Kohtuasi T-85/07

Gabel Industria Tessile SpA

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi GABEL taotlus – Varasem ühenduse kujutismärk GAREL – Osaline registreerimisest keeldumine – Apellatsioonikoja läbiviidava kontrolli ulatus – Kohustus teha otsus kaebuse kohta tervikuna – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 62 lõige 1

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Otsus kaebuste kohta – Apellatsioonikoja kohustus – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 62 lõige 1)

2.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Ühenduste kohtusse esitatud hagi – Esimese Astme Kohtu võimalus muuta vaidlustatud otsust

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 63 lõiked 2 ja 3)

1.      Määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) artikli 62 lõike 1 esimene lause sätestab, et „[p]ärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse”. Seda kohustust tuleb mõista nii, et apellatsioonikoda peab tegema otsuse iga talle esitatud nõude kohta tervikuna, otsustades nõue rahuldada, jätta see vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna selle kohustuse rikkumine võib mõjutada apellatsioonikoja otsuse sisu, on tegemist olulise vorminõudega, mille rikkumise küsimuse võib Esimese Astme Kohus tõstatada omal algatusel.

(vt punkt 20)

2.      Kuigi määruse nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) artikli 63 lõige 3 annab Esimese Astme Kohtule õiguse Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsuseid muuta, piirdub see võimalus põhimõtteliselt olukordadega, kus asja menetlusstaadium võimaldab selle kohta otsuse teha. Asjaolu, et apellatsioonikoda on jätnud hageja ühe nõude kohta otsuse tegemata, välistab käesoleval juhul selle, et asi on niisuguses menetlusstaadiumis. Vastava otsuse muutmine tähendab seda, et nende nõuete põhjendusi, mille kohta on apellatsioonikoda jätnud otsuse tegemata, hindab Esimese Astme Kohus esimest korda. Sellise hinnangu andmine ei kuulu määruse nr 40/94 artikli 63 lõigetes 2 ja 3 määratletud Esimese Astme Kohtu pädevuse hulka.

(vt punkt 28)