Kohtuasjas T‑718/20
Wizz Air Hungary Légiközlekedési Zrt. (Wizz Air Hungary Zrt.)
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 4. mai 2022. aasta otsus
Riigiabi – Lennutransport – Rumeenia võetud abimeede – TAROMi päästmisabi – Otsus jätta vastuväited esitamata – Tühistamishagi – Huvitatud pool – Menetlusõiguste kaitse – Vastuvõetavus – Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Meede, mille eesmärk on sotsiaalprobleemide vältimine või turutõrgete lahendamine – Ühekordse abi põhimõte – Enne Rumeenia liiduga ühinemist antud abi mõju – Tõsised raskused – Põhjendamiskohustus
1. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega riigiabi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks ametlikku uurimismenetlust algatamata – ELTL artikli 108 lõike 2 tähenduses asjasse puutuvate isikute hagi – Hagi, mille eesmärk on kaitsta asjasse puutuvate isikute menetluslikke õigusi – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 108 lõige 2 ja artikli 263 neljas lõik; nõukogu määrus 2015/1589, artikli 1 lõige h, artikli 4 lõige 3 ja artikli 6 lõige 1)
(vt punktid 19–28)
2. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Päästmisabi raskustes olevale ettevõtjale – Hindamine vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c ja suunistele raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Kriteeriumid – Ühist huvi pakkuva eesmärgi taotlemine – Meede, mille eesmärk on sotsiaalprobleemide vältimine või turutõrgete lahendamine – Liikmesriigil lasuv tõendamiskoormis – Ulatus
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2014/C 249/01, punktid 43 ja 44)
(vt punktid 34, 35 ja 38–41)
3. Riigiabi – Abiprojektid – Komisjonipoolne läbivaatamine – Esialgse uurimise etapp ja võistlev etapp – Abi kokkusobivus siseturuga – Hindamisraskused – Komisjoni kohustus algatada võistlev menetlus – Tõsised raskused – Mõiste – Objektiivsus – Tõendamiskoormis – Asjaolud, mis võimaldavad tõendada selliste raskuste olemasolu – Komisjoni kohustus omal algatusel ja selle kohta kaudsete tõendite puudumisel hankida võimalikku asjakohast teavet, mida ei ole talle teatavaks tehtud – Puudumine
(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3; nõukogu määrus 2015/1589, artikli 4 lõiked 3 ja 4)
(vt punktid 42–44, 56, 57, 65 ja 70)
4. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Päästmisabi raskustes olevale ettevõtjale – Hindamine vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c ja suunistele raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Kriteeriumid – Ühist huvi pakkuva eesmärgi taotlemine – Meede, mille eesmärk on sotsiaalprobleemide vältimine või turutõrgete lahendamine – Piirkondlikku ühendust tagavale lennuettevõtjale antud abi – Abi, millega taotletakse ühist huvi pakkuvat eesmärki
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2014/C 249/01, punktid 43 ja 44)
(vt punktid 48–53 ja 74)
5. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Päästmisabi raskustes olevale ettevõtjale – Hindamine vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c ja suunistele raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Kriteeriumid – Ühekordne abi – Kümneaastase tähtaja järgimine varasema päästmis- või ümberkorraldusabi andmisest, varasema ümberkorraldusperioodi lõpust või varasema ümberkorralduskava rakendamise peatamisest – Varasem ümberkorraldusabi, mida on antud üle kümne aasta enne uue abi andmist, kuid mida rakendati uuele abile eelnenud kümne aasta jooksul – Olukord, kus on järgitud kümneaastast tähtaega varasema abi andmisest
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2014/C 249/01, punktid 70 ja 71)
(vt punktid 79–92)
6. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Päästmisabi raskustes olevale ettevõtjale – Hindamine vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c ja suunistele raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Kriteeriumid – Ühekordne abi – Kümneaastase tähtaja järgimine varasema päästmis- või ümberkorraldusabi andmisest, varasema ümberkorraldusperioodi lõpust või varasema ümberkorralduskava rakendamise peatamisest – Varasem ümberkorraldusperiood – Varasema ümberkorraldusabi rakendamise perioodist erinev mõiste
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2014/C 249/01, punktid 70 ja 71)
(vt punktid 93–99)
7. Riigiabi – Keeld – Erandid – Abi, mida võidakse pidada siseturuga kokkusobivaks – Päästmisabi raskustes olevale ettevõtjale – Hindamine vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c ja suunistele raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta – Kriteeriumid – Ühekordne abi – Kümneaastase tähtaja järgimine varasema päästmis- või ümberkorraldusabi andmisest, varasema ümberkorraldusperioodi lõpust või varasema ümberkorralduskava rakendamise peatamisest – Varasema ümberkorralduskava rakendamine – Varasema ümberkorraldusabi rakendamisest erinev mõiste
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c; komisjoni teatis 2014/C 249/01, punktid 70 ja 71)
(vt punktid 100–106)
8. Riigiabi – Komisjoni otsus jätta riigisisese meetme suhtes vastuväited esitamata – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c ja artikkel 296)
(vt punktid 118–124)
Kokkuvõte
Üldkohus kinnitas komisjoni otsust, millega kiideti heaks 36,66 miljoni euro suurune päästmisabi, mida Rumeenia andis lennuettevõtjale TAROM. Abi on siseturuga kokkusobiv, kuna selle eesmärk on vältida sotsiaalprobleeme, mis võivad Rumeenia piirkondade ühenduse jaoks kaasneda TAROMi teenuste katkemisega.
Rumeenia teatas 19. veebruaril 2020. aastal Euroopa Komisjonile kavast anda päästmisabi Rumeenia lennuettevõtjale TAROMile, kes tegeleb peamiselt riigisisese ja rahvusvahelise reisijate-, kauba- ja postiveoga. Teatatud meede seisnes likviidsusvajaduste rahuldamiseks ligikaudu 36 660 000 euro suuruse laenu andmises kuueks kuuks osalise ennetähtaegse tagasimaksmise võimalusega.
Komisjon kvalifitseeris teatatud riigiabi meetme ELTL artikli 108 lõikes 2 ette nähtud ametlikku uurimismenetlust algatamata 24. veebruari 2020. aasta otsusega(1) siseturuga kokkusobivaks vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c ja suunistele raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta(2).
Lennuettevõtja Wizz Air Hungary Zrt. (edaspidi „hageja“) esitas selle otsuse peale tühistamishagi, mille Üldkohtu kümnes koda laiendatud koosseisus rahuldamata jättis. Üldkohus esitas oma otsuses täpsustusi päästmis- ja ümberkorraldusabi siseturuga kokkusobivuse analüüsi kohta suunistes kehtestatud tingimuse seisukohast, mille kohaselt peab selline abi kaasa aitama ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele. Üldkohus analüüsis veel esimest korda suunistes kehtestatud tingimust, et raskustes olevate ettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antav abi peab olema ühekordne.
Üldkohtu hinnang
Esimesena lükkas Üldkohus tagasi tühistamisväited, mille kohaselt rikkus komisjon õigusnorme, kui ta vaatamata kahtlustele, mis tal oleks pidanud tekkima teatatud abi kokkusobivuse esialgsel hindamisel, otsustas jätta ametliku uurimismenetluse algatamata.
Sellega seoses väitis hageja muu hulgas, et järeldus, et teatatud abi on siseturuga kokkusobiv, oli vastuolus kahe suunistes ette nähtud tingimusega selleks, et raskustes olevale ettevõtjale antavat päästmisabi saaks pidada siseturuga kooskõlas olevaks, nimelt esiteks tingimus, et abimeede peab kaasa aitama ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, ning teiseks tingimus, et päästmisabi ja ümberkorraldusabi on ühekordne. Hageja arvates viitab see, et need tingimused ei ole täidetud, kahtlustele, mille tõttu oleks komisjon pidanud algatama ametliku uurimismenetluse.
Kõigepealt tuletas Üldkohus meelde, et kui teatatud abi tekitab selle siseturuga kokkusobivuse osas kahtlusi, on komisjon kohustatud algatama ametliku uurimismenetluse.
Edasi, mis puudutab päästmis- ja ümberkorraldusabile kohaldatavat esimest tingimust, mille rikkumisele on tuginetud, st ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamise tingimus, siis märkis Üldkohus, et suuniste punktist 43 nähtub, et selleks, et teatatud abi saaks suuniste alusel tunnistada siseturuga kokkusobivaks, peab sellel olema ühist huvi pakkuv eesmärk, mis tähendab, et meetme eesmärk peab olema hoida ära sotsiaalprobleeme või lahendada turutõrkeid. Seda kinnitab suuniste punkt 44, mille kohaselt peab liikmesriik tõendama, et abisaaja tegevuse lõpetamine tooks tõenäoliselt kaasa suuri sotsiaalprobleeme või tõsiseid turutõrkeid, eelkõige näidates, et tekib raskesti asendatava olulise teenuse osutamise katkemise oht ning ühelgi konkurendil ei oleks kerge raskustes oleva ettevõtja asemele asuda.
Üldkohtu hinnangul tuleneb suuniste nendest punktidest, et kuigi liikmesriik peab tõendama, et abi eesmärk on hoida ära sotsiaalprobleeme või lahendada turutõrkeid, ei pea ta tõendama, et abimeetme võtmata jätmise korral kaasnevad tingimata teatud negatiivsed tagajärjed, vaid üksnes, et esineb selliste tagajärgede kaasnemise oht.
Mis puudutab küsimust, kas komisjonil oleks pidanud tekkima kahtlused, et on oht, et teatatud abimeetme võtmata jätmise korral tekivad sotsiaalprobleemid või turutõrked, või asjaolu osas, et meetme eesmärk on ära hoida nende tekkimine või need lahendada, tõdes Üldkohus, et Rumeenia maantee ja raudtee infrastruktuuri halba seisukorda arvestades oli komisjonil õigus asuda seisukohale, et TAROMi tagatav siselendude kaudu toimuv piirkondlik ühendus ning rahvusvaheline ühendus on oluline teenus, mille katkemine võib kaasa tuua suuri sotsiaalprobleeme või tekitada turutõrkeid suuniste punkti 44 alapunkti b tähenduses.
Neil asjaoludel täpsustas Üldkohus veel, et kuigi riigiabi olemasolu ja õiguspärasuse analüüsimisel võib olla vajalik, et komisjon läheks vajaduse korral kaugemale üksnes talle teatavaks tehtud faktiliste ja õiguslike asjaolude uurimisest, ei saa sellest järeldada, et komisjon peab omal algatusel ja selle kohta kaudsete tõendite puudumisel hankima kogu teavet, mis võiks olla seotud tema menetletava juhtumiga, isegi kui see teave on üldkasutatav.
Neid täpsustusi arvestades järeldas Üldkohus hageja erinevaid argumente analüüsides, et need ei sea kahtluse alla komisjoni analüüsi, mis kinnitab TAROMi olulisust Rumeenia piirkondade ühenduse jaoks ning tema tegevuse lõpetamise väga olulist mõju neile piirkondadele. Seega võis komisjon, ilma et tal oleks pidanud kahtlusi tekkima, üksnes selle põhjal järeldada, et teatatud abi vastab suuniste punktides 43 ja 44 kehtestatud nõuetele.
Viimaseks, mis puudutab päästmis- ja ümberkorraldusabile kohaldatavat teist tingimust, mille rikkumisele hageja on tuginenud, nimelt ühekordse abi tingimus, siis tuletas Üldkohus meelde, et suuniste punkti 70 kohaselt võib sellist abi raskustes olevatele ettevõtjatele anda ainult seoses ühe ümberkorraldustegevusega. Sellega seoses on suuniste punktis 71 ette nähtud muu hulgas, et kui ettevõtja on juba saanud päästmis- või ümberkorraldusabi, annab komisjon uue abi jaoks loa ainult siis, kui vähemalt kümme aastat on möödunud 1) varasema abi andmisest, 2) varasema ümberkorraldusperioodi lõpust või 3) varasema ümberkorralduskava rakendamise peatamisest.
Sellega seoses täheldas Üldkohus, et kuigi TAROMi suhtes rakendati kuni 2019. aastani ümberkorraldusabi, mis seisnes laenus ja mitmesuguste teiste TAROMi võetud laenude tagatistes, anti seda abi siiski ajavahemikus 1997–2003 ning kõik laenutagatised realiseeriti kohe pärast nende andmist. Kuna ressursside tegelik üleandmine ei ole abi andmise aja kindlaksmääramisel määrava tähtsusega, oli suuniste punktis 71 ette nähtud esimene hüpotees, nimelt vähemalt kümne aasta möödumine varasema ümberkorraldusabi andmisest, järelikult tõendatud.
Seoses suuniste punktis 71 ette nähtud teise ja kolmanda hüpoteesiga, nimelt vähemalt kümne aasta möödumine alates varasema ümberkorraldusperioodi lõpust või alates varasema ümberkorralduskava rakendamise peatamisest, märkis Üldkohus, et mõiste „ümberkorraldusperiood“ viitab perioodile, mille jooksul ümberkorraldusmeetmed võetakse, ja mis üldjuhul erineb perioodist, mil rakendatakse nende meetmetega kaasnevat riigiabi meedet. Eirates tõendamiskoormist, mis sellega seoses hagejal lasub, ei esitanud hageja ühtegi otsest või kaudset tõendit, mille kohaselt lõppes varasem ümberkorraldusperiood alla kümne aasta enne teatatud abimeetme võtmist.
Seoses mõistega „ümberkorralduskava“ täpsustas Üldkohus veel, et asjaolu, et ümberkorraldusabi on seotud ümberkorralduskavaga, ei tähenda iseenesest seda, et abi on osa ümberkorralduskavast, vaid vastupidi, viimase olemasolu on oluline tingimus selleks, et sellise abi saaks lugeda siseturuga kokkusobivaks. Seetõttu lükkas Üldkohus tagasi ka hageja argumendi, mille kohaselt asjaolu, et TAROMile ajavahemikus 1997–2003 antud ümberkorraldusabi rakendati kuni 2019. aastani, tähendab, et ümberkorralduskava, mis oli selle abiga seotud, kestis samuti kuni 2019. aastani.
Eeltoodut arvestades lükkas Üldkohus tagasi ka hageja etteheite, et komisjon rikkus õigusnormi, kui otsustas jätta ametliku uurimismenetluse algatamata vaatamata kahtlustele, mis tal oleks pidanud tekkima päästmis- ja ümberkorraldusabi ühekordse andmise tingimuse esialgsel hindamisel.
Teisena lükkas Üldkohus tagasi väite, et rikutud on komisjonil lasuvat põhjendamiskohustust, ning jättis seetõttu hagi tervikuna rahuldamata.