ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

2. juuli 2010

Kohtuasi T‑485/08 P

Paul Lafili

versus

Euroopa Komisjon

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Vastuvõetavus – Mõiste „esimeses astmes kaotanud pool” – Edutamine – Palgaastme ja ‑järgu määramine – Korrutustegur, mis on suurem kui üks – Muutmine teenistusstaažiks palgajärgus – Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 7

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu 4. septembri 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑22/07: Lafili vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑271 ja II‑A‑1‑1437), milles palutakse see otsus tühistada.

Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Mõista Euroopa Komisjoni käesoleva kohtuastme kohtukulud välja Paul Lafililt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Avaliku Teenistuse Kohtu tuletatav põhjendus

(EÜ artikkel 225; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja I lisa artikli 7 lõige 1)

2.      Ametnikud – Töötasu – Pärast määruse nr 723/2004 jõustumist kohaldatavad üleminekueeskirjad – Ametniku esimene edutamine pärast 1. maid 2004, kes on tööle võetud enne seda kuupäeva

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 7 lõiked 5 ja 7; nõukogu määrus nr 723/2004)

1.      Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 36 ja I lisa artikli 7 lõikest 1 tulenev Avaliku Teenistuse Kohtu kohustus kohtuotsuseid põhjendada ei kohusta seda kohut esitama ammendavat ja üksikasjalikku ülevaadet menetlusosaliste kõikidest argumentidest. Põhjendus võib seega olla tuletatav, tingimusel et see võimaldab huvitatud isikutel teada saada põhjustest, miks kõnealused meetmed on võetud, ning et Üldkohtul on piisavalt tõendeid oma kohtuliku kontrolli teostamiseks.

(vt punkt 72)

Viited:

Euroopa Kohus: 18. mai 2006, kohtuasi C‑397/03 P: Archer Daniels Midland ja Archer Daniels Midland Ingredients vs. komisjon (EKL 2006, lk I‑4429, punkt 60); 8. veebruar 2007, kohtuasi C‑3/06 P: Groupe Danone vs. komisjon (EKL 2007, lk I‑1331, punkt 46); 2. aprill 2009, kohtuasi C‑431/07 P: Bouygues ja Bouygues Télécom vs. komisjon (EKL 2009, lk I‑2665, punkt 42).

2.      Personalieeskirjade XIII lisa artiklis 7 sätestatud korrutustegur kujutab endast ajutist meedet, mis on mõeldud selleks, et tagada endiste personalieeskirjade kehtivusajal tööle võetud ametnikele igakuise põhipalga tase, kuid olgu siinjuures täpsustatud, et kõnealused korrutustegurid ei taga mitte ainult seda, et personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi muutva määruse nr 723/2004 jõustumise tõttu ei vähendataks nende ametnike igakuist põhipalka, kellele need korrutustegurid laienevad, vaid tagab ka selle, et nende ametnike igakuine põhipalk ei suureneks, välja arvatud, kui palgatõus on saadud nende esimese edutamise tulemusena ja arvutatud sama artikli lõike 5 alusel ning hiljem saadud kõrgemale palgajärgule tõusmise tulemusena.

Korrutusteguril puudub mõte, kui selle väärtus on väiksem või suurem kui üks. Kui aga korrutustegur on võrdne ühega, tähendab see, et asjaomase ametniku igakuine põhipalk vastab igakuisele põhipalgale, mis on personalieeskirjade kohaselt tema palgaastme ja –järgu puhul ette nähtud.

Artikli 7 lõike 7 neljandas lauses sätestatud korrutusteguri, mis on suurem üks, vahe staažiks ümberarvutamine võimaldab suhteliselt lühikese perioodi lõpus hakata asjaomase ametniku suhtes rakendama personalieeskirjades ette nähtud palgatabelit, ilma et kahjustataks selle ametniku omandatud õigusi või õiguspäraseid ootuseid.

Ei leidu ühtegi põhjust, mis õigustaks niisuguse ümberarvutamise kohaldamist ainult ametniku palga suhtes, mille korrutustegur muutub artikli 7 lõike 7 kolme esimese lause kohaldamise järel ühest suuremaks, ning välistaks kohaldamise selle ametniku palga suhtes, kellele kohaldatakse niisugust korrutustegurit pärast määruse nr 723/2004 jõustumist aset leidnud esimesest edutamisest alates.

Ainuüksi asjaolu, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõike 7 neljas lause ei ole esitatud eraldi lõiguna sama lõike kolmest esimesest lausest, kus on kõne all üksnes korrutustegur, mis on esialgu väiksem kui üks, ei oma mingit tähtsust. Ainult normi sõnastusliku esituse pinnalt ei ole normi sisu kohta võimalik järeldusi teha.

(vt punktid 87, 88, 99, 100 ja 105)