ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda)
10. juuni 2008(*)
Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Ühenduse sõnamärgi GABEL taotlus – Varasem ühenduse kujutismärk GAREL – Osaline registreerimisest keeldumine – Apellatsioonikoja poolt läbiviidud kontrolli ulatus – Kohustus teha otsus kaebuse kohta tervikuna – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 62 lõige 1
Kohtuasjas T‑85/07,
Gabel Industria Tessile SpA, asukoht Rovellasca (Itaalia), esindaja: advokaat A. Petruzzelli,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: O. Montalto ja L. Rampini,
kostja,
teine menetluspool Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikojas
Creaciones Garel, SA, asukoht Logroño (Hispaania),
mille ese on Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 25. jaanuari 2007. aasta otsuse (asi R 960/2006-2) peale esitatud hagi, mis käsitleb Creaciones Garel, SA ja Gabel Industria Tessile SpA vahelist vastulausemenetlust,
EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees I. Pelikánová (ettekandja), kohtunikud K. Jürimäe ja S. Soldevila Fragoso,
kohtusekretär: kohtusekretäri abi B. Pastor,
arvestades 20. märtsil 2007 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 4. juulil 2007 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud vastust,
arvestades 13. detsembril 2007 menetluspooltele esitatud Esimese Astme Kohtu kirjalikke küsimusi,
arvestades 19. ja 20. detsembril 2007 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud poolte märkusi,
arvestades 30. jaanuaril 2008. aastal toimunud kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Gabel Industria Tessile SpA esitas 2. aprillil 2004 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse kaubamärgi taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk GABEL.
3 Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassidesse 24 ja 25 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 24: „riie, voodikatted ja laudlinad, reisivaibad, linad, padjapüürid, käterätid, nuustikud, voodilinad, vatitekid, udusuletekid, vannilinad”;
– klass 25: „rõivad, sh saapad, kingad ja sussid”.
4 Registreerimistaotlus avaldati 10. jaanuari 2005. aasta Bulletin des marques communautaires’is (Ühenduse Kaubamärgibülletään) nr 2/05.
5 Vastulause esitaja Creaciones Garel, SA esitas 6. aprillil 2005 määruse nr 40/94 artikli 42 alusel taotletava kaubamärgi registreerimisele vastulause.
6 Vastulause põhjenduseks toodi taotletava kaubamärgi ning mitme varasema kaubamärgi, nimelt üheksa Hispaania kaubamärgi, kuue rahvusvahelise kaubamärgi ja kahe ühenduse kaubamärgi segiajamise tõenäosus määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses. Viimati nimetatud kaubamärgid vastavad varasemale ühenduse kujutismärgile nr 1806199 (edaspidi „varasem ühenduse kujutismärk”), mis registreeriti 5. jaanuaril 2005 ja on kujutatud järgmiselt:
7 Kaubad, mille jaoks varasem ühenduse kujutismärk on registreeritud, kuuluvad Nizza kokkuleppe klassidesse 24, 25 ja 26 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 24: „riie ja tekstiilitooted, mis ei kuulu teistesse klassidesse; voodikatted ja laudlinad”;
– klass 25: „korsetid, rinnahoidjad, aluspüksid, kombineed ja bodid”;
– klass 26: „pitsid, tikandid, paelad ja punutised”.
8 Vastulausete osakond rahuldas vastulause 22. juuni 2006. aasta otsusega, jättis registreerimistaotluse tervikuna rahuldamata ning mõistis menetluskulud välja hagejalt. Vastulausete osakond leidis, et kuna taotletav kaubamärk on varasema ühenduse kujutismärgi sarnane ning kuna nende kaubamärkidega tähistatud kaubad on identsed, siis on tõenäoline, et Euroopa Liidu avalikkus võib need omavahel segi ajada. Peale selle ei pidanud vastulausete osakond vajalikuks kontrollida, kas varasemaid kaubamärke, millele vastulause esitaja tugineb, on ühenduses määruse nr 40/94 artiklite 15 ja 50 tähenduses tegelikult kasutatud, kuna vastulausete osakonna otsus põhines üksnes varasemal ühenduse kujutismärgil, mis oli registreeritud vähem kui viie aasta eest ega vastanud seega nimetatud tingimusele.
9 Hageja teavitas 12. juuli 2006. aasta kirjas ühtlustamisametit oma otsusest piirata registreerimistaotluses klassi 25 kuuluvate kaupade nimekirja järgmiselt: „[…] „rõivad, sh saapad, kingad ja sussid” asemel […] piirata nende kaupade nimekirja üksnes kaupadega „hommikumantlid”, mis kuuluvad klassi 25”.
10 Hageja esitas 17. juulil 2006 määruse nr 40/94 artiklite 57–62 alusel ühtlustamisametile vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.
11 Ühtlustamisameti teine apellatsioonikoda tühistas vastulausete osakonna otsuse 25. jaanuari 2007. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”), millest hagejat teavitati 29. jaanuaril 2007, lubas taotletava kaubamärgi registreerida klassi 25 kuuluvate hommikumantlite jaoks ning jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Poolte nõuded
12 Hageja palub Esimese Astme Kohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus osaliselt niivõrd, kuivõrd sellega kaudselt keeldutakse taotletava kaubamärgi registreerimisest kaupadele, mis kuuluvad klassi 24;
– kinnitada vaidlustatud otsust niivõrd, kuivõrd sellega lubatakse registreerida taotletav kaubamärk hommikumantlite jaoks, mis kuuluvad klassi 25;
– kohustada ühtlustamisametit registreerima taotletava kaubamärgi kaupade jaoks, mis kuuluvad klassi 24 ja hommikumantlite jaoks, mis kuuluvad klassi 25;
– tuvastada, et vastulause esitaja varasemaid kaubamärke, v.a varasemat ühenduse kujutismärki, ei ole klassi 24 kuuluvate kaupade tähistamiseks kasutatud ning et see asjaolu on määruse nr 40/94 artikleid 15 ja 50 arvestades nende kaubamärkide registreeringute kuritarvitamine;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
13 Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
14 Esimese Astme Kohtu küsimustele 19. detsembril 2007 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud vastuses märkis hageja, et ta soovib oma kolmandast nõudest loobuda, mis kanti Esimese Astme Kohtu istungi protokolli.
Vastuvõetavus
15 Kuna hagi vastuvõetavuse tingimused on seotud asja läbivaatamist takistavate asjaoludega, võib Esimese Astme Kohus neid uurida omal algatusel ning asjaomane kohtu kontroll ei piirdu poolte esitatud läbivaatamist takistavate asjaoludega (Euroopa Kohtu 23. aprilli 1986. aasta otsus kohtuasjas 294/83: Les Verts vs. parlament, EKL 1986, lk 1339, punkt 19; Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑99/95: Stott vs. komisjon, EKL 1996, lk II‑2227, punkt 22, ja 27. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑172/04: Telefónica vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Branch (emergia), EKL 2006, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 22).
16 Hageja palub oma teise nõudega Esimese Astme Kohtul kinnitada vaidlustatud otsust niivõrd, kuivõrd sellega lubatakse registreerida taotletav kaubamärk hommikumantlite jaoks, mis kuuluvad klassi 25. Hageja palub oma neljanda nõudega Esimese Astme Kohtul tunnistada, et vastulause esitaja varasemaid kaubamärke, v.a varasemat ühenduse kujutismärki, ei ole klassi 24 kuuluvate kaupade tähistamiseks kasutatud ning et see asjaolu on määruse nr 40/94 artiklite 15 ja 50 alusel nende kaubamärgi registreeringute kuritarvitamine.
17 Tuleb märkida, et hageja soovib teise ja neljanda nõudega seda, et Esimese Astme Kohus teeks kinnitava või asjaolu tunnistava otsuse. Määruse nr 40/94 artikli 63 lõigetest 2 ja 3 tuleneb, et Esimese Astme Kohtule esitatud hagi eesmärk on kontrollida apellatsioonikoja otsuse seaduslikkust ning saavutada kas sellise otsuse tühistamine või muutmine (Euroopa Kohtu 12. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑106/03 P: Vedial vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I‑9573, punkt 28; vt selle kohta ka Esimese Astme Kohtu 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑247/01: eCopy vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ECOPY), EKL 2002, lk II‑5301, punkt 46, ja 6. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑407/05: SAEME vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Racke (REVIAN’s), kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 65), mistõttu hagi eesmärk ei saa olla kõnealust otsust kinnitava või asjaolu tunnistava kohtuotsuse tegemine.
18 Seetõttu tuleb hageja teine ja neljas nõue jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Põhiküsimus
19 Hageja esitab kolm väidet oma esimese nõude toetuseks, millega ta soovib vaidlustatud otsuse tühistamist niivõrd, kuivõrd sellega keeldutakse taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 24 kuuluvate kaupade jaoks. Esimene väide põhineb sisuliselt sellel, et apellatsioonikoda on rikkunud oma kohustust teha klassi 24 kuuluvate kaupade osas kaubamärgitaotluse kohta sõnaselge otsus. Teine väide põhineb määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisel. Kolmas väide põhineb sama määruse artiklite 15 ja 50 rikkumisel, mis on määratletud asjaomaste kaubamärkide registreeringute kuritarvitamisena.
20 Kõigepealt tuleb meenutada määruse nr 40/94 artikli 62 lõike 1 esimest lauset, mis sätestab, et „[p]ärast kaebuse põhjendatuse kontrollimist teeb apellatsioonikoda kaebuse kohta otsuse”. Seda kohustust tuleb mõista nii, et apellatsioonikoda peab tegema otsuse iga talle esitatud nõude kohta tervikuna, otsustades nõue rahuldada, jätta see vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või põhjendamatuse tõttu rahuldamata (vt selle kohta Euroopa Kohtu 13. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑29/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul, EKL 2007, lk I‑2213, punktid 56 ja 57). Kuna selle kohustuse rikkumine võib mõjutada apellatsioonikoja otsuse sisu, on tegemist olulise vorminõudega, mille rikkumise küsimuse võib Esimese Astme Kohus tõstatada omal algatusel.
21 Käesoleval juhul tuleb Esimese Astme Kohtul omal algatusel kontrollida seda, kas vaidlustatud otsuses tegi apellatsioonikoda otsuse hageja nõuete kohta, mis olid suunatud vastulausete osakonna otsuse vastu keelduda taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 24 kuuluvate kaupade jaoks.
22 Käesoleva vaidluse pooled nõustuvad asjaoluga, et apellatsioonikoda on vaidlustatud otsuses nende nõuete kohta kaudselt otsuse teinud. Ühtlustamisamet lisab, et tegelikult on apellatsioonikoda vastulausete osakonna kõnealuse otsuse selles osas jõusse jätnud. Pooled nõustuvad ka asjaoluga, et keeldumist põhjendati määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses segiajamise tõenäosusega, mis tuleneb varasema ühenduse kujutismärgi sarnasusest taotletava kaubamärgiga ning nende kaubamärkidega tähistatud kaupade identsusest või sarnasusest. Vastuseks Esimese Astme Kohtu kirjalikule küsimusele seoses võimalusega, et apellatsioonikoda jättis tegemata otsuse, millega keelduti taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 24 kuuluvate kaupade jaoks, piirdusid pooled eespool esitatud argumentide kordamisega.
23 Samas tuleb kõigepealt märkida, et vaidlustatud otsuse resolutiivosa punkt 1, mille kohaselt apellatsioonikoda tühistas vastulausete osakonna otsuse registreerimistaotluse rahuldamata jätmise kohta, välistab võimaluse, nagu väidab ühtlustamisamet, et keeldudes taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 24 kuuluvate kaupade jaoks, jättis apellatsioonikoda kaudselt kõnealuse otsuse jõusse.
24 Seejärel tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse resolutiivosa ükski teine punkt ei luba ega ka keela sõnaselgelt taotletava kaubamärgi registreerimist klassi 24 kuuluvate kaupade jaoks. Vaidlustatud otsuse resolutiivosa punktis 2 antakse üksnes luba taotletava kaubamärgi registreerimiseks klassi 25 kuuluvate hommikumantlite jaoks. Kuna apellatsioonikoja otsuse resolutiivosa tuleb siiski tõlgendada seoses selle aluseks olevate faktiliste ja õiguslike põhjendustega, tuleb käesoleval juhul kontrollida, kas vaidlustatud otsuse resolutiivosa punkti 2 saab asjaomase otsuse põhjendustega seoses tõlgendada nii, et see punkt sisaldab ka kaudset otsust jätta registreerimistaotlus rahuldamata või keelduda taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 24 kuuluvate, registreerimistaotluses osundatud kaupade jaoks.
25 Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis toetaks tema väidet, et apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse põhjendustes põgusalt, et keeldub taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 24 kuuluvate kaupade jaoks. Vaidlustatud otsuse põhjenduste punktist 16 tuleneb see‑eest, et apellatsioonikoja seisukoha järgi oli taotluse esitaja vastulausete osakonna otsuse vastuvõtmise järel piiranud registreerimistaotlusega hõlmatud kaubad üksnes klassi 25 kuuluvatele hommikumantlitega. Vaidlustatud otsuse järgmisest kahest punktist tuleneb, et seetõttu olid apellatsioonikoja arvates klassi 25 kuuluvad hommikumantlid ainsad apellatsioonikojas käsitletavad kaubad.
26 Seetõttu tuleb kontrollida, kas apellatsioonikoda võis käesolevatel asjaoludel põhjendatult järeldada, et registreerimistaotlust on niimoodi piiratud, ning seega piirata oma kontrolli ainult klassi 25 kuuluvatele hommikumantlitega. Nagu ühtlustamisamet on Esimese Astme Kohtu kirjalikule küsimusele vastates kinnitanud, põhineb vaidlustatud otsuse põhjenduste punkt 16 hageja 12. juuli 2006. aasta kirjal, millele on viidatud eespool punktis 9. Seda kirja, milles klassi 24 kuuluvaid registreerimistaotluses osundatud kaupu ei nimetata, ei saa siiski tõlgendada nii, et selles väljendatakse hageja tahet loobuda oma registreerimistaotlusest kõnealuste kaupade osas. Seega tuleb järeldada, et hageja poolt apellatsioonikojale esitatud kaebus oli suunatud vastulausete osakonna kogu otsuse vastu, k.a selle otsuse vastu, millega keelduti taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 24 kuuluvate kaupade jaoks, ja mitte vaid selle otsuse ühe osa vastu.
27 Arvestades vaidlustatud otsuse resolutiivosa ning põhjendusi, tuleb järeldada, et apellatsioonikoda on jätnud tegemata otsuse talle esitatud kaebuse kohta osas, milles asjaomases kaebuses käsitleti vastulausete osakonna keeldumist registreerida taotletav kaubamärk kaupade jaoks, mis kuuluvad klassi 24, ning seega rikkus apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 62 lõike 1 esimest lauset, kuna hageja ei olnud eelnevalt loobunud taotlusest registreerida taotletav kaubamärk nimetatud kaupade jaoks.
28 Kuigi määruse nr 40/94 artikli 63 lõige 3 annab Esimese Astme Kohtule õiguse apellatsioonikoja otsuseid muuta, piirdub see võimalus põhimõtteliselt olukordadega, kus asja menetlusstaadium võimaldab selle kohta otsuse teha. Asjaolu, et apellatsioonikoda on jätnud ühe nõude kohta otsuse tegemata, välistab käesoleval juhul selle, et asi on niisuguses menetlusstaadiumis. Vaidlustatud otsuse muutmine tähendab seda, et nende nõuete põhjendusi, mille kohta on apellatsioonikoda jätnud otsuse tegemata, hindab Esimese Astme Kohus esimest korda. Sellise hinnangu andmine ei kuulu määruse nr 40/94 artikli 63 lõigetes 2 ja 3 (vt eespool punkt 17) määratletud Esimese Astme Kohtu pädevuse hulka.
29 Kõigi eespool nimetatud kaalutluste põhjal tuleb sedastada, et vaidlustatud otsus võeti vastu olulist menetlusnormi rikkudes, mis nägi käesoleval juhul apellatsioonikoja suhtes ette kohustuse teha otsus vastulausete osakonna otsuse kohta, millega keelduti taotletava kaubamärgi registreerimisest klassi 24 kuuluvate kaupade jaoks, ning selle rikkumise tõttu ja ilma, et oleks vaja teha otsust hageja esimese nõude toetuseks esitatud väidete kohta, tuleb vaidlustatud otsus tervikuna tühistada.
Kohtukulud
30 Vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 võib Esimese Astme Kohus juhul, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või kui tegemist on eriliste põhjustega, otsustada kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
31 Käesoleval juhul hageja nõudeid ei rahuldatud. Samas tuleb võtta arvesse menetlusnormi rikkumist vaidlustatud otsuses. Kuna apellatsioonikoja otsus on selle puuduse tõttu Esimese Astme Kohtu poolt tühistatud, tuleb leida, et ka ühtlustamisameti nõudeid ei rahuldatud. Neil asjaoludel tuleb jätta kummagi poole kohtukulud nende endi kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ESIMESE ASTME KOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 25. jaanuari 2007. aasta otsus (asi R 960/2006-2).
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Gabel Industria Tessile SpA ja Siseturu Ühtlustamise Amet kannavad oma kohtukulud ise.
Pelikánová | Jürimäe | Soldevila Fragoso |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 10. juunil 2008 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |