindamine: selles osas väidab hageja, et KStG § 8c lõike 1a saneerimisklausli valikulisust tuleb eitada ka seaduse normide üldkehtivust arvesse võttes.

Saksa ettevõtte tulumaksu süsteemi olemusel ja sisemisel ülesehitusel põhineva õigustuse ebaõige hindamine: hageja väidab selles kontekstis, et KStG § 8c lõike 1a saneerimisklausel on Saksa ettevõtte tulumaksu süsteemi olemusest ja sisemisest ülesehitusest tulenevalt kahtlemata õigustatud, võttes arvesse objektiivse netopõhimõtte asjakohast viitesüsteemi kui maksevõime põhimõtte väljendust.

Teine väide: hierarhiliselt kõrgemal asetseva õiguse rikkumine - õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine

Sellega seoses väidab hageja muu hulgas, et komisjon ei ole enne KStG § 8c lõike 1a saneerimisklausli suhtes ametliku uurimismenetluse algatamist kunagi varem väljendanud riigiabi puudutavaid kahtlusi KStG § 8 lõike 4 kolmanda lause saneerimisklausli varasema redaktsiooni suhtes või teiste liikmesriikide sarnaste normide suhtes. Komisjoni niisuguse varasema käitumise põhjal ei olnud hagejal isegi ettevaatliku ja mõistliku ettevõtja suurimat hoolsust rakendades võimalik vaidlustatud otsust ette näha. Seetõttu võis hageja uskuda, et KStG § 8c lõike 1a uus saneerimisklausel ei tekita probleeme.

____________