Kohtuasi T‑89/07

VIP Car Solutions SARL

versus

Euroopa Parlament

Teenuste riigihange – Ühenduse hankemenetlus – Euroopa Parlamendi liikmete transport juhiga auto ja minibussiga plenaaristungite ajal Strasbourgis – Pakkuja pakkumuse tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Eduka pakkuja esitatud hinnapakkumise avalikustamisest keeldumine – Kahju hüvitamise nõue

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Euroopa ühenduste hankemenetlused – Lepingu sõlmimine hankemenetluses – Institutsioonide kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

2.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Teenuste riigihankemenetluse raames tehtud otsus lükata pakkumus tagasi

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 1605/2002, artikli 100 lõige 2; komisjoni määrus nr 2342/2002, artikli 149 lõige 3)

3.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

4.      Menetlus – Hagiavaldus – Vaidlusese

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c ja artikli 48 lõige 2)

5.      Tühistamishagi – Ühenduste kohtu pädevus – Nõue teha institutsioonile ettekirjutus – Vastuvõetamatus

(EÜ artiklid 230 ja 233)

1.      Parlamendil on ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida tuleb arvesse võtta edukaks pakkujaks tunnistamise otsuse tegemisel hankemenetluses. Selle kaalutlusõiguse teostamise suhtes kohaldatav kohtulik kontroll piirdub seega menetlusnormide ja põhjendamiskohustuse järgimise, faktiliste asjaolude paikapidavuse ning ilmse kaalutlusvea ja võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega.

(vt punkt 56)

2.      Määruse nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, artikli 100 lõikest 2 ja määruse nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad artikli 149 lõikest 3 tuleneb, et ühenduse institutsioon on täitnud teenuste riigihankemenetluse raames tehtud otsuse lükata pakkumus tagasi põhjendamiskohustuse, kui ta kõigepealt viivitamatult teavitab kõiki pakkujaid, kelle pakkumused on tagasi lükatud, nende pakkumuse tagasilükkamise põhjustest ja kui ta seejärel 15 tööpäeva jooksul alates asjaomase taotluse registreerimisest edastab pakkujatele, kelle pakkumus on vastavaks tunnistatud ning kes on seda sõnaselgelt taotlenud, eduka pakkumuse tunnused ja suhtelised eelised ning eduka pakkuja nime.

Kuna ühenduse institutsioonil on lai kaalutlusõigus, on ühenduse õiguskorraga haldusmenetluses antud tagatiste järgimine veelgi suurema tähtsusega. Mainitud tagatiste hulka kuuluvad eelkõige pädeva institutsiooni kohustus põhjendada oma otsuseid piisavalt. Üksnes niiviisi saab ühenduse kohus kontrollida, kas faktilised ja õiguslikud asjaolud, millest kaalutlusõiguse teostamine sõltub, on täidetud.

Kui asjaomane institutsioon saadab kirja tulenevalt hageja taotlusest saada otsuse kohta täiendavaid selgitusi enne hagi esitamist, kuid pärast määruse nr 2342/2002 artikli 149 lõikes 3 sätestatud kuupäeva, võidakse seda kirja arvestada käesolevas asjas toimunud põhjendamise piisavuse kontrollimiseks. Tegelikult tuleb põhjendamiskohustust hinnata vastavalt teabele, mida hageja hagi esitamise hetkel valdas, seda siiski tingimusel, et antud institutsioonil ei ole lubatud asendada esialgseid põhjendusi täiesti uute põhjendustega.

Seevastu ei kompenseeri asjaolu, et asjaomane institutsioon esitas pakkumuse tagasilükkamise otsuse põhjused kohtumenetluses, vaidlustatud otsuse esialgse põhjendamise ebapiisavust. Põhjendusi ei saa esitada esimest korda alles hiljem ühenduse kohtule, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

(vt punktid 59, 61, 73, 76)

3.      Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimesele lõigule, mida kohaldatakse Esimese Astme Kohtu menetluses nimetatud põhikirja artikli 53 esimese lõigu ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c alusel, tuleb hagiavalduses märkida hagi ese ja ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest. See teave peab olema piisavalt selge ja täpne, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Esimese Astme Kohus teostada oma kohtulikku kontrolli. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad hagi aluseks olevad põhilised õiguslikud ja faktilised asjaolud kasvõi kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist.

Selles osas peavad ühenduse institutsiooni poolt tekitatud kahju hüvitamise nõuet sisaldavas hagiavalduses olema esitatud andmed, mis võimaldaksid määratleda hageja poolt institutsioonile etteheidetavat käitumist, põhjused, miks hageja leiab, et selle käitumise ja väidetavalt tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, ning selle kahju iseloom ja ulatus.

(vt punktid 96, 103)

4.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt peab hageja hagiavalduses määratlema hagi eseme ning esitama ülevaate oma nõuetest. Kuigi kodukorra artikli 48 lõige 2 lubab teatud tingimustel esitada menetluse käigus uusi väiteid, ei tohi seda sätet mitte mingil juhul tõlgendada nii, et hageja võib ühenduse kohtule esitada uusi nõudeid ning muuta hagi eset.

(vt punkt 110)

5.      EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi korral piirdub ühenduse kohtu pädevus vaidlustatud akti õiguspärasuse kontrollimisega, ning Esimese Astme Kohus ei saa oma pädevuse teostamisel teha ühenduse institutsioonidele korraldust. Vaidlustatud akti tühistamise korral peab asjassepuutuv institutsioon võtma EÜ artikli 233 alusel tühistava kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

(vt punkt 112)