Kohtuasi T-289/03

British United Provident Association Ltd (BUPA) jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Menetlusse astumine − Konfidentsiaalsus

Määruse kokkuvõte

1.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusse astujatele dokumentide kättetoimetamine – Erand – Konfidentsiaalne käsitlemine – Tingimused – Konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus – Põhjendamine – Kontrollimine esimehe poolt – Salajase või konfidentsiaalse iseloomu kontrollimine – Huvide kaalumine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 116 lõige 2; Esimese Astme Kohtu kohtusekretäri ametijuhend, artikli 5 lõike 4 esimene lõik)

2.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusse astujatele dokumentide kättetoimetamine – Erand – Konfidentsiaalne käsitlemine – Informatsioon, mille kindlustusandja on edastanud ametiasutusele, kellele siseriiklik seadusandja on andnud teatud järelevalvepädevuse ja õiguse rakendada eraõiguslikku ravikindlustust reguleerivaid siseriiklikke õigusnorme ning kellel on valitsuse ees aruandekohustus – Informatsioon, mida ei saa lugeda asjaomase liikmesriigi suhtes konfidentsiaalseks

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 116 lõige 2)

3.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusse astujatele dokumentide kättetoimetamine – Erand – Konfidentsiaalne käsitlemine – Konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus liikmesriigi suhtes, mida põhjendatakse ohuga, et kõnealune liikmesriik edastab temaga seotud olevale teisele menetlusse astujale informatsiooni, mille konfidentsiaalsust viimane ei vaidlustanud – Tõendamata oht, arvestades, et liikmesriigi selline käitumine oleks vastuvõetamatu

(EÜ artikkel 10; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 116 lõige 2)

4.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusse astujatele dokumentide kättetoimetamine – Erand – Konfidentsiaalne käsitlemine – Konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus informatsiooni suhtes, mis on juba meedias laialdaselt kajastatud, eelkõige hageja enda initsiatiivil – Rahuldamata jätmine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 116 lõige 2)

5.      Menetlus – Menetlusse astumine – Menetlusse astujatele dokumentide kättetoimetamine – Erand – Konfidentsiaalne käsitlemine – Konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus informatsiooni suhtes, mille alusel ei ole võimalik saada teada sellist konkreetset majandustegevust puudutavat informatsiooni, mis võiks kahjustada hagejate ärilisi huve – Rahuldamata jätmine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 116 lõige 2)

1.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõike 2 esimene lause kehtestab põhimõtte, et menetlusse astujatele edastatakse ärakirjad kõigist pooltele kättetoimetatud dokumentidest. Selle sätte teine lause võimaldab üksnes erandina nimetatud põhimõttest käsitleda teatud toimikus olevaid dokumente konfidentsiaalsetena ja jätta need dokumendid seega menetlusse astujatele edastamata.

Et hinnata, kas esinevad asjaolud selle erandi kohaldamiseks, tuleb iga menetlusdokumendi või menetlusdokumendi osa suhtes, mille kohta on esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus, kaaluda hageja õigustatud huvi hoida ära oluline kahju ärihuvidele ja menetlusse astujate võrdne õigustatud huvi saada vajalikku informatsiooni, et olla võimeline kasutama oma õigusi täies ulatuses ja esitama oma seisukohti Esimese Astme Kohtus.

Üldjuhul tuleb rahuldada konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus informatsiooni suhtes, mis sisaldab ärisaladust. Lisaks võib kodukorra artikli 116 lõike 2 esimeses lauses sätestatud põhimõttest kõrvale kalduda üksnes pärast iga dokumendi, mille suhtes on esitatud põhistatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus, konfidentsiaalsuse hindamist. Eelkõige sellise kontrolli läbiviimiseks nagu Esimese Astme Kohtu kohtusekretäri ametijuhendi artikli 5 lõike 4 esimene lõik ette näeb, tuleb poole taotluses teatud toimikus olevate dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemiseks täpselt välja tuua konfidentsiaalsed asjaolud või osad ning nende konfidentsiaalset iseloomu tuleb põhjendada.

Seega peab konfidentsiaalsena käsitlemise taotlust menetlev esimees esiteks kontrollima, kas asjaolud, mille suhtes on esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlus, kvalifitseeruvad ärisaladusena või muu konfidentsiaalse informatsioonina selle menetlusse astuja suhtes, kes on vaidlustanud teatud dokumentide kohtutoimikust kõrvaldamise. Üksnes siis, kui see on nii, on vaja kaaluda menetluse poolte õigustatud huvisid, lähtudes eespool nimetatud põhimõtetest.

(vt punktid 22–26)

2.      Esimese Astme Kohtu menetluses olevas kohtuasjas menetlusse astuva liikmesriigi suhtes ei saa lugeda konfidentsiaalseks informatsiooni, mis puudutab liikmesriigi ravikindlustusturu riskide tasakaalustamise süsteemi rakendamisest hagejale kaasneda võivaid tagajärgi, mida sellel turul tegutsev hageja on esitanud kõnealuse liikmesriigi ametiasutusele, kellele siseriiklik seadusandja on andnud teatud järelevalvepädevuse ja õiguse rakendada eraõiguslikku ravikindlustust reguleerivaid siseriiklikke õigusnorme ning pannud kohustuse olla valitsuse nõuandja nimetatud teemal ja koguda ning hinnata kõiki eraõigusliku ravikindlustusturu toimimist puudutavaid olulisi fakte ja edastada need pädevale ministrile, et oleks võimalik otsustada selle tasakaalustamise süsteemi kasutuselevõtu asjakohasus.

(vt punktid 28 ja 29)

3.      Asjaolust, et liikmesriigi ja sellega mitmel viisil seotud asutuse teatud küsimusi puudutavad üldised seisukohad võivad olla vastavuses, ei saa järeldada ei seda, et nende menetlusse astumised Esimese Astme Kohtu menetluses oleksid üksteisega täpses vastavuses ega seda, et nad võivad seetõttu vahetada omavahel kogu käesolevat menetlust puudutavat informatsiooni, sealhulgas konfidentsiaalset informatsiooni, ega seda, et liikmesriik annab siiski mainitud asutusele juurdepääsu informatsioonile, mis edastatakse sellele liikmesriigile ja mille enda suhtes konfidentsiaalsena käsitlemist see asutus vaidlustanud ei ole.

Ei saa siiski sedastada sellist informatsiooni edastamise ohtu, mille alusel saaks lugeda kõnealuse informatsiooni liikmesriigi suhtes konfidentsiaalseks, eelkõige kuna selline oletus, mille kohaselt menetlusse astujad võivad omavahel vahetada teatud informatsiooni, mille Esimese Astme Kohus on neile teise poole vastuväidetest hoolimata isiklikult edastanud, ja üksnes seetõttu, et menetlusse astujad saaksid kaitsta oma õigustatud huve käesolevas menetluses täiel määral, oleks igal juhul vastuvõetamatu ning oleks nii korrakohase õigusemõistmise kui ka EÜ artiklis 10 sätestatud lojaalsuskohustuse – ulatuses, milles asi puudutab liikmesriigi osalust – jäme rikkumine.

(vt punktid 31 ja 32)

4.      Menetlusse astujate suhtes esitatud konfidentsiaalsena käsitlemise taotlused, mis puudutavad informatsiooni, mis on juba laialdaselt meedias kajastatud, tuleb jätta rahuldamata, kuna need on kaotanud oma konfidentsiaalse iseloomu ning Esimese Astme Kohtul ei ole vaja neid enam eraldi kaitsta.

(vt punktid 34 ja 35)

5.      Kuna ei ole piisavalt tõendatud, kuidas võiks kolmas isik nende mõnevõrra vananenud koondandmete alusel saada teada sellist konkreetset hagejate käivet, raamatupidamist ja lõpuks ka praegust rentaablust puudutavat informatsiooni, mis võiksid kahjustada hagejate ärilisi huve, siis tuleb jätta rahuldamata hagejate taotlus mitte edastada menetlusse astujale sellist informatsiooni.

(vt punkt 38)