Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Constitucional, Madrid (Hispaania) 28. juulil 2011 - kriminaalasi Stefano Melloni süüdistuses - teine pool: riigiprokuratuur

(kohtuasi C-399/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Tribunal Constitucional

Põhikohtuasja pooled

Süüdistatav: Stefano Melloni

Teine pool: riigiprokuratuur

Eelotsuse küsimused

1.    Kas raamotsuse 2002/584/JSK1 artikli 4a lõiget 1 selle raamotsusega 2009/299/JSK2 muudetud kehtivas redaktsioonis tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriiklikel kohtutel seada samas sättes täpsustatud juhtudel Euroopa vahistamismääruse täitmise tingimuseks nõuet, et kõnealust süüdimõistmist peab saama teista, et tagada tagaotsitava kaitseõigused?

2.    Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, kas raamotsuse 2002/584/JSK artikli 4a lõige 1 on kooskõlas nõuetega, mis tulenevad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning artikli 48 lõikes 2 tagatud kaitseõigustest?

3.    Kui vastus teisele küsimusele on jaatav, kas põhiõiguste harta artikkel 53, tõlgendatuna süstemaatiliselt koostoimes selle harta artiklites 47 ja 48 tunnustatud õigustega, võimaldab liikmesriigil seada tagaselja süüdi mõistetud inimese üleandmise tingimuseks nõuet, et taotlevas riigis peab süüdimõistmist saama teista, tagades nii nendele õigustele suurema kaitse taseme kui tuleneb Euroopa Liidu õigusest, et vältida selle liikmesriigi põhiseaduses tunnustatud põhiõigust kitsendavat või kahjustavat tõlgendamist?

____________

1 - Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (EÜT L 190, lk 1).

2 - Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/299/JSK, millega muudetakse raamotsuseid 2002/584/JSK, 2005/214/JSK, 2006/783/JSK, 2008/909/JSK ning 2008/947/JSK, edendades seeläbi isikute menetlusõigusi ja tõhustades selliste otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, mis tehakse, kui asjaomane isik ei viibi isiklikult kohtulikul arutelul (ELT L 81, lk 24).